2-17-11666/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-11666

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi K.N. ja T.N. vastu tehingu

tagasivõitmiseks,

kinnistusraamatu

ebaõige

kande

parandamise nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning

ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: OMEGA INVEST OÜ (hageja) (registrikood

10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Vastustajad:

K.N. (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXXX),

T.N. (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2020. a otsus

osas, milles maakohus jättis kohtu poolt määratud

ekspertiisi kulud OMEGA INVEST OÜ kanda. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta kohtu poolt

määratud ekspertiisi kulud solidaarselt K.N. ja T.N.

kanda. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.

3. Jätta Viru Maakohtu 4. augusti 2017. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-11666 kohaldatud hagi tagamise abinõu

Viru Maakohtu 17. veebruari 2020. a otsuse täitmise

tagamiseks jõusse.

4. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

solidaarselt K.N. ja T.N. kanda.

5. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus

pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 3. augustil 2017. a Viru Maakohtule hagi K.N. (kostja

I) ja T.N. (kostja II) vastu. Hageja täpsustas 20. märtsi 2019, 3. juuli 2019 ja 31. oktoobri 2019

menetlusdokumendis oma nõudeid.

Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel 26. augustil 2016 sõlmitud

korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX, reaalosana eluruum nr 13, registriosa nr

XXXXXXX (edaspidi: korter) ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Hageja palub

tunnustada kostjate I ja II ühisomandiõigust korterile ja kohustada kostjat II andma nõusolek

kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse kostja II kohta

korteri registriosa nr XXXXXXX teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse korteri

registriosa teise jakku ühisomanikena kostjad I ja II. Hageja palub lugeda kostjate I ja II vastava

nõusoleku kohtuotsusega andnuks. Hageja palub jagada kostjate I ja II ühisvara selliselt, et

korter jäetakse kostja II ainuomandisse ja kostjalt II mõistetakse kostja I kasuks välja hüvitis

50% korteri väärtusest, so 3615 eurot 87 senti, millest hagejale võlgnetav summa (so 2007 eurot

23 senti) tuleb kanda hagejale. Hageja palub sel juhul jätta korteriomandil lasuv kohustus AS

Swedbank ees kostjate vahelises suhtes kostja II ainukohustuseks. Hageja palub jagada poolte

ühisvara esimese alternatiivina selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel. Korteri

müügist saadud rahast täidetakse korteriomandil lasuvad kohustused AS Swedbank ees. Pärast

kohustuse täitmist korteri müügist üle jääv raha jagatakse kostjate I ja II vahel võrdsetes osades,

kandes kostja I osast hagejale võlgnetava summa (so 2007 eurot 23 senti) hagejale. Hageja

palub jagada poolte ühisvara teise alternatiivina selliselt, et korter jäetakse kostja I

ainuomandisse ja kostjalt I mõistetakse kostja II kasuks välja hüvitis 50% korteri väärtusest, so

3615 eurot 87 senti. Hageja palub sel juhul jätta korteriomandil lasuv kohustus AS Swedbank

ees kostjate vahelises suhtes kostja I ainukohustuseks. Hageja palub jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse. Hageja palus arestida ja kanda

kinnisasja käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärge kostjale II kuuluvale

korteriomandile hageja kasuks. Hageja palus alternatiivselt kanda keelumärke asemel

kinnistusraamatusse eelmärge, mis tagab hageja tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõuet.

Pärnu Maakohus mõistis 2. märtsi 2016. a maksekäsuga tsiviilasjas nr XX kostjalt I hageja

kasuks välja 3805 eurot 64 senti. Pärnu Maakohus mõistis 12. detsembri 2016. a maksekäsuga

tsiviilasjas nr XX kostjalt I hageja kasuks välja 765 eurot 9 senti. Kostja I ei tasunud

maksekäskudest tulenevat võlgnevust. Hageja esitas kostja I suhtes kohtutäiturile

täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetlus algatati kostja I suhtes 2016. a

märtsis. Täitemenetluses ei õnnestunud hageja nõuet rahuldada kostjal I lahusvara ja sissetuleku

puudumise tõttu. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees 4570

eurot 73 senti, millele lisanduvad täitekulud. Hageja nõue kostja I vastu on 31. oktoobri 2019. a

seisuga 2007 eurot 23 senti.

Kostja I on alates 17. novembrist 2007 abielus kostjaga II. Kostjad I ja II sõlmisid

26. augustil 2016 abieluvaralepingu, ühisvara hulka kuuluvate esemete jagamise kokkulepe ja

asjaõiguslepingu (kokkulepe). Kostjad I ja II leppisid kokku, et seni kostjate I ja II ühisvaraks

olnud korter jääb kostja II lahusvaraks ilma, et selle eest oleks kostjale I hüvitist tasutud.

Korterit koormav laenukohustus AS Swedbank ees jäi poolte ühiskohustuseks. Kokkulepe

sõlmiti teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja

välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu. Kokkuleppe tuleb tunnistada TMS § 187 lg

1 ja 2, § 188 lg 1 ja § 190 p 1 ja 2 alusel seega kehtetuks.

Korteri kinnistusraamatu registriosa teise jakku kostja II kohta tehtud omanikukanne muutub

pärast kokkuleppe kehtetuks tunnistamist valeks, sest tehingu kehtetuks tunnistamisega langeb

kande õiguslik alus ära. Hageja taotleb sellest tulenevalt AÕS 65 lg 1 ja § 68 lg 5 alusel kostjate

I ja II omandiõiguse tunnustamist korteri suhtes ning palub kohustada kostjat II andma nõusolek

kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks.

Kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele vaatamata ei ole õnnestunud maksekäskudest

tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostja I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu.

Kostjate I ja II ühisvara tuleb TMS § 14 lg 2 alusel seega jagada ja sissenõue tuleb pöörata

kostja I osale ühisomandist. Korter omandati kostjate poolt abielu kestel. Tegemist on kostjate

ühisvaraga. Korteri väärtus on 35 000 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada korterit

koormavat laenukohustust AS Swedbank ees. See ei ole suurem kui 21 000 eurot.

2. Viru Maakohus rahuldas 4. augusti 2017. a määrusega hagi tagamise taotluse. Maakohus

kandis hagi tagamise abinõuna kostjale II kuuluva korteri Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX III jakku võõrandamise keelumärke hageja kasuks.

3. Kostja I vaidles hagile vastu. Korteriomand jäeti kostja II ainuomandisse, sest ta kasvatab ja

peab üleval kostjate ühiseid alaealisi lapsi. Korter on kostja II ja laste alaline elukoht. Kostja I

ei soovi, et korter jääks kostjale I ning kostja II ja lapsed kaotaksid elukoha. Pangalaen jäeti

ühiskohustuseks, kuna pank ei andnud kohustuse üleandmiseks nõusolekut. Kostja I ja II

leppisid kokku, et pangalaenu tasub kostja II. See on tänaseni nii toimunud.

Korteri väärtus on maksimaalselt 20 000 eurot. Korteri müük, mis on koormatud hüpoteegiga

44 850 eurot, ei ole hüpoteeki kustutamata võimalik. Hüpoteegi kustutamiseks tuleb tasuda

kohustus hüpoteegipidaja ees. Võlausaldaja nõuet ei saa korteri müügi korral seega rahuldada.

Juhul, kui kohus peab põhjendatuks jagada ühisvara uuesti, tuleb korter jätta kostja II

omandisse. Laenukohustus summas 22 000 eurot tuleb jätta kostja II kohustuseks.

4. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vara tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja I elab alates 2015. aastast Rootsis ning

omab seal sissetulekut ja vara. Rootsis toimuva täitemenetluse raames on kinni peetud enamik

kostja I võlgnevusest. Hageja saab oma nõude kostja I vastu rahuldada Rootsis.

Ühisvara jagamise kokkulepe ei kahjustanud võlausaldajaid ega muutnud kostjat I

maksejõuetuks. Kokkulepe sõlmiti ja korter jäeti kostja II ainuomandisse, kuna kostjad ei ela

koos, korter osteti pangalaenu arvel ja panga ees täidab kohustusi kostja II. Pangalaen jäeti

ühiskohustuseks, kuna pank ei andnud kohustuse üleandmiseks nõusolekut. Kostjad leppisid

kokku, et pangalaenu tasub kostja II. Kohustuse jagamise kokkulepe ei pea olema notariaalselt

tõestatud. Selle võib sõlmida vormivabalt. Kostja II on laenu tagasimaksmise kohustust oma

lahusvara arvel täitnud.

Kostjad arvestasid kokkuleppe sõlmimisel korteri turuväärtusega. Korteri turuväärtus oli

ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal koormatisteta 24 000 – 25 000 eurot. Turuväärtus

võib olla ka 10 % madalam. Pangalaenu tasumise lõpptähtaeg on 9. september 2032.

Kokkuleppe sõlmimise seisuga tuli tasuda laenu põhiosa 21 248 eurot, millele lisandus intress.

Kui kostjad oleksid müünud korteri kolmandale isikule, tekkinuks neil kohustus tasuda tulem

pangale, mitte teistele võlausaldajatele. Maksimumturuväärtusega oli vahe umbes 4000 eurot.

Kostja I osa sellest oli umbes 2000 eurot. Kostjal I on kohustus üleval pidada kahte alaealist

last. Laste ülalpidamismaksetele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku ühe kuu palga alammäära

ulatuses ei saa ka sissenõuet pöörata. Kostja I eelduslikule maksimumhüvitisele ei oleks seega

saanud sissenõuet pöörata. Kostja I hüvitis ei saanud olla olulise väärtusega.

Kokkuleppega ei ole hageja huvide kahjustamine võimalik. Hageja poolt täitemenetluse

algatamise ajal, 27. juunil 2016 oli kostja I suhtes juba algatatud 21 täitemenetlust. Nõudeid oli

kokku üle 26 000 euro. Hageja nõue oli 17-ndal järjekohal. Hageja ei oleks saanud oma nõuet

seega rahuldatud ka siis, kui kostjatel ei oleks laenukohustust.

Korteri jätmisega kostja II ainuomandisse täitis kostja I oma kõlbelise kohustuse. Kostja II

kasvatab ja peab üleval kostjate ühiseid alaealisi lapsi. Korter on ema ja laste alaline elukoht.

Kostja II ei ole nõus menetluskulude jätmisega solidaarselt kostjate kanda. Hageja kantud

ekspertiisikulud ei ole vajalikud. Ekspertiis kinnitas kostjate väiteid ja kostjate tõendite

usaldusväärsust. Kostja II on oma rahalisi kohustusi täitnud. Menetluse ajendas kostja I

tegevus. Hageja nõuete rahuldamine ei sõltu kostjast II. Menetluskulude kostja II kanda jätmine

ei oleks seega õiglane.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 17. veebruari 2020. a otsusega hagi. Kohus tunnistas kehtetuks

kostjate I ja II vahel 26. augustil 2016 sõlmitud korteri ühisvara jagamise kokkuleppe ja

asjaõiguslepingu. Kohus tunnustas kostjate I ja II ühisomandiõigust korterile. Kohus kohustas

kostjaid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks,

millega kustutatakse kostja II kohta korteri kinnistusraamatu registriosa teise jakku tehtud

omanikukanne ja kantakse registriosa teise jakku ühisomanikena kostjad I ja II. Kohus luges

kostjate I ja II vastava nõusoleku kohtuotsusega antuks. Kohus jagas kostjate I ja II ühisvara.

Kohus jättis kosteri kostja II ainuomandisse. Kohus kohustas kostjat II tasuma kostjale I

hüvitise 3615 eurot 87 senti, millest tuleb tasuda võlg hagejale. Kohus jättis korteril lasuva

kohustuse AS Swedbank ees (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) kostja II ainukohustuseks.

Kohus jättis menetluskulud, välja arvatud kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, solidaarselt

kostjate kanda. Kohus jättis kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud hageja kanda.

Hagejal on kostja I suhtes täitedokumendid. Hageja nõue kostja I vastu on muutunud

sissenõutavaks. Kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele vaatamata ei ole hagejal õnnestunud

nõuet kostjal I vara ja sissetuleku puudumise tõttu rahuldada. Hagejal on seetõttu

TMS § 187 lõigete 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kostja I vara tagasivõitmist täitemenetluses ning

esitada hagi kostjate vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks. Kostjad

sõlmisid ühisvara jagamise kokkuleppe 26. augustil 2016, so pärast kostja I suhtes

täitemenetluse alustamist. Kokkulepe on sõlmitud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks

eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu.

Korter oli ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal kostjate I ja II ühisvara. Ühisvara

jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega muutub korter TMS § 190 alusel jälle kostjate

I ja II ühisvaraks. Maksekäsud on tehtud ühe abikaasa (kostja I) suhtes. Teise abikaasa (kostja

II) nõusolek korterile sissenõude pööramiseks puudub. Kuni kostjate I ja II ühisvara jagamiseni

ei ole korterile sissenõude pööramine lubatav.

Vaatamata kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele, ei ole õnnestunud maksekäskudest

tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostjal I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu.

Kohtutäitur on 2. augustil 2017 teavitanud hagejat täitmise võimatusest.

Poolte ühisvara jagamisel tuleb ühisvara väärtus ja ühiskohustuse suurus tuvastada ühisvara

jagamise hetke seisuga. Ekspert määras korteri turuväärtuseks 28. juuni 2016 seisuga 26 000

eurot ja 8. märtsi 2019 seisuga 25 000 eurot. Kuna korteriomandit koormava laenu jääk on

17 768 eurot 27 senti, peab kostja, kellele korteriomand ühisvara jagamisena tulemusena jääb,

tasuma teisele kostjale hüvitise 3615 eurot 87 senti [(25 000 eurot - 17 768 eurot 27 senti) : 2].

Arvestades, et kostja II kasutab korterit enda ja kahe lapse elamispinnana, jättis kohus korteri

kostja II ainuomandisse ja kohustas kostjat II tasuma kostjale I hüvitist 50% korteri väärtusest,

so 3615 eurot 87 senti, millest tuleb kanda hagejale võlg. Kohus jättis kohustuse AS Swedbank

ees (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) kostjate vahelises suhtes kostja II ainukohustuseks.

Kuna asi lahendati kostjate kahjuks, jättis kohus menetluskulud, välja arvatud hageja taotlusel

kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, solidaarselt kostjate kanda. Kohus jättis ekspertiisi

kulud hageja kanda, kuna kostjad esitasid enne kohtu poolt ekspertiisi määramist asjatundjate

seisukoha korteri turuhinna osas, mis ühtis hiljem kohtu poolt määratud eksperdi hinnanguga.

Kohtu määratud ekspertiis kinnitas seega kostjate esitatud asjatundjate seisukohta. Kostjad olid

ekspertiisi määramise vastu ja palusid jätta ekspertiisi kulu hageja kanda. Kohus märkis, et

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja

esitas

apellatsioonkaebuse.

Hageja

palub

tühistada

Viru

Maakohtu

17. veebruari 2020. a otsuse osas, milles kohus jättis kohtu määratud ekspertiisi kulud hageja

kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud, sh kohtu poolt

määratud ekspertiisi kulud, tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub jätta

apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda.

Kohus rahuldas hagi tervikuna. Menetluskulud, sh kohtu määratud ekspertiisi kulud, tuleb jätta

TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei põhjendanud, millise

menetlusõiguse sätte alusel on kohtul võimalik jätta hagi tervikuna rahuldamise korral kohtu

määratud ekspertiisi kulud hageja kanda.

Kohtu määratud ekspertiisi kulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane. Hageja pidi taotlema

ekspertiisi määramist, kuna kostjad vaidlustasid korteri turuväärtuse.

Kostja I väitis 11. septembri 2017. a vastuses, et korteri väärtus on maksimaalselt 20 000 eurot.

Kohtu määratud ekspertiisiga leidis tuvastamist, et korteri tegelik väärtus on oluliselt suurem.

Kostja II esitas oma 21. augusti 2017. a menetlusdokumendiga dokumendid korteri võimaliku

turuväärtuse kohta 2017. aasta augusti seisuga. Asja õigeks lahendamiseks tuli aga tuvastada

korteri turuväärtus nii 26. augusti 2016. a kui ka kohtumenetluses ühisvara jagamise aja seisuga.

Kostja II poolt 21. augustil 2017. a kohtule esitatud vara hindamise tõendeid ei saanud pidada

usaldusväärseks, kuna puudus info hinnangu andjate pädevuse kohta, ühel hinnangul puudus

allkiri, hinnangutes puudusid põhjendused korteri turuvääruse summa kujunemise kohta ning

hinnangus ei olnud selgitatud, mida tähendab „objekti turunduse hind“.

Kuna kohus määras ekspertiisi ja ekspertiisi määramine oli asja õigeks lahendamiseks vajalik,

tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta ekspertiisi kulud solidaarselt kostjate kanda.

7. Kostja I ei ole apellatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.

8. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või

alternatiivselt osaliste endi kanda.

Kohus jättis ekspertiisi kulud TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjad juhtisid tähelepanu

asjaolule, et hageja poolt määratletud korteri väärtus on ülepaisutatud. Korteri tegelik väärtus

oli kolmandiku võrra väiksem. Kostjad esitasid tõendid, mis seda kinnitasid. Kuna hageja

kahtles korteri väärtuses, osutasid kostjad korduvalt võimalusele pöörduda kohalike kinnisvara

hindajate poole, mis on odavam. Hageja soovis ikkagi saada tõendit. Tõend kinnitas aga kostjate

väiteid. Sellise ebavajaliku kulu kandmise risk ja koormus peab jääma hagejale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tühistada osas, milles maakohus jättis maakohtu poolt määratud ekspertiisi kulud hageja kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtu poolt määratud

ekspertiisi kulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse ülejäänud

osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

10. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis ekspertiisi kulud hageja

kanda. Maakohtu otsus on ülejäänud osas TsMS § 651 lg 1 ja § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

11. Ekspertiisi kulud on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 1 järgi menetluskulud. Hagi

rahuldamise korral kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus võib jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, olema

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 lubab jätta kohtukulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda erandlikel asjaoludel. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt

Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 20).

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud menetluskulude jaotamisel kaalutlusvea.

Maakohus ei ole tuvastanud erandlike asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist

ekspertiisikulude jaotamisel. Erandlikud asjaolud ei nähtu ka asja materjalidest.

Poolte vahel oli vaidlus korteri väärtuse üle. Hageja leidis, et korteri väärtus oli 35 000 eurot.

Kostja I leidis, et see oli 20 000 eurot, ja kostja II, et see oli 24 000 – 25 000 eurot. Korteri

väärtuse tuvastamine ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise seisuga oli vajalik ühisvara

jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõude lahendamiseks, kuivõrd korteri väärtusest

sõltus, kas kostja I loobus ühisvara jagamise kokkuleppega TMS § 190 mõttes olulisel määral

oma varast või oma osast ühisomandis. Korteri väärtuse tuvastamine oli vajalik ka ühisvara

jagamise nõude lahendamiseks, kuivõrd korteri omandiõiguse kaotuse eest makstava hüvitise

suuruse määramiseks oli vaja tuvastada korteri väärtus võimalikult täpselt omandiõiguse

kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10, p 18).

Hagejal oli TsMS § 238 lg 1 ja § 293 lg 1 järgi seega õigus oma väidete tõendamiseks

ekspertiisi läbiviimist taotleda ning kohtul oli õigus ekspertiis määrata. See, et kostja II esitas

asjatundja arvamuse korteri väärtuse kohta, ei võtnud hagejalt TsMS § 238 lg 1 ja § 239 lg 1

järgi õigust oma väiteid tõendada ja ekspertiisi taotleda ning kohtult õigust seda määrata.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus ekspertiisi läbiviimine oli põhjendatud ja kohus selle

ka määras, ei saa ekspertiisi tulemusest sõltuvalt tagantjärele otsustada, et ekspertiis ei olnud

siiski vajalik, kuna see kinnitas üksnes vastaspoole väiteid. Asjaolu, et maakohtu poolt

läbiviidud ekspertiisi tulemus kinnitas kostja II väiteid, ei ole aluseks jätta ekspertiisi kulusid

hageja kanda (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08, p 18).

Maakohus küsis ekspertiisi tegemiseks pakkumust seitsmelt eksperdilt. Maakohus valis

ekspertiisi läbiviijaks odavaima pakkumise teinud eksperdi. Ekspertiisi kulusid ei saa seega

pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Kohtu määratud ekspertiisi kulude kostjate kanda jätmine

ei ole TsMS § 162 lg 4 mõttes seega kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.

Kohtu määratud ekspertiisi kulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostjate kanda.

13. Kostjad on TsMS § 207 lg 1 mõttes kaaskostjad. Kostjad kaitsesid maakohtu menetluses

end hageja nõuete vastu ühiselt, sh vaidlustasid korteri väärtuse ning tekitasid seeläbi hagejal

vajaduse korteri väärtust tõendada. Kostjad vastutavad TsMS § 165 lg 1 kohaselt

ekspertiisikulude kandmise eest seega solidaarselt (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25).

14. Maakohus rahuldas 4. augusti 2017. a määrusega hagi tagamise avalduse ning kandis hagi

tagamise abinõuna kostjale II kuuluva korteri Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

XXXXXXX III jakku võõrandamise keelumärke hageja kasuks. Maakohus ei ole kohtuotsuses

hagi tagamise abinõude osas vastuolus TsMS § 442 lõikega 4 seisukohta võtnud.

Ringkonnakohus märgib seega täiendavalt, et hagi rahuldamise tõttu jääb maakohtu 4. augusti

2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu maakohtu otsuse täitmise tagamiseks

jõusse.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on

seotud

apellatsioonkaebuse

esitamisega.

Maakohtu

otsuse

vaidlustamiseks

tuli

apellatsioonkaebus esitada ühiselt mõlema kostja vastu. Kostjad vastutavad TsMS § 165 lg 1

alusel seega ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude eest solidaarselt.

Maakohus ei määranud otsuses menetluskulude suurust kindlaks. Menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke