1-09-3576/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-09-3576

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2010.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-09-3476 (07221000080)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Julia Zautina Kriminaalasi N.Z süüdistuses KarS § 206 lg 2, § 207 lg 1, § 208 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses

Prokurör Tambet Grauberg Süüdistatav N.Z

Isikukood: xxx, elukoht: Xxx, kodakondsuseta,

keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht AS B elektrik; varem kriminaalkorras karistatud 09.04.2002.a. KrK § 207 järgi 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; tõkend - elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Nadežda Kikkas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi N.Z KarS § 206 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 207 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 208 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat 7 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 2

2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.092004- 11.10.2004.a. – 26 päeva; 02.10.2007-06.03.2008.a. – 5 kuud 5 päeva; 01.10.2008-28.10.2009.a.

– 1 aasta 28 päeva, seega kokku 1 aasta 6 kuud 29 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 1 päev vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumise päevast või N.Z kinnipidamisest.

Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista N.Z-ilt Elion Ettevõtted AS-i kasuks 18 300.- krooni; If IT Services AS-i kasuks 5 112 782.- krooni; AS-i Starman kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 1 429 229,30 krooni ja kannatanu poolt kriminaalasja menetlemisega seoses kantud kulud summas 113 354,60 krooni.

Asitõendid:

– läbiotsimisel võetud 3 lauaarvutit; mälupulk, CD-plaat, sülearvuti (asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend;

- vihik, A4 märkmepaberid, märkmelehed, 1 ümbrik, 4 väikest lehte (asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Harju Maakohtu 14.10.2008.a. kohtumääruse alusel tsiviilhagide tagamiseks arestitud kinnistu nr 17868501 asukohaga Xxx – jätta täitemenetluse läbiviimiseks aresti A.

Välja mõista N.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisitasu kogusummas 110 400.- (sada kümme tuhat nelisada) krooni (ekspertiisiaktid nr IA-0128-04/9327 summas 55 200.- krooni ja nr. IA-0069-07/6504 summas 55 200.- krooni) ja kaitsjatasu 19 392.70 krooni (üheksateist tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „N.Z , 1-09-3476, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise

3

korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav

05.04.2010.a.

SÜÜDISTUS

N.Z süüdistatakse selles, et tema I on ebaseaduslikult sisestanud oma elukohas Tallinn, xxxarvutisüsteemi sisenemise teel teiste isikute arvutitesse arvutiprogrammid eesmärgiga rikkuda ja tõkestada AS Starman arvutisüsteemide tööd. N.Z on saanud 29.07.04.a. kuni 08.09.04.a. kaughaldustarkvara Remote Administrator (Radmin) kasutades kontakti 2374 unikaalse IP-aadressiga arvutiga, sh arvutitega IP aadressidega 213.35.192.22, 213.35.178.28, 210.106.164.2 ja 217.159.148.162, millega omandas kontrolli eelnimetatud arvutite üle. Seejärel on N.Z sisestanud ülevõetud arvutitesse, nende tegelike kasutajate nõusolekuta, rünnaku sihtmärgiga programmi, mis on alustanud DoS rünnakut programmis ette nähtud sihtmärgi suunas. N.Z teostas ajavahemikul 08.09.04.a. oma elukohas asunud arvutist DDoS rünnakud ( – hajutatud teenusetõkestus rünnakud, ehk intensiivsete päringute saatmise rünnatavale serverile) AS Starman serverite vastu. Rünnaku ajal võttis N.Z kontrolli all olev ründavad arvutid ühendust AS Starman serveritega ja edastasid nendele massiliselt ebakorrektseid päringuid (arvutiandmeid) eesmärgiga takistada AS Starman arvutisüsteemide tööd. Nimetatud arvutid teevad massilisi päringuid kannatanute veebiserveritega ühenduse loomiseks (teade SYN), millele veebiserver vastab teatega SYN- ACK, mis kinnitab ühenduse loomise võimalikkust. Päringu teinud arvuti ei vasta veebiserverile tunnustamisteatega ACK, mille tulemusena reserveerib server ühenduse ootuses ressursid. Ebaseaduslikult arvutitesse sisestatud programmide käivitamisega pani N.Z toime DDoS rünnaku järgmiselt: N.Z on 08.09.04.a. kell 16:40 käivitanud oma arvutist ja N.Z kontrolli all olevatest eelnimetatud arvutitest DDoS rünnaku AS Starman tftp/dhcp serveri (IP 62.65.192.27) veebiserveri (IP aadress 62.65.192.11) ja nimeserverite (IP aadressid 62.65.192.1 ja 62.65.192.2) vastu. Hajutatud teenustõkestus rünnakute tegemisega oli serveri ressursside ammendumise tõttu takistatud AS Starman serverite töö, mille tagajärjel ei olnud võimalik arvutikasutajatel AS Starman arvutisüsteemis olevaid arvutiandmeid kasutada, sest juurdepääs nendeni oli tõkestatud. Seega takistas N.Z arvutiandmete sulustamise teel AS Starman arvutisüsteemide tööd, põhjustades AS-le Starman varalist kahju summas 76 462,70 EEK. Arvutisse programmi ebaseadusliku sisestamisega ja arvutis olevate andmete sulustamisega eesmärgiga takistada arvutisüsteemi tööd, millega on tekitatud oluline kahju, pani N.Z toime arvutikahjurluse, mis on kvalifitseeritav KarS § 206 lg 2 järgi. Sama tegu on alates 24.03.08.a. kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatuste järgi karistatav § 207 lg 2 alusel, mis on arvutisüsteemi toimimise ebaseaduslik häirimine ja takistamine andmete sisestamise, edastamise ja sulustamise teel, millega on tekitatud oluline kahju.

II 1. Samuti on N.Z ajavahemikul 29.07.04.a. kuni 08.09.04.a. käivitanud oma elukohas

Tallinn, xxxasunud arvutist DDoS rünnakud ( – hajutatud teenusetõkestus rünnakud, ehk intensiivsete päringute saatmise rünnatavale serverile) Microlink Eesti AS veebiserveri, Delfi portaali ja AS Starman serverite vastu. N.Z edastas tema kontrolli all olevatest arvutitest massilisi ebakorrektseid päringuid (arvutiandmeid) kannatanute

4 veebiserverite suunas, saates rünnaku aadressile TCP-SYN pakette. Nimetatud arvutid teevad massilisi päringuid kannatanute veebiserveritega ühenduse loomiseks (teade SYN), millele veebiserver vastab teatega SYN-ACK, mis kinnitab ühenduse loomise võimalikkust. Päringu teinud arvuti ei vasta veebiserverile tunnustamisteatega ACK, mille tulemusena reserveerib server ühenduse ootuses ressursid. Keskmiselt edastas üks ründav arvuti 5000 – 10 000 paketti sekundis ja rünnak hõivas ressursse keskmiselt 20-40 megabitti sekundis. Päringute tegemisega ammendusid serverite ressursid, mille tagajärjeks oli veebiserveriga ühenduse rikkumine (häirimine) andmesideühenduse kiiruse lubamatu vähenemise ja arvutivõrgu ühenduse katkemise tõttu. Ründajateks olid erinevad arvutid üle maailma, mille üle oli kontroll N.Z kaughaldustarkvara Remote Administrator (ehk Radmin) abil. N.Z on saanud 29.07.04.a. ja 06.09.04.a. kuni 08.09.04.a. Radmin tarkvara kasutades kontakti 2374 unikaalse IP-aadressiga arvutitega, sh arvutitega IP aadressidega 213.35.192.22, 213.35.178.28, 210.106.164.2 ja 217.159.148.162, millega omandas kontrolli nimetatud arvutite üle. Seejärel on N.Z edastanud nimetatud arvutitesse rünnaku sihtmärgiga programmifaili, mis on alustanud DoS rünnakut programmis ette nähtud sihtmärgi suunas. N.Z on käivitanud järgmised DDoS rünnakud: 1) N.Z käivitas 29.07.04.a. ööst vastu 30.07.04.a. Kase Kaubanduse AS-i arvutist IP aadressiga 213.35.178.28 ja eelnimetatud teistest arvutitest DDoS rünnaku Microlink Eesti AS veebiserveri vastu, mis asus IP aadressil 213.180.2.196. Nimetatud IP aadress teenindas ründe ajal domeene www.microlink.ee, www.microlink.com ja www.microlink.lv. Ründe tõrjumiseks viis Microlink Eesti AS 2004.a. juulis domeeni www.microlink.lv Läti Vabariiki IP aadressile 195.2.96.77, www.microlink.ee IP aadressile 213.180.2.199 ja www.microlink.com IP aadressile 213.180.2.198. Pärast IP aadresside muutmist jätkusid 2004.a. augustis N.Z ründed sama intensiivselt. Rünnaku tulemusena oli 29.07.04.a.-31.07.04.a. N.Z poolt ebaseaduslikult rikutud (häiritud) Microlink Eesti AS kontori tulemüüri töö ja oli tõkestatud (takistatud) veebilehekülje kättesaadavus arvutikasutajatele arvutivõrgus. Rünnakud jätkusid 05.09.04.a.-09.09.04.a. eelnimetatud N.Z kontrolli all olevatest arvutitest Microlink Eesti AS e-maili serveri (194.106.96.27) ja nimeserveri teenuse (IP 194.106.120.218) vastu. Alates 08.09.04.a. käivitas N.Z oma arvutist DDoS ründed Microlink Eesti AS serveris oleva AS Delfi portaali www.delfi.ee vastu, millega tõkestas massiliste päringute edastamisega arvutisüsteemide tööd. Rünnakute tulemusena oli 09.09.04.a. kuni 10.09.04.a. www.delfi.ee, www.microlink.ee, www.microlink.lv ja www.microlink.lt väljastpoolt Eestit blokeeritud, millega oli ebaseaduslikult rikutud arvutivõrgu ühendus. DDoS rünnak ei võimaldanud Microlink Eesti AS-i serverit ja arvutivõrku eesmärgipäraselt kasutada ning põhjustas probleeme ettevõtte infovahetusele klientidega, millega N.Z kahjustas ebaseaduslikult arvutisüsteemide tööd. 2) N.Z on 08.09.04.a. kell 16:40 käivitanud oma arvutist N.Z kontrolli all olevatest arvutitest DDoS rünnaku AS Starman tftp/dhcp serveri (IP 62.65.192.27) veebiserveri (IP aadress 62.65.192.11) ja 15.09.04.a. nimeserverite vastu (IP aadressid 62.65.192.1 ja 62.65.192.2). N.Z ründas olulisi AS Starmani klientidele internetiteenuse tarbimiseks vajalikke servereid, millede töö ebaseaduslik häirimine ja tõkestamine tegi võimatuks arvutikasutajatel vastu võtta ja edastada päringuid arvutivõrgu ühenduse kaudu. Seega N.Z poolt käivitatud DDoS rünnak vähendas oluliselt AS Starman serverite andmesideühenduse kiirust ja põhjustas katkestused nende töös, mis tõi kaasa varalist kahju 76 462,70 EEK.

2. Samuti on N.Z alates 31.07.07.a käivitanud aadressil xxx, Tallinn asuvast arvutist AS Elion Ettevõtted, Infoweb OÜ arvutivõrgu kaudu masspostituse AS If Eesti Kindlustus (uus ärinimi If P&C Insurance AS) kasutuses olnud e-posti serveri ning Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning e-posti serverite vastu, mis seisnes suurel hulgal e-kirjade

5 edastamises ja arvutiandmete sulustamises, mille tagajärjel oli häiritud (tõkestatud) ja takistatud (rikutud) serverite võrguühendus ning arvutisüsteemide toimimine. Selleks koostas N.Z assemblerkeeles ründe arvutiprogrammid, samuti kasutas tarkvara Dark Mailer, mis võimaldasid N.Z sooritada automaatset e-kirjade massilist postitamist programmis valitud e-posti aadresside suunas. Ründe teostamiseks kasutas N.Z enda ja kaughaldustarkvara Radmin abil kontrolli üle võetud arvutite (proxi serverite) abi, mis teostasid ründeprogrammile antud käskluse alusel AS Elion Ettevõtted ja Infoweb OÜ arvutivõrgust sihtmärgi suunas e-kirjade masspostitust. Masspostituse edastamiseks koostas N.Z meiliaadresside nimekirjad isikute registri alusel, millele on lisatud domeen, kasutades üldkuju nimi.perenimi@domeen.ee. N.Z edastas eelnimetud suvaliselt loodud meiliaadressidele ründeprogrammi ja tarkvara Dark Mailer kasutades e-kirju Politseiametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ja @starman domeeniga meiliaadressidele, milledele pani e-kirja saatja aadressiks AS-le If Eesti Kindlustuse kuuluva meiliaadressi. Kui oli tegemist eksisteeriva sihtkoha meiliaadressiga, siis jõudis e-kiri kohale, kui aadressi ei olnud, siis saadeti sihtkoha meiliserverist e-kiri AS If Eesti Kindlustuse meiliaadressile, kust näiliselt e-kiri saadeti. N.Z ummistas e-kirjade (andmete) massilise edastamise teel AS If Eesti Kindlustuse, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e- posti serverid. N.Z poolt edastatud e-kirjade tulemusena ummistusid AS If Eesti Kindlustuse, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajate kirjakastid (mailboxid). Sellise tegevuse tagajärjel ei jõudnud arvutikasutajateni tööalaselt vajalik informatsioon, samuti ei olnud neil andmete sulustamise tõttu võimalik välja saata ja vastu võtta e-kirju, millega oli

ebaseaduslikult takistatud (rikutud) nimetatud e-posti serverite toimimine (arvutisüsteemide

ühendus). Seega oli N.Z rünnaku tulemusena rikutud (takistatud) ja tõkestatud (häiritud) e- postiserverite funktsionaalsus masspostitamise perioodil ning sellele järgnenud e-kirjade töötlemisele ning veateadete saatmisele kulunud ajal. N.Z ei olnud arvutisüsteemide valdajate nõusolekut arvutisüsteemide toimimise häirimiseks ja takistamiseks. N.Z edastas 2007.a. august-september järgmised masspostitused:

1) 31.07.07.a. kuni 20.09.07.a. 106 820 e-kirja, e-kirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt kahjud@if.ee erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”.

2) 02.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 23 406 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt info@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @starman.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”.

3) 05.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 18 437 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt kahjud@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @starman.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”.

4) 06.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 2 035 261 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt kahjud@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”.

5) 13.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 341 786 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt kahjud@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”.

6) 14.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 149 169 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt info@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability (in a mortuary)!!!”.

7) 15.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju saatja aadressiga justak.brker@mail.ee

erinevatele meiliaadressidele domeenidega @just.ee (1581

kirja) ja @starman.ee (34 kirja), mis oli pealkirjaga At me greater pleasure!!!” ja sisaldas teksti "At me biggest PENIS! Tel 6837427".

6

8) 16.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 16 337 e-kirja saatja aadressiga kolpiuyte@email.ee erinevatele meiliaadressidele domeeniga @starman.ee.

9) 17.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 356 449 e-kirja saatja aadressiga kolpiuyte@email.ee erinevatele meiliaadressidele domeeniga @starman.ee. 10) 17.08.2007. a alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju saatja aadressiga kastrokuba@email.ee

erinevatele meiliaadressidele domeenidega @just.ee (733 kirja), @starman.ee (4 kirja), @hansa.ee (1106 kirja) ja @mail.ee (6635 kirja). 11) 18.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju aadressilt

A.h @email.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @starman.ee (29 kirja), @just.ee

(1697 kirja), @hansa.ee (2515 kirja), @if.ee (378 kirja), @email.ee (3882 kirja), @hot.ee

(7072 kirja) ja @mail.ee (4984 kirja), mis oli pealkirjaga At me greater pleasure!!!” ja sisaldas teksti "At me biggest PENIS! Tel 6837427".

12) 22.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 12 734 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt

A.h @if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti „At me greater pleasure!!!”, "At me the biggest PENIS! Tel 6837427". 13) 24.08.07.a. alates saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali 403 426 e-kirja,

mis näisid tulevat e-posti aadressilt info@if.ee

erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability (in a mortuary)!!!”. Samuti saatis N.Z automaatselt ja masspostitusena laiali AS-ga If Eesti Kindlustus seotud e-kirju, kus on kas saatja aadressina A.h @if.ee või sisaldub kirjas A H i poolt kasutatav AS If Eesti Kindlustusele kuuluv lauatelefoni number, alljärgnevalt:

14) 22.08.07.a alates saatis aadressilt laiali 396 745 e-kirja erinevatele poltoras@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @pol.ee;

15) 25.08.07.a alates saatis aadressilt laiali 127 510 e-kirja erinevatele grunjasanja@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @pol.ee;

16) 25.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 766 832 e-kirja erinevatele qmailina@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @just.ee;

17) 28.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 8030 e-kirja erinevatele figarotallinn@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @pol.ee;

18) 28.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 15 988 e-kirja erinevatele tolkunsam@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @pol.ee;

19) 29.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 51 e-kirja @starman.ee ja 2538 e- newtomor@hot.ee kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

20) 31.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 9780 e-kirja erinevatele tolkunsam@hot.ee

meiliaadressidele domeeniga @pohja.pol.ee ja 28 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee;

21) 31.08.07.a. alates saatis aadressilt laiali 41 436 e-kirja erinevatele gokertul@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @just.ee;

22) 01.09.07.a. alates saatis aadressilt laiali 59 136 e-kirja ja aadressilt retushka@hot.ee astunlom@hot.ee laiali 15 584 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee;

23) 02.09.07.a. alates saatis aadressilt laiali 23 413 e-kirja, aadressilt isilopas@hot.ee

grebankas@hot.ee polinarija@hot.ee laiali 5153 e-kirja ja aadressilt laiali 5589 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee;

24) 02.09.07.a alates saatis aadressilt laiali 4993 e-kirja @just.ee ja 13 941 e-kirja Ah @hot.ee @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

7

25) 03.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 48 014 e-kirja erinevatele koliseru@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @just.ee;

26) 04.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 21 089 e-kirja erinevatele polinarija@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @starman.ee;

27) 05.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 72200 e-kirja erinevatele isilopas@hot.ee meiliaadressidele domeeniga @starman.ee;

28) 07.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 75 935 e-kirja @just.ee ja 8131 turkydam@hot.ee e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

29) 08.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 21 202 e-kirja @pol.ee ja werkaserduk@hot.ee 101 603 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

30) 10.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 35 349 e-kirja @just.ee ja lopuhovserg@hot.ee 2715 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

31) 11.09.2007. a alates saatis aadressilt lokudraset@hot.ee laiali 39 923 e-kirja @pol.ee ja 51 572 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

32) 11.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 45 264 e-kirja @just.ee ja kolibrimodi@hot.ee 36 757 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

33) 12.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 80 963 e-kirja @just.ee ja kazahstan@hot.ee 18 846 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

34) 12.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 21 888 e-kirja @just.ee ja redkinlopuh@hot.ee 61 331 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

35) 13.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 29 529 e-kirja @just.ee ja lopushideze@hot.ee 2354 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

36) 13.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 46 690 e-kirja @just.ee ja tuplokire@hot.ee 31 204 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

37) 17.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 10659 e-kirja @just.ee derbinkolpa@hot.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

38) 17.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 103 774 e-kirja @just.ee newromans@hot.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

39) 19.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 45 091 e-kirja @just.ee domeeniga turikop@hot.ee erinevatele meiliaadressidele;

40) 20.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 44 381 e-kirja @pol.ee newromans@hot.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

41) 20.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 19 989 e-kirja @pol.ee domeeniga turikop@hot.ee erinevatele meiliaadressidele;

42) 22.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 302 019 e-kirja @just.ee ja 3668 newstep@hot.ee e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele;

43) 28.09.2007. a alates saatis aadressilt laiali 86 617 e-kirja @just.ee reklamp2p@hot.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele. Samuti on N.Z alates 21.09.08.a käivitanud oma elukohas (aadressil xxx, Tallinn) asuvast arvutist AS If Eesti Kindlustus ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse meiliserverite vastu rünnakud, millega häiris ja takistas andmete edastamise ja sulustamise teel arvutisüsteemide toimimist.

44) 21.09.08.a alates saatis N.Z meiliaadressilt qqq117@email.ee

automaatselt ja

masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressilt

A.h @if.ee erinevatele

meiliaadressidele domeeniga @just.ee (5775 kirja), @riigikohus.ee (145 kirja), @hot.ee (2 kirja), pealkirjaga „XXX oigusteadlaste paevad”, mis sisaldasid teksti: „M + M sex partneri

8 otsing A. +372 667 1100”.

45) 28.09.08.a alates saatis N.Z meiliaadressilt qqq112@email.ee

automaatselt ja

masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressilt

A.h @if.ee erinevatele

meiliaadressidele domeeniga @just.ee (1173 kirja), @riigikohus.ee (30 kirja), @mail.ee (4212 kirja).

46) 30.09.08.a alates saatis N.Z meiliaadressilt sms20 @email.ee

automaatselt ja

masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressilt

A.h @if.ee erinevatele

meiliaadressidele domeeniga @just.ee (1262 kirja), @riigikohus.ee (39 kirja), @mail.ee (1004 kirja). N.Z on ajavahemikul 2007.a. august kuni 2008.a. september e-kirjade maaspostitamisega oluliselt vähendanud AS If Eesti Kindlustuse, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Elion Ettevõtted AS e-posti serverite andmesideühenduse kiirust, mis on rikkunud arvutivõrguühendust ning on häirinud ja toonud kaasa katkestused arvutisüsteemide töös.

Arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimisega ja takistamisega andmete sisestamise, edastamise, muutmise ja sulustamise teel pani N.Z toime arvutisüsteemi toimimise takistamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 207 lg 1. Kuni 24.03.08.a. N.Z poolt toime pandud teod on kvalifitseeritavad KarS § 207 järgi, mis on arvutivõrgu ja arvutisüsteemi ühenduse rikkumine ning tõkestamine.

III Samuti koostas N.Z 2006.a. märtsist alates Tallinnas xxxarvutiprogrammi lähtekoodid ja arendas välja polümorfse „worm“(uss)-tüüpi arvutiviiruse, mida on nimetatud Win32/Aple´iks ning asus seda alates 15.03.06.a. levitama internetti, kust see on ise edasi levinud. Arvutiviirus kasutab levimiseks nõrku kaughaldustarkvara Remote Administrator salasõnu ja operatsioonisüsteemi Microsoft Windows turvavigu. Win32/Aple viiruse eesmärgiks oli peale arvuti nakatamist alustada TCP SYN-tüüpi DDoS-rünnet (hajutatud teenustõkestusrünne) aadressi www.starman.ee, www.if.ee ja www.online.if.ee vastu, mille eesmärgiks on andmete edastamise ja sulustamise teel takistada AS-i Starman ja AS If Eesti Kindlustus arvutisüsteemide toimimist. N.Z on loonud arvutiviiruse Win32/Aple ning on seda ründe- ja levimismeetodite täiustamisega edasi arendanud kuni 2007 septembrini, mis on võimeline levima iseseisvalt teistesse arvutitesse, et neid nakatades jätkata edasi levimist. Arvutiviirus kopeerib ennast korduvalt kõvakettale ja saadab teistesse arvutitesse infovoo, mille tulemusena kirjutatakse üle nakatunud arvuti käivitavat programmikoodi sisaldav mäluosa, mis hakkab talitama ründajale vajalikul moel. Lisaks teeb Win32/Aple arvutisüsteemis olevale kaughaldustarkvarale Remote Administrator (Radmin) sõnastikurünnet arvutisüsteemi sisenemiseks salasõna äraarvamisega, ründe õnnestumisel kopeerib arvutiviirus ennast kõvakettale. Samuti nakatab arvutiviirus veebiserveris leiduvaid .htm ja .html faile, mis seejärel nakatavad kõiki arvuteid, mis vaatavad serveri veebilehti. Arvutiviirus käivitab automaatselt TCP SYN-tüüpi paketi saatmised domeeniaadressidele www.if.ee, www.online.if.ee ja www.starman.ee 20 korda sekundis, rikkudes andmesideühendust kiiruse vähendamisega ja tõkestades ühendust veebilehe kättesaamatuks tegemisega, millega on N.Z kahjustanud arvutivõrgu ühendust ja arvutisüsteemide toimimist. Lisaks teostab viirus HTTP-päringute ja SSL3-kätluspakettide saatmist kaks korda sekundis aadressidele www.if.ee ja www.online.if.ee. N.Z on arvutiviiruse levitamisega tekitanud AS-ile Starman ja If IT Services A/S varalist kahju järgmiselt:

9 1. Arvutiviiruse tekitatud DDoS-rünne koormas alates 15.03.06.a. üle AS-i Starman (www.starman.ee) veebiserveri, millega on N.Z kahjustanud arvutivõrgu ühendust. AS Starmani arvutisüsteemid saavad kuni käesoleva ajani päringuid 70 megabitti sekundis, so 120 000 paketti sekundis. N.Z poolt levitatud arvutiviiruse teostatud DDoS rünnaku tõttu on AS-le Starman põhjustatud varalist kahju 1 352 766,56 krooni, mis viiruse tõrjumiseks tehtud kulutused ruuteseadmete ostmiseks, IT-administraatorite põhjendamatu tööajakulu ja AS-le Starman lisandunud tasuline andmesidemaht. 2. N.Z teostatud DDoS-rünne koormas alates 22.06.06.a. üle If IT Services A/S veebiserveri, millele olid suunatud massilised päringud domeenidele ww.if.ee ja www.online.if.ee. Sellega on N.Z kahjustanud If IT Services A/S arvutivõrgu ühendust ja arvutisüsteemide toimimist. If IT Services A/S arvutisüsteemid saavad kuni käesoleva ajani päringuid 70 megabitti

sekundis (ründe alguses 150 megabitti sekundis), so 120 000 paketti sekundis. Viirus levib ja DOS-ründed jätkuvad aadresside www.if.ee ja www.online.if.ee vastu käesoleva ajani. N.Z on tekitanud If IT Services AS-le varalist kahju 5 112 782 krooni, mis on If IT Services A/S poolt tasutud TietoEnator Processing & Network OY poolt teostatud lisatööde kulud seoses rünnakute tõkestamisega, DDoS rünnakute vastase kaitse asjatundja Prolexic Technologies Inc. konsultatsioonikulud (mis on kantud seoses rünnete tõrjumise võimaluste väljaselgitamise ja lahenduste väljatöötamisega), If IT Services A/S poolt tehtud DDoS rünnakutest tingitud internetipäringute filtreerimine ja täiendavad kulutused internetiühenduse loomiseks ning omamiseks veebiaadressile www.if.ee suunatud internetiliikluse eraldamiseks muust If IT Services A/S poolt hAtavasse infosüsteemi suunduvast internetiliiklusest. Arvutiviiruse levitamisega, mis on toime pandud olulise kahju tekitamisega pani N.Z toime KarS § 208 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 24.03.08.a. on N.Z poolt toime pandud teod kvalifitseeritavad KarS § 208 lg 2 p 2 järgi, mis on arvutiviiruse levitamine olulise kahju tekitamisega.

SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED

N.Z ei tunnistanud oma süüd mitte üheski talle esitatud süüdistuses ja seletas, et ei oma

mingit seost 2004 kuni 2008.a. toimunud arvutirünnetega ja arvutiviiruse levitamisega, tema

oskused infotehnoloogia valdkonnas on üsna primitiivsed, arvutit kasutas tavakodanikuna.

N.Z tunnistas, et kasutas AS Starmani poolt pakutavaid internetiühenduse teenuseid kuni 2004.a. teatas talle AS Starmani administraator, et kuna N.Z-ile kuuluv arvuti on nakatatud viirusega, Venemaa päritoluga saidid esitas tema peale kaebused, lülitab AS Starman tema

internetiühenduse välja. Peale seda ostis N.Z internetiühenduse teenuseid Elionilt. Elektroonilise kirjavahetuse pidamiseks kasutas ta Outlook Expressi, muud midagi, tal oli kaks

aadressi ja artur.boiko@hotmail.com. Kinnitas, et tema arvutisse oli aboiko@hot.ee installeeritud kaughaldustarkvara, mida kasutas vaid tütre arvutisse sisenemiseks. If Kindlustus

oli tema vastu esitanud tsiviilhagi seoses tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusega,

kindlustusfirma esindajana osales tsiviilasja arutamisel A H . N.Z ütluste kohaselt saadetakse talle spämmi tihtipeale, seetõttu ei pööra ta sellele eriti tähelepanu. N.Z eitas If Kindlustusele e-kirjade saatmist ning jäi sama seisukoha juurde ka siis, kui ristküsitluse käigus

näitas kohus talle prokuröri taotlusel N.Z e-maili aadressilt saadetud kirja. Samas ei arva

N.Z, et keegi võõras võis kasutada tema arvutit e-kirja saatmiseks. Inkrimineeritud

kuritegudega seonduvalt on N.Z seletanud, et 2003.aastal tekkis tal tüli Venemaa saidi vasm.ru administraatoriga, kes on varem tema vastu pretensioone esitanud ja peale seda kutsus väidetavalt sama administraator üles tekitama N.Z-ile ebameeldivusi internetivõrgus, mistõttu

leiab N.Z , et kõik talle süüks arvatavad teod on toime pandud vasm.ru

võrguadministraatori poolt. Oma arvuti kohta andis süüdistatav ütlusi, et ei tea, millised

kataloogid leiduvad tema arvutis ja ta pole neid uurinud. Tema arvutis DDOS-rünnakute teostamist puudutava materjali olemasolu seletas N.Z sellega, et pärast esimest vahistamist tahtis endale selgeks teha, milles teda süüdistatakse.

10 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lähtudes N.Z-ile inkrimineeritud õigusvastase käitumise viisidest saab süüdistust fragmentaarselt jagada kolmeks osaks, mistõttu võtab kohus seisukoha N.Z süü tõendatuse kohta esmalt DDoS rünnete teostamises 2004.aasta juulis-septembris AS-i Starman, Mickolink Eesti AS-i, Delfi portaali serverite vastu, seejärel masspostituse korraldamises If P&C Insurance

AS (edaspidi If Kindlustus) ning Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide keskuse e-posti serverite vastu ning seejärel arvutiviiruse arendamise ja levitamise osas.

2004.aasta juulis-septembris toimunud DDoS rünnakud

Süüdistatavale on esitatud süüdistus KarS § 206 lg 2 järgi (enne 24.03.2008.a. kehtinud

redaktsioonis) programmi ebaseaduslikus arvutisse sisestamises, arvutis olevate andmete

sulustamises eesmärgiga takistada arvutisüsteemi tööd, millega on tekitatud oluline kahju. Konkreetselt seda süüdistuse osa puudutavalt süüdistatakse N.Z DDoS rünnete teostamises.

DoS rünnak – inglise keeles ehk kujutab endast arvuti või

arvutivõrgu ülekoormamist samaaegsete suure hulga päringute saatmise teel. Kui päringuid

saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest, siis sellisel juhul nimetatakse seda

Hajutatud teenusetõkestamise ründeks DDoS – inglise keeles . Kohus leiab, et süüdistatava süü on selles süüdistuses täielikult tõendamist leidnud ja põhjendab oma seisukohta järgmiste järeldustega.

Tunnistaja Andres K – Microlink Eesti AS-i andmeside võrgu arendusspetsialist – andis kohtule ütlusi selle kohta, et ööl vastu 30.07.2004.a. algasid rünnakud Microlinki Eesti AS veebiserveri

vastu, IP-aadressiga 213.180.2.196. Server teenindas korraga domeene www.microlink.ee,

www.microlink.com www.microlink.lv , . Ründe iseloomuks oli üle koormata veebiserver, milleks oli loodud massiline kogus ühendusi serveri suunas ning väga lühikese aja jooksul püüti

pidada väga kõrget ühenduste arvu ja selleks kasutati mitmeid arvuteid. Tulemusena saavutati

serveri koormus, mida ei olnud võimalik likvideerida olemasolevate ressurssidega. Ühenduse

loomiseks saadeti ülisuurtes kogustes TCP-SYN pakette, mille kohalejõudmine serverisse

tähistab ühenduse algust ning selle jaoks eraldatakse serveris mingid ressursid. Kuna pakette saadeti ülisuurtes kogustes, siis said serveri ressursid otsa ning server ei suutnud uusi ühendusi

vastu võtta. Pakettide kogus oli 5000 kuni 20000 sekundis, võrdluseks võib tuua, et tavaline

klient tekitab maksimaalselt 5 ühendust sekundis. Serveri rünnakus osales umbes 10

ründearvutit. Rünnakutel oli 3-tüüpi mõju: veebiserverid lõpetasid kliendipäringute

teenindamise, nende ees seisev tulemüür oli üle koormatud, mis takistas igapäevast tööd ning

rünnakute mahud olid nii suured, et koormasid ka märkimisväärselt Microlink Eesti

rahvusvahelisi väliskanaleid. Selle tulemusena oli arvutivõrgu ühendus häiritud. Rünnakute tõrjumiseks isoleeriti server 213.180.2.796 ja suleti liiklus välisriikide võrkudest, riigisiseselt jäi aga server kättesaadavaks. Rünnakute monitooringu käigus avastati ründearvutitel ühine joon - see oli avatud kaughaldusteenust kasutades ning kaughalduse teenuse port oli 4899.

05.09.2004.a. rünnakud kordusid, seekord ründas Microlink Eesti serverit

www.microlink.com

arvuti IP-aadressiga 213.35.178.28, mille kohta tehti pärast kindlaks, et see kuulub Kase Kaubandus AS-le. Rünnak kestis mõned päevad. Kuna ühendused olid võetud Elioni arvutivõrku

kasutades, päris Microlink Eesti Elionilt, kust oli ühendus kaughaldusteenusega võetud. Elioni

administraator andis teada, et Elioni võrgus olevate arvutitega võttis samal minutil, kui

ründearvutist algas rünnak, kolmel korral ühendust Starmani arvutivõrgus olnud arvuti IP- aadressiga 82.131.20.139. Tunnistaja kinnitas, et nimetatud arvuti IP-aadressiga 82.131.20.139

kuulub N.Z-ile , mille kohta avaldas kohus prokuröri taotlusel AS Starmani vastuse järelepärimisele (1. köide, t.l.43).

08.09.2004.a. algas suuremahuline rünnak Delfi portaali serveri

www.delfi.ee vastu. Rünnaku

iseloom oli sama. Selle ründe mõju seisnes selles, et Delfi portaal sai peatatud, rahvusvahelised

11

sidekanalid üle koormatud. Samuti algas rünnak Microlink Eesti klientide e-posti teenindava

serveri 194.106.96.27 ja nimede IP-aadressideks teisendamise serveri DNS 194.106.120.218

vastu. Need serverid olid Microlinki kui internetiteenuse pakkuja jaoks kriitiline ressurss, sest

nende seiskumine oleks avaldanud mõju kõikidele Microlinki klientidele. Microlinki palvel blokeeris Starman kasutaja konto, kuna selleks ajaks oli juba teada, et rünnakuid teeb Starmani

arvutivõrgu kasutaja. Umbes 8.-10. septembril blokeeris Starman võrgu kasutaja konto ning

hiljem sai tunnistaja teada, et mõni tund peale seda rünnati Starmani kaablimodemite konfiguratsiooni serverit.

Tunnistaja ütluste kohaselt arenesid rünnakud selliselt, et kui teatud ründearvutid said

väliskanalitest isoleeritud ja suletud, siis tulid nende asemele uued ning selline protsess kestis terve kuu, lõpuks osales rünnakutes ligi 300 arvutit välisriikide võrkudest.

Kohus uuris Microlinki poolt esitatud toimunud rünnakute logifaile (1.köide, t.l.9-15) ning

tunnistaja Andres K on seoses sellega seletanud kohtule, et lisas 1 olev koondtabel kajastab statistilisi andmeid, mis iseloomustavad rünnakute intensiivsust. Muuhulgas näitab koondtabel, et esimesel ründearvutil oli ründeintensiivsuseks 6583 ühendusealgatust sekundis, mis on umbes

tuhandekordselt ebanormaalne. Lisas 2 on toodud lõik Microlinki tulemüüri sisemisest logist, mis näitab, et tulemüüril on teatud ressurss ammendatud, selle inglisekeelseks tähistuseks on IP

Session Limit. See tähendab, et serveri poole on loodud üheaegselt rohkem ühendusi kui

tulemüür on suuteline lubama, samuti on see illustratsioon asjaolule, et klientidel on võimatu

serverile ligi pääseda, mis omakorda tähendab seda, et teiste klientide jaoks oli ühendus katkestatud.

Tunnistaja Andrus Raudsalu – 2004.aasta l AS Delfi juhatuse liige – andis ütlusi, mille kohaselt

rünnati 2004.aasta septembris Delfi serverit . 06.09.2004.a. lülitas Microlink, kes www.delfi.ee oli AS-le Delfi IT teenuste osutaja, välja Delfi serveri välisühenduse, kuna väljaspool Eestit oli

kõikide Delfi kasutajate jaoks serveri kasutamine võimatu. Lisaks oli seoses sellega e-posti kasutamine häiritud.

Tunnistaja Jüri K – Microlinki Eesti AS turundusosakonna direktor, kelle ametiülesannete hulka

kuulus 2004.aastal , serverite sisu haldamine – andis www.microlink.com www.microlink.ee

ütlusi, et ööl vastu 30.07.2004.a. algasid rünnakud nimetatud serveritele. Serverid muutusid

aeglasemaks, vahel ei tulnud veebilehekülg üldse ette. Serverid said ülekoormatud ning

ühenduse saamine osutus võimatuks. Võrguosakonna spetsialistid teatasid, et Microlinki võrguühendus on pakettidega üle koormatud ning hakkasid uurima, milliste pakettidega tegemist oli. Siis selgus, et paketid olid suunatud serverile 213.180.2.196 ning ühendus oli võetud ründava

arvuti poolt pordiga 80. Pakette ja ühendusi tuli ülisuurtes kogustes, tuhandetes, kümnetes tuhandetes sekundis. Võrdluseks on tavaliselt ühendusi päevas 100-1000. Pakettide tavaline liiklus seisneb selles, et kui pakett tuleb (tehakse päring) ning sellele vastab server, siis server jääb ootama uut paketti kliendi poolt, seejärel kui tuleb kliendi poolt uus pakett – jätkab server ühendust. Antud juhul aga uut paketti ei tulnud, seega jäi ühendus lahti, samas aga oli arvutivõrk

hõivatud, samuti tuli pidevalt uusi pakette. Server suudab teenindada poolikuid ühendusi vaid teatud piirini, seega hakkasid piirid täis saama ning selle tagajärjel muutus server väga aeglaseks ning lõpuks ei suutnud üldse kliendile vastuseks veebilehekülge kuvada. Rünnakute tõrjumiseks

oli kaks võimalust: veebiserver välja lülitada või kui mingilt IP-aadressilt tuli palju ühendusi, blokeerida aadress, kuid probleem oli selles, et uusi IP-aadresse lisandus iga minutiga.

Tunnistaja Jüri K seletas seoses avaldatud logifailide väljavõttega (1.köide, t.l.10-15), et

väljavõttest on näha, et tulemüür, mis on veebiserveri ja välisühenduse vahel, saavutas

11.08.2004.a. hommikul mitmetelt välistelt IP-aadressidelt sessioonide maksimaalselt lubatud

ühenduste piiri. On näha, et logid on ainult mõne sekundi kohta, nende sekundite jooksul

saavutati sessioonide piire väga paljudelt välistelt IP-aadressidelt. Kuna seoses sellega ei

jõudnud uued ühendused enam Microlinki serverile, oli ühendus häiritud.

12

Tunnistaja T T – AS-i Starman andmesidevõrgu administraator – andis ütlusi, et Microlinki serverite vastu toimunud rünnakutest sai ta teada Microlinki süsteemadministraatorilt, kes samuti

teatas, et on olemas kahtlus, et rünnakut võidakse juhtida ühest Starmani kliendi arvutist ning

kliendi tuvastamiseks andis arvuti IP-aadressi. Tuvastati, et tegemist oli kliendi N.Z ,

elukoht xxxTallinn, arvuti IP-aadressiga 82.131.20.139, sama kliendiga oli olnud ka varem probleeme, tema vastu tuli kaebusi Venemaalt selle kohta, et klient korraldas rünnakuid nende

vastu. Seejärel asuti talletama logisid, s.o. salvestama N.Z arvuti IP-aadressiga seotud internetiliiklust ning alates 07.09.2004.a. võeti klient jälgimisele. 08.09.2004.a. teatas Microlinki süsteemadministraator, et rünnakute maht ületas igasuguse mõistlikkuse piiri ning 08.09.2004.a.

otsustati peatada N.Z internetiühendus. Samal päeval peale lõunat kell 16.30 algasid

rünnakud AS Starmani serveri vastu. Üheks sihtmärgiks oli TCP server 62.65.192.27, millest juhitakse kõigi Starmani klientide internetiühendust. 08.09.2004.a. õhtul algasid rünnakud teise

serveri IP-aadressiga 62.65.192.11 vastu, mis koormati üle TCP Syn- www.starman.ee pakettidega.

Tunnistaja T T i ütluste kohaselt oli rünnakute iseloom ja sisu identne sellega, mis korraldati

Microlinki serverite vastu. See tähendab, et eesmärk oli koormata üle server ja veenduda, et klientide päringud ei jõua serverini. Esimene server oli täielikult üle koormatud ja klientide jaoks

internetiühendused katkesid. Teise serveri töö aeglustus tunduvalt, aga töö ei katkenud.

Tunnistaja T T ütluste kohaselt õnnestus neil tuvastada, et rünnakud tulid arvuti IP-aadressilt

210.106.164.2, tegemist oli Koreas asuva arvutiga. Sama arvuti osales ka Microlinki serverite

vastu toimunud rünnakutes. Siinjuures oli iseäralikuks see, et ühendus võeti võetud kaughaldusteenuse kaudu Radmin, sama vihje tuli ka Microlinki poolt.

Tunnistaja T T ütluste kohaselt oli nende poolt uuritud ja hiljem politseile edastatud

logiväljavõttest näha, et 08.09.2004.a. hommikupoole toimus N.Z arvutis liiklus Korea arvutiga, s.o. N.Z arvuti võttis ühendust Korea arvutiga, kasutades Radmin tarkvara ja N.Z arvuti IP-aadressil vahetati andmeid.

15.09.2004.a. algasid rünnakud AS Starmani nimeserverite 62.65.192.1 ja 62.65.192.2 vastu. Rünnakute tagajärjel aeglustus märkimisväärselt serverite töö, teenuse tarbimine klientide poolt

oli raskendatud, mis tegelikkuses tähendas, et kui klient vajutas lingile, ei tulnud midagi ette.

Tagajärjed seisnesid selles, et AS Starmani osutatavate teenuste kvaliteet halvenes oluliselt ja

andmeside ühenduse maht vähenes. Tagajärgede likvideerimiseks oli AS Starman sunnitud soetama uued võimsamad serverid.

Tunnistaja Kuno K v andis kohtule ütlusi, et Kase Kaubandus on 2004.aastal kasutanud

internetiteenust Elionilt, ühendus toimus aadressil xxxTapa. Tegemist oli valvearvutiga, mille eemärgiks oli salvestada kaubandusobjektil toimuvaid toiminguid, mida fikseeris kaamera, arvuti

asus kindlas ruumis. Kasutusel oli kaughaldustarkvara Remote Administrator, mille abil oli

interneti teel võimalik tulla arvutisse mujalt ja vaadata vahetult toimuvat ja varem salvestatud faile. Programmi paigaldamise parool oli väga lihtne 12345678.

Eelpool nimetatud tunnistajate ütluste põhjal jõuab kohus veendumusele ja leiab, et on üheselt tõendamist leidnud järgmised asjaolud:

1. Microlink Eesti AS, Delfi portaali ja AS Starmani serverite vastu suunatud rünnakud leidsid aset ning toimusid ajavahemikul 29.07. kuni 15.09.2004.a.

2. Tegemist oli DDoS - hajutatud teenusetõkestuse rünnakutega, s.o. rünnakutega, mis seisnesid intensiivsete päringute edastamises rünnatavale serverile

3. Rünnakute eesmärgiks oli takistada arvutisüsteemi tööd ning rünnakute tagajärjel oli nimetatud ettevõtete arvutisüsteemi toimimine ebaseaduslikult häiritud ja takistatud

4. Erinevate ettevõtete serverite vastu toimunud DDoS rünnakud olid omavahel seotud ajaliselt, samuti olid identsed sihtmärgi, struktuuri ja iseloomu poolest, mis viitab sellele, et kõik rünnakud vastasid ühe ja sama inimese tegevusviisile.

13

Kohtuistungil avaldas kohus ja uuris süüdistavata arvuti logifailide vaatlusprotokolle (1.köide, t.l.47-48, 71-73) ning kuulas KrMS § 64 lg 4 nõuetele kohaselt tunnistajana üle spetsialisti PT , keda samuti kaasati kohtueelse menetluse staadiumil.

Tunnistajana ülekuulatud spetsialist PT andis ütlusi, et AS Starmani poolt esitatud logifailide vaatluse protokollist (1.köide, t.l.47-48) on näha, et 06.09. kuni 08.09.2004.a. oli N.Z arvuti

32 658 korral ühenduses 2374 unikaalse IP-aadressidega arvutiga läbi port 4899 kasutatud

teenuse, milleks on üks kaughaldusprogramm Radmin. Vaatlusprotokolli p-st 4.3 kuni 4.5 on

näha, et N.Z arvuti IP-aadressiga 82.131.21.158 on olnud ühenduses 08.09.2004.a.kell

10.20-10.29 arvutiga IP-aadressiga 210.106.164.2 läbi porti 4899 kasutava

teenuse Radmin ning on näha, et samal päeval kell 16.40 sama IP-aadressilt algasid

teenustõkestusrünnakud AS Starmani serveri vastu, samuti on toodud veel 17 IP-aadressi, kes osalesid Starmani DCHP serveri vastu ja need kõik olid ühenduses N.Z arvutiga.

AS Elioni poolt esitatud logifailide vaatlusprotokollis (1.köide, t.l.71-73) on kajastatud

internetiühendused ja transiitliiklus süüdistatava poolt kasutatud IP-aadressidelt ajavahemikus

01.09 kuni 07.09.2004.a. Tunnistaja P.T ütluste kohaselt on protokollis toodud porti 4899 kasutanud liiklus, millest nähtub, et süüdistatava arvuti oli ühenduses nelja Elioni võrgus oleva

arvutiga kaughaldusteenuse Radmin kaudu, nende IP-aadressid 213.35.192.22; 213.35.178.28

; 210.106.164.2 ja 217.159.148.162. Nimelt, p-s 4.4 on fikseeritud väga iseloomulik asjaolu, et N.Z oli ühenduses arvutiga IP-

aadressiga 213.35.178.28 Radmini kaudu, kohe peale seda alustab sama arvuti aktiivselt ühenduse võtmist Microlinki veebiserveriga. Samuti on ära toodud

selle arvuti liiklus, millest on näha, et ajavahemiku algusest kuni 04.09.2004.a. kella 23.54.02 liiklus praktiliselt puudub, seejärel ilmub ühendus arvutiga IP-aadressiga82.131.21.158

, kes võtab ühendust selle arvutiga Radmini kaudu, peale seda alustab arvuti pakettide intensiivset saatmist.

Läbiotsimise protokollist (1.köide, t.l.82-88) ja asitõendite vaatlusprotokollist (1.köide, t.l.89-91) järeldub, et N.Z elukoha järgi 16.09.2004.a. teostatud läbiotsimisel võeti ära arvuti ja USB

mälupulk. N.Z arvuti andmekandjate koopiate kohta teostati infotehnoloogiaekspertiis.

Vastavalt eksperdiarvamusele ekspertiisiaktis nr IA-0128-04/9327 (1.köide, t.l.95-103) leiti

andmekandjatelt 39 programmifaili, mida on võimalik kasutada rünnete sooritamiseks ja 11

lähtekoodi, mida saab pärast programmideks kompileerimist kasutada rünnete sooritamiseks;

leiti viiteid 28 programmifaili kasutamisele, mida on võimalik kasutada rünnete sooritamiseks,

kolmandaks leiti viiteid kaughaldustarkvaradele Remote Administrator ja Dameware NT Utilities (Mini Remote Controll) ning kaughaldustarkvara kasutamisele ja lõpuks leiti H™-fail viidetega DoS-rünnetega seonduvale materjalile.

Kohtus prokuröri taotlusel ülekuulatud eksperdi T L ütlustest selgub, et ekspertiisi käigus otsiti ja leiti programmfaile, mis sisaldavad endas ründeobjektide aadresse. Ekspertiisi tulemusena leiti

väljasorteeritud aadresse sisaldavate programmfailide hulgast programme, mis käivitamisel

hakkasid käituma ründeprogrammina. Leitud 39 ründeprogrammist oli igaüks valmis DoS rünnakuks, need olid kõik iseseisvad. Ekspertiisi käigus jälgiti, mida programm hakkab tegema käivitamisel ning selgus, et iga 39 faili käivitamisele järgnes info saatmine klientarvutist (saatja) serverarvutisse analoogselt kirjeldatud DoS rünnakuga. Ekspertiisi käigus leiti vihjeid sellele, et

28 programmfaili kasutati rünnete sooritamiseks. See tuleneb sellest, et kui mingi fail käib arvutis, võib sellest alles jääda jälg arvutiandmekandjale, kuid kaua see jälg võib seal olla, pole

võimalik öelda. Ekspertiisi käigus leiti 11 lähtekoodi, mida saab pärast programmideks kompileerimist kasutada rünnete sooritamiseks. Kompileeritud (teisisõnu koostatud) programmid toimisid identselt arvutis olnud programmidega ning ekspert on ka tuvastanud, et arvuti kasutaja,

s.o. N.Z oli tegelenud ka ründeprogrammide arendamisega. Sellele viitab asjaolu, et

N.Z arvutisse oli paigaldatud ASM-lähtekoodi failide programmikompilaator nimega

MASM32, mille kasutamine nõuab spetsiifilisi teadmisi või arusaamist programmeerimisest.

Tarkvara leidmiseks internetist ja paigaldamiseks peab konkreetne inimene, kes seda otsib,

14 teadma, milleks seda kasutatakse. Samuti N.Z leiti arvuti andmekandjalt massiliselt viiteid

ASM-lähtekoodi failidele, mis viitab sellele, et ründeprogrammide kompileerimiseks on

kirjutatud või töödeldud ASM-lähtekoodifaile ning proovitud neid kompileerida

programmfailideks. Ekspert T L on märkinud, et ekspertiisi käigus keskenduti konkreetsetele

ekspertiisimääruses nimetatud aadresside otsimisele, samas aga ekspertiisi esitatud andmekandjatel leidus viiteid veel teistele ekspertiisiülesandest välja jäädud internetaadressidele,

mis tähendab seda, et potentsiaalselt oli ründeobjekte rohkem, kui nimeti ekspertiisimääruses, kuid neid ei ole analüüsitud.

Eksperdi ütlustest järeldub ka, et kolm väljasorteeritud faili viitavad sellele, et

kaughaldustarkvara Radmini võidi kasutada selleks, et juhtida kolme arvutit järgmiste IP-

aadressidega: 210.106.164.2 , 213.35.178.28 ja 81.198.112.205.

Eksperdi ütluste kohaselt arvutist avastatud programmifailid asusid kataloogides, kusjuures

kataloogistruktuur ja failid ei olnud varjatud ning olid silmatorkavad, samuti on välistatud eeldus, et nimetatud failid tekivad arvutisse juhuslikult.

Seega leiab kohus, et on täielikult tõendamist leidnud, et N.Z võttis kaughaldustarkvara

abil ühendust teiste arvutitega, sai need enda kontrolli A ning sisestas neisse ebaseaduslikult

ründeprogrammi, mille tagajärjel muutusid nimetatud arvutid ründearvutiteks. Logifailide

vaatlusprotokollides kajastatud info langeb kokku tunnistajate A.K , J.K ja T.T i ütlustega

mitmete erinevate aspektide poolest. Väga oluliseks peab kohus asjaolu, et tunnistajate poolt täheldatud rünnakute toimumise aeg on identne sellega, mil vastavalt logifailide vaatlusele oli N.Z arvuti ühenduses Korea arvutiga ning kohe pärast seda hakkas viimane ründama AS Starmani servereid. Asjaolu, et rünnakud tulid ühelt Koreas asunud arvutilt, kinnitas tunnistaja T.T . Tunnistaja A.K ütlused selles osas, et N.Z arvuti on olnud ühenduses teiste arvutitega kaughaldustarkvara kaudu läbi porti 4899, on täielikus vastavuses logifailide väljavõtetes oleva

informatsiooniga, et sama porti kaudu oli N.Z ühenduses Kase Kaubandus arvutiga IP- aadressiga 213.35.178.28 ning ekspertiisi tulemustega. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt oli vahetult pärast esimest rünnakut nende spetsialistide poolt

tuvastatud, et AS Starmani võrgus olnud arvuti IP aadressiga 82.131.20.139 andis käsu kaughaldusteenuse kaudu Elioni võrgus olevatele arvutitele alustada rünnakut Microlinki vastu.

Ka selles osas leiavad tunnistaja ütlused kinnitust logifailide väljavõtetega ja ekspertiisi järeldustega.

Kohus ei leia põhjust kahelda esitatud logifailide väljavõtete õigsuses. Kohus ei nõustu

süüdistatava väidega, et AS Starman ja Elion võisid esitada logifaile valikuliselt eesmärgiga

välja tuua vaid teatud, neile kasulikku osa sellest. Tegemist on objektiivse informatsiooniga,

mida ei seostata konkreetse isikuga. Sel ajal, kui logifaile uuriti, ei olnud veel välja selgitatud N.Z seost DDoS rünnakutega, tunnistajate ütlustest tuleneb pealegi, et nimetatud andmed on kaitstud paroolidega, inimeste arv, kellel on sinna juurdepääs, on piiratud. Seega ei ole usutav,

et keegi, saades juurdepääsu logifailidele, oleks neid tahtlikult moonutanud eesmärgiga süüdistada selles N.Z. Samuti leiab kohus, et süüdistatava väited selle kohta, et tema arvutit võidi juhtida samal viisil

kui teisigi, on ümber lükatud kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Ekspert T.L on

kinnitanud, et N.Z arvutis asusid hulgalised programmfailid, mida on võimalik kasutada rünnete sooritamiseks, N.Z arvutist leiti ründeprogrammide lähtekoodid, seal asus ka DoS

rünnakutega seonduv juhendmaterjal. Kohus leiab, et tavakasutaja arvutis, kellena püüab

N.Z ennast näidata, ei leidu sellises koguses infot, mida saaks seostada õigusvastase

tegevusega infotehnoloogia alal. Uuritud tõenditega ei ole tuvastatud, et N.Z arvutit võis

kasutada tundmatu kolmas isik. Tunnistaja P.T ütluste kohaselt ei olnud logifailide vaatlusel tuvastatud N.Z arvutisse sisenevat liiklust. Süüdistatava poolt nimetatud Venemaa foorumi aadress võis eksperdi T.L ütluste kohaselt olla üheks rünnatavate aadresside hulgast, järelikult juhul, kui N.Z versiooni uskuda, siis ründav arvuti ründas ise ennast.

15 On asjakohatu ka N.Z väide, et ta hakkas uurima DDoS rünnakut puudutavat materjale

alles pärast vabanemist 2004.aasta oktoobris. Läbiotsimise protokolli kohaselt aga asus DoS rünnakutega seonduv juhendmaterjal N.Z arvutis juba 16.09.2004.a., mil tema elukohas teostati läbiotsimine ja võeti ära kaks arvutit ja mälupulk.

Kohus leiab, et N.Z tegevus on õigesti kvalifitseeritud kuni 24.03.2008.a. kehtinud KarS § 206 lg 2 järgi kui arvutisse programmi ebaseaduslik sisestamine ja arvutis olevate andmete või

programmi ebaseaduslik vahetamine, kustutamine, rikkumine või sulustamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. N.Z sisestas arvutite kasutajate loata programmi ja teostas selle kaudu DDoS rünnakud, millega sai KarS § 206 sätestatud objektiivne koosseis realiseeritud.

AS Starmani esindaja ütlustest nähtuvalt oli AS Starman sunnitud seoses rünnakute tõttu

serverite ülekoormamisega edaspidiseks internetiühenduse teenuse osutamiseks ostma kolm

võimsat serverit DDoS ründega tekitatud päringute teenindamiseks. Sellega tekitati AS Starmanile varaline kahju summas 76 462.70 krooni. Oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Arvestades 2004.aastal alammäära 2480.- krooni, tuleb AS Starmanile tekitatud kahju summas 76 462,70 krooni lugeda oluliseks.

Sama tegu on kvalifitseeritav alates 24.03.2008.a. kehtima hakanud KarS § 207 lg 2 järgi, seega on karistatav ka käesoleval ajal kehtiva karistusseaduse järgi.

2007.aasta juulis-septembris ja 2008.a. septembris masspostituse korraldamine

Kannatanu AS Elion Ettevõtted esindaja Aivo Jürgenson andis kohtule ütlusi selle kohta, et

2007.aasta septembris esitasid mitmed kliendid kaebused, et Elion süsteemi kaudu saadetakse neile rämpsposti. Nende hulgas kaebas If Kindlustus ja palus uurida, kuidas lähteaadressilt

kahjud@iff.ee saadetakse rämpsposti hot.ee klientidele. Esmalt tuli rämpspost välismaa arvutitest Elioni serverite kaudu ja mail.ee serverite kaudu, septembris aga loodi hot.ee süsteemis

spetsiaalsed kasutajakontod võltsitud kirjade saatmiseks. Neid kasutajakontosid oli 20-30 ning kõigil oli üks ja sama parool.

Tunnistaja A H – If Kindlustuse jurist – andis ütlusi selle kohta, et N.Z isiklikult ei tunne. 2005.aasta aprillis koostas tunnistaja tsiviilhagi ja esitas selle ka kohtusse, mille kohaselt nõudis If Kindlustus N.Z-ilt välja liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitatud kahju. Kohus

rahuldas hagi. Tunnistaja oli eelnevalt saatnud N.Z-ile pretensiooni, kust N.Z oli võimalik tunnistaja elektroonilise posti aadress teada saada. 19.08.2007.a. sai ta justiitssüsteemis töötavatelt tuttavatelt teada, et tema nimel saadetakse välja solvava sisuga elektroonilisi kirju, nimelt sisuks oli inglisekeelne lause „at me the biggest penis“.

Kirjad saadeti aadressilt . IT-osakonna teatel oli selle meilisüsteemi haldaja A.h @email.ee Infoweb, kes edastas tunnistajale konto parooli ja kasutajanimed, see konto suleti. Paari päeva

pärast jätkus samalt aadressilt meilide saatmine adressaatidele, kelle aadress lõppes just.ee,

prokuratuur.ee, pol.ee, hansa.ee, kkp.ee. Seekord tulid e-kirjad aadressilt . E-kirjade A.h @if.ee

sisu oli sama, lisandus vaid tunnistaja telefoninumber. 22.09.2008.a. toimus analoogne

spämmkirjade saatmine pealkirjaga XXX õigusteadlastepäevad ning sisuks oli m+m, sekspartneri otsing, sellele lisandus If Kindlustuse telefoninumber. Selliseid e-kirju oli kümneid tuhandeid.

Tunnistaja IV– If Kindlustuse süsteemadministraator - andis kohtule ütlusi selle kohta, et

2007.augustis hakkasid osa kliente saama arusaamatuid e-kirju aadressidelt , info@if.ee

kahju@info.ee Ah @if.ee , , mis tegelikult ei olnud saadetud nimetatud aadressidelt. Adressaatide andmed olid võetud ette tähestiku järjekorras, kirjad olid saadetud suvalistele aadressidele. Kui aadress kattus, siis jõudis kiri ka kohale, kui aadress ei olnud reaalne, tuli e-mail tagasi teatega,

et kirja pole võimalik kohale toimetada. Domeenina oli kasutatud hot.ee, mail.ee, neti.ee. E-

16

kirjade sisuks oli inglisekeelne lause „We offer you security and stability“, hiljem lisandus sellele sõna „in mortuary“ (surnukuuris). 2008.aasta septembris toimus samasisuline rünnak masspostituse näol, kuid seekord oli sihtgrupp

konkreetsem. Saatjaks oli märgitud , kirju saadeti Justiitsministeeriumi domeenile A.h @if.ee just.ee. ning sisuks oli lause, et A H otsib sekspartnerit.

Tunnistaja VR– Politseiameti IT-osakonna juhataja – andis ütlusi, mille kohaselt 2007.septembris tuli hot.ee domeenilt korraga 15000 e-kirja ja 99 % sellest oli spämm. Kirjad

tulid suvalistele aadressidele, mis olid konstrueeritud põhimõttel eesnimi.perekonnanimi@pol.ee. IT osakond tegeles ainult spämmi eemaldamisega, mis tõmbas

maha igapäevase kirjavahetuse. Samuti oli e-posti server häiritud ka sellega, et kui saabunud kirjadest valiti välja spämmi, kasvas ootejärjekord nii suureks, et ka vajalik info ei jõudnud õigel ajal kohale.

Tunnistaja ES– Registrite infosüsteemikeskuse IT-administraator – andis ütlusi, mille kohaselt 2007.aasta augustis-septembris pöördusid tema poole Justiitsministeeriumi IT töötajad, et hot.ee kasutajatelt on tulnud massiliselt spämmkirju, mis olid adresseeritud just.ee haldusala töötajatele.

Kirjad tulid aadressidelt , , , , aboiko@hot.ee A.h @email.ee Ah @hot.ee A.h @if.ee

astunlom@hot.ee derbinkolpa@hot.ee gokertul@hot.ee grebankas@hot.ee info@if.ee , , , , ,

isilopas@hot.ee justak.brker@mail.ee kabasbarabsik@yandex.ru kahjud@if.ee , , , ,

kastrokuba@mail.ee kazahstan@hot.ee kolibrimodi@hot.ee koliseru@hot.ee , , , ,

lokudraset@hot.ee lopuhovserg@hot.ee lopushideze@hot.ee newromans@hot.ee , , , ,

newstep@hot.ee polinarija@hot.ee qmailina@hot.ee redkinlopuh@hot.ee reklamp2p@hot.ee , , , , ,

retushka@hot.ee tuplokire@hot.ee turikop@hot.ee turkydam@hot.ee werkaserduk@hot.ee , , , , .

Kokku oli ajavahemikul august-september tulnud ca 2 miljonit kirja. Rünnakute tõrjumiseks blokeeriti esmalt saatja aadressid just.ee süsteemis, seejärel kuna aadressid vaheldusid, blokeeriti kirju sisu järgi.

Tunnistaja TK– If Kindlustuse sekretär-assistent – andis kohtule ütlusi, mille kohaselt saadeti

2007.aasta septembris kahjukäsitlusaadressile spämmkirju, kust If Kindlustus saatis need laiali

teistele inimestele. Nimelt, läks spämm ka aadressilt tuuli.keskyla@if.ee. Seoses sellega saatis

tunnistaja klientidele ka vabanduskirjad. N.Z saatis pärast vabanduskirja saamist enda

aadressilt kirja, mille sisuks oli „Heil Hitler…“ Spämmkirjade maht oli artur.boiko@hot.ee niivõrd suur, et serverid läksid umbe. Algul oli töö seoses sellega täiesti takistatud, kõik tegelesid ainult spämmi puhastamisega. Hiljem pani IT abi blokeeringu ning siis oli töö vaid häiritud.

Tunnistaja ILK– If Kindlustuse IT-teenuste osakonna juhataja andis kohtule ütlusi selle kohta, et

14.08.2007.a. sai esimesed teated, et justkui If Kindlustus oleks saatnud oma klientidele elektroonilised kirjad sisuga „Mission we offer security and stability“. Selgus, et taolised kirjad

said hot.ee ja mail.ee kasutajad. 15.08.2007.a. teatasid kliendid, et hakkasid saama kirju, kus

lisaks eelnimetatud fraasile lisandus lause „in mortuary“ (surnukuuris). Samuti saadeti

massiliselt kirju If Kindlustuse töötaja A H i nimel sisuga „at me the biggest penis“. Süsteemadministraatorid hakkasid uurima, kust on saadetud mitteadekvaatsed e-kirjad ning selle käigus tehti kindlaks, et kirjad tulid kahelt IP-aadressilt 213.35.164.235 ja 213.35.164.92. Kõik

spämmkirjad olid konstrueeritud . Oli näha, et nimed eesnimi.perekonnanimi@domeeninimi.ee võeti suvalise listi alusel, seepärast oli väga palju mitteeksisteerivaid aadresse, mistõttu oli vaja pidevalt e-posti server puhastada.

Kohtulikul uurimisel avaldas kohus prokuröri taotlusel ja uuris N.Z elukohast 2007.aastal

äravõetud arvuti kõvaketta, mälupulga, OÜ Infowebi poolt hAtava email.ee kaudu saadetud kirjade logide, Elion Ettevõtted AS poolt hAtava e-postiteenuse kontode logide, AS Starmani,

Tele2 AS, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Politseiameti e-posti serverite logide

vaatlusprotokolli (3.köide. t.l.68-134) ning kuulas sellega seonduvalt üle KrMS § 64 lg 4 nõuetele kohaselt spetsialisti PT .

17

Tunnistaja PT andis ütlusi, mille kohaselt N.Z arvutis leidub viiteid aadresside kasutamisele, kust oli rämpspost saadetud. N.Z arvutis leidub üks programmi lähtetekst,

mille sisuna figureerib sama fraas „Mission we offer security ja stability“ (p.4.15) ning on olemas ka taastatavad kirjed sama faili eelmistele versioonidele, mis sisuliselt näitab, et seda faili on aktiivselt arendatud, muudetud, salvestatud, jälle muudetud, salvestatud. N.Z arvutis

leidub märkmeid selle kohta, et hulka IP-aadresse, mis seostuvad logifailidega, on kasutatud vahendusserverite kaudu. Vahendusserver – proxy server – on liikluse edasisuunaja, kasutatakse

siis, kui selle asemel, et pöörduda otse serveri poole, pöördutakse proxy serveri poole ning

antakse käsk pöörduda omakorda serveri poole, kuhu tahetakse info saata. AS Starman ja

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-postisüsteemide logidest on näha, et 05.08.2007 kell

12:59:15 kuni 08.08.2007 kell 23:13:33 ja 05.08.2007 kell 21:38:16 kuni 25.08.2007 kell

15:12:08 on tulnud suur hulk e-kirju aadressilt ning toodud IP-aadressid langevad aboiko@hot.ee

kokku proxy serveri IP-aadressidega (p 4.19 ja 4.20). N.Z arvutis leiduvad viited programmi testimisele, näiteks on fikseeritud programmifail, mille sisust võib näha samasugust

fraasi „Mission…“ja samasuguseid vahendusserverite IP-aadresse, kuid saatja aadress on

muutunud (p 4.18- 4.22). N.Z arvutis leidub viiteid aadressi kasutamisele – info@if.ee

on olemas programmi lähtetekst, mis sisaldab saatja aadress ja fraas „Mission…“, info@if.ee samuti on olemas lähteteksti fail, mille sisust lisandub eelmisele fraasile sõna „in mortuary“ (p

4.23-4.26). Vaatluse käigus on fikseeritud lähteteksti fail, milles saatja aadressiks in nüüd kahjud@if.ee (p 4.30-4.36). Vaatlusprotokolli punktidest 4.37-4.40 on näha, et nimetatud kirjad

saatja aadressiga massilistes kogustes jõudsid Starmani, Registrite ja kahjud@if.ee

Infosüsteemide Keskuse, hot.ee ja mail.ee klientideni. N.Z arvutis leiduvad

programmide lähtetekstide fragmendid, mis sisaldavad e-kirja aadressiks justak.brker@mail.ee (p 4.41-4.46), N.Z arvuti e-posti programmist kustutatud kirjade kaustast leitud 11 e-kirja,

mis on adresseeritud aadressile , saatja aadressiks on ning aboiko@hot.ee justak.brker@mail.ee

teema reaks on „at me the…“ – teemarida, mida kasutatakse hiljem A.H i nimel kirjade

saatmiseks. Vaatlusprotokolli punktidest 4.45-4.46 on näha, et ajavahemikul 15.08. kuni

31.08.2007.a. spämmkirjad sisuga „At me biggest PENIS ja telefoninumber“ tulid aadressilt

justak.brker@mail.ee suurtes kogustes erinevatele aadressidele domeeniga just.ee (1581 kirja),

starman.ee (34 kirja). N.Z arvutis leidub lähteteksti fail, kus saadetavaks aadressiks on kolpiy@email.ee, kirjade sisu on sama „Mission…“(p 4.47-4.58). E-maili süsteemi logidest (p

4.59, 4.66) on näha, et kasutaja oli konto ja kolpiuyte@email.ee kastrokuba@email.ee loonud

16.08.2007.a., kasutades IP-aadressi 213.35.164.235. Vaatlusprotokolli punktidest 4.66-4.71 on

näha, et aadressi on aktiivselt kasutatud rämpsposti saatmiseks fraasiga kastrokuba@email.ee „We offer…“, just.ee domeeni e-posti serverite logidest nähtuvalt saadetud 17.08.2007.a. kahe tunniga sellise sisuga 733 kirja. N.Z arvutis leidub lähteteksti fail, milles on ära toodud

konto kasutajanimi ja parool. N.Z arvutis leidub tekstifail, kus on koos fraasid A.h @email.ee ja „At me the biggest…“, samuti leidub lähtetekstifail, kus on konto kasutaja nimi ja parool (p 4.72-4.81), mis tunnistaja ütluste kohaselt annab tunnistust asjaolule, et arvuti kasutaja

sai kasutada aadressi. A.h @emal.ee

Vaatlusprotokolli punktide 4.82-4.232 kohaselt on N.Z arvutist leitud kasutajanimi ja

parool, mis võimaldab kasutada järgmisi hot.ee süsteemi aadresse: poltoras, grunjasanja, qmailina, kulmulka figarotallinn, tolkunsam, newtomor, gokertul, retushka, astunlom, grebankas,

polinarija, Ah , koliseru, turkydam, werkaserduk, lopuhovserg, lokudraset, kolibrimodi,

redkinlopuh, kazahstan, lopuhshideze, tuplokire, derbinkolpa, newromans, turikop, newstep, rekmalp2p, isilopas.

Kohtulikul uurimisel avaldas kohus prokuröri taotlusel ja uuris N.Z elukohas 2008.aastal

teostatud läbiotsimisel äravõetud arvuti, sülearvuti ja mälupulga, Infoweb OÜ ja Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse logide vaatlusprotokolli (3.köide, t.l.156-165) ning kuulas sellega seonduvalt üle KrMS § 64 lg 4 nõuetele kohaselt spetsialisti PT . Tema ütluste kohaselt asuvad

N.Z arvutis tekstifailid, milles sisalduvad kontode qqq117@email.ee qqq112@email.ee ,

ja kasutajanimed ja paroolid (p 4.8). N.Z arvutis leidub tekstifail, sms20@email.ee

18

milles sisaldub nimi A H , e-posti aadress A.h @if.ee ning (p 4.9). qqq117@email.ee

Vaatlusprotokolli p 4.10 kuni 4.12 on fikseeritud N.Z arvutist leitud tekstikatked, mis

näitavad, et arvuti kasutaja oli kasutanud , ja qqq117@email.ee qqq112@email.ee sms20@email.ee kontosid. N.Z arvutist leitud mingi programmi konfiguratsioonifailid,

millest on näha nende kontode kasutajanimi ja parool (p 4.13-4.16). Leitud programmi

konfiguratsioonifailid viitavad failile mymess.txt ning samas kataloogis paikneb sama nimega

fail tekstiga „m+m sex partneri otsing A ja telefoninumber“. Samuti on vaatlusprotokollis

fikseeritud eelpool mainitud kontode loomise ajad ning kasutamise IP-aadressid ja nendelt kontodelt saadetud e-kirjade saatmise kokkuvõtted (p 4.23-4.26). Vaatlusprotokollist nähtub, et

IP-aadress 82.149.227.52, millelt on toimunud esmane sisselogimine kontodele

qqq117@email.ee qqq112@email.ee sms20@email.ee , ja leidub N.Z arvutis mitmetes tekstifailides (p 4.27). Tekstifaile, kus IP-aadress asub, iseloomustab see, et see on nimekiri eri IP-aadressidest, millele järgneb üks parooli meenutav fraas, osa paroolidest on trummi38. Süüdistatava arvuti vaatlusprotokollist on näha, et arvutisse oli installeeritud kaughaldustarkvara,

mida kasutatakse teistele arvutitele kaugjuurdepääsuks, kuid viiteid, et N.Z arvutit oleks keegi kolmas juhtinud, ei ole leitud.

N.Z elukohas teostatud läbiotsimise käigus (3.köide, t.l.26-44) võeti ära lauaarvuti ja

USB mälupulk ning nendes sisalduvate andmekandjate kohta teostati infotehnoloogiline

ekspertiis (ekspertiisiakt nr IA-0069-07/6504). Eksperdiarvamuse kohaselt ( 3.köide t.l.59-65)

leidub ekspertiisiks esitatud andmekandjatel: 1. tarkvara Dark Mailer, mis on kasutatav

masspostituse teostamiseks; 2. leidub suurel hulgal katsetusi e-kirjade massilise postitamise

tarkvara loomise kohta ja 3. nähtub suure hulga massiliste meiliaadresside nimekirjade olemasolu, mis viitab masspostitamise tarkvara Dark Mailer kasutamisele. Kohtuistungil ülekuulatud ekspert T L andis ütlusi, et N.Z arvutist leiti meiliaadresside

nimekirjad, mis sisaldasid lähteaadresse. Nimekirjad olid genereeritud, kasutades üldkuju nimi.perenimi@domeen.ee ja sisaldasid ligikaudu 1,2 miljonit e-posti aadressi. N.Z arvutist leitud ründeprogrammi Dark Mailer kasutatakse e-kirjade masspostituse sooritamiseks määratud e-posti serverite aadressidel. Samuti ekspertiisi käigus sorteeriti välja 26 programmifaili, millest

katsetamise käigus 7 tegid nimepäringuid tõenäolistele meiliserveritele, küsisid nimelisele

aadressile vastava IP-aadressi, seejärel üritasid luua ühendust proxy serveritega., kusjuures

igaüks nendest suutis eraldi tegutseda. Ekspertiisi käigus tehti katseid kasutada Dark Mailer programmi masspostitamiseks, selle tulemusena sai katseserver üle koormatud, kuna server, mis

võtab e-maile vastu, vastab mitteeksisteerivatele e-maili aadressidele ning tema suhtlemine

ülejäänutega on raskendatud. Ründeprogramm Dark Mailer ei satu arvutisse juhuslikult, see tuleb installeerida. Andmekandjatelt on leitud suure hulga massiliste meiliaadresside nimekirjade

olemasolu, hulgaliselt lähtekoodifaile ja sarnaste nimedega programmifaile, mis viitab ründeprogrammi arendamisele ja kompileerimisele lähtekoodifailidest. Eksperdi ütluste kohaselt ei olnud arvutis leitud andmed varjatud ning lähtudes nende andmete ülisuurest hulgast, ei jäänud see arvuti kasutajale märkamatuks.

Kohus avaldas prokuröri taotlusel ja uuris väljavõtteid saadetud spämmkirjadest, mis olid

massiliselt saadetud If Kindlustuse e-maili aadressidelt ( 2.köide t.l.49-77) ja Elioni poolt esitatud serverilogid (3.köide t.l.8-22).

Hinnanud kõiki kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus,

et sarnaselt DDoS rünnakute episoodis tuvastatuga leidis kinnitamist asjaolu, et ka

masspostituse teostamisel 2007 ja 2008.aastal süüdistatava käitumises on jälgitavad sama

tegutsemisviis, identsed sihtmärgid ja rünnakute struktuur ja iseloom. Sellest järeldab kohus

sarnaselt esimese kuriteoepisoodiga, et rünnakud masspostituse näol olid teostatud 2007 ja 2008.aastal ühe ja sama isiku poolt.

Kohus leiab, et eelpool uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et N.Z käivitas oma arvutist ründeprogrammi, mille tulemusena teostas ta süüdistuses nimetatud asutuste e-posti

19 serverite vastu rünnakuid masspostituse näol, tal olid kõik selleks vajalikud vahendid ning oma

tegevusega häiris ja takistas N.Z ebaseaduslikult nende asutuste arvutisüsteemi toimimist. Uuritud tõendid viitavad N.Z süü olemasolule eraldivõetuna ning need on ka kooskõlas omavahel.

N.Z arvuti ja mälupulga vaatlusprotokollist nähtub, et nendes sisalduvatelt

andmekandjatelt leiti e-kirjade masspostitamiseks loodud programmifaile, lähtetekstifaile ja

lähteteksti fragmente, mis ühtivad e-posti serveritesse laekunud massiliste e-kirjade sisuga. Sellega riimuvad täielikult tunnistajate A H , IV, TK, ILKütlused, kes kinnitasid, et sama sisuga

kirju said kliendid, millised väidetavalt saatis neile If Kindlustus ja A H ise. Mainitud tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud e-kirjade sisu 2007.aastal toimunud masspostituse kestel

muutumatu. Tunnistaja IVütluste kohaselt sisaldus algul e-kirjades vaid If Kindlustuse

inglisekeelselt saidilt võetud lause „We offer you security and stability“, pärast aga lisandus

sellele veel fraas „in mortuary“. Sellised ütlused riimuvad täielikult N.Z arvuti ja

mälupulga vaatlusprotokolli tulemustega, kust järeldub, et arvutist leitud lähtetekstifail, mille

sisuks figureerib fraas „Mission – we offer….“, oli N.Z poolt arendatud, korduvalt muudetud ja salvestatud.

Infotehnoloogilise ekspertiisi järelduste kohaselt on N.Z arvutist leitud programm

ründeprogramm Dark Mailer, mida kasutatakse e-kirjade masspostituse teostamiseks, samuti

asus N.Z arvutis suure hulga meiliaadresside nimekiri. Seega on infotehnoloogia

ekspertiisi tulemused kooskõlas nii andmekandjate vaatlusprotokollis kajastatuga, kui ka tunnistajate ütlustega.

Sama vaatlusprotokolliga on leidnud kinnitamist asjaolu, et N.Z kasutas aktiivselt A.h

@emal.ee aadressi ja samuti oli nende hulgaliste elektrooniliste aadresside looja, mida ta

kasutas rünnakute teostamiseks rämpsposti näol 2007.aastal augustis-septembris ja 2008.aasta

septembris. Vaatlusprotokoll kajastab aadresside loetelu, mida kasutas N.Z rämpsposti

saatmiseks, aadresside loetelu langeb täielikult kokku nende aadressidega, millistelt on

tunnistaja ESütluste kohaselt tulnud spämmkirjad 2007.aasta augustis-septembris

Justiitsministeeriumi töötajatele ja logifailide vaatlusprotokolliga, mille kohaselt samadelt aadressidelt jõudsid spämmkirjad e-posti serveritesse 2008.aasta septembris.

N.Z arvuti vaatlusprotokollist nähtub, et N.Z mitte üksnes oli hot.ee süsteemis

elektrooniliste aadresside looja, vaid ka kasutas neid aktiivselt. Seega vaatlusprotokolli

tulemused langevad täielikult kokku kannatanu Aivo Jürgensoni ütlustega selle kohta, et masspostitus oli teostatud selliselt, et see toimus esmalt augustis välismaa arvutitest, otse Elioni

serveritega ühendust võttes ja mail.ee servereid kasutades, septembris aga loodi hot.ee spetsiaalsed kasutajakontod, et võltsitud kirju saata.

Tunnistaja ILKütlustest järeldub, et 14. ja 18.augustil 2007.a. tulid A H nimel solvava sisuga e- kirjad kahelt IP-aadressilt 213.35.164.235 ja 213.35.164.92. Elion Ettevõtted AS andmetel

kuulusid 16.08 ja 18.08.2007, s.o siis kui spämm saadeti, N.Z-ile (2.köide, t.l.46).

Vaatlusprotokollist nähtuvalt oli samade IP-aadressidelt loodud e-mailide aadressid, mida kasutas N.Z rämpsposti laiali saatmiseks (vaatluse protokolli p 4.59-4.66 – 3.köide t.l. 92).

Peale selle, vaatlusprotokolli uurimisel osalenud tunnistaja PT ütluste kohaselt oli N.Z-ile

kuuluv IP-aadress kõigil domeeniga email.ee aadressidel, teiste aadresside kohta leiduvad

N.Z arvutis viiteid vahendusserverite kasutamisele. IP-aadressid, millelt on e-posti kontod

loodud ja mis sisalduvad ka e-kirjade saatmise logodes, on osaliselt säilinud märkmetena N.Z arvutis ning N.Z on neid kasutanud vahendusserveritena.

Seega on N.Z väide, et spämmkirjades ei ole tema internetiühenduse IP-aadressi, on asjakohatu.

20

Süüdistatav N.Z on esitanud kohtule kaitseversiooni, et tema arvutit võidi juhtida kõrvaliste isikute poolt selliselt, et tema sellest ei teadnud. Kohus on seisukohal, et süüdistatava selline versioon lükatakse täielikult ümber infotehnoloogilise ekspertiisi järeldustega ja eksperdi

T L poolt kohtus antud ütlustega. Infotehnoloogilise ekspertiisi käigus on tuvastatud, et N.Z

arvutis asus ründeprogramm, mida ta kasutas e-kirjade masspostitamiseks. Ekspert on

kinnitanud kohtule, et seda liiki programm ei sattu arvutisse juhuslikult ning seda tuleb eraldi installeerida. Süüdistatava ütluste kohaselt ei kasutanud tema arvutit keegi peale tema. Seega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et ründeprogrammi installeeris N.Z ise. Ekspert on

samuti kinnitanud, et suur hulk lähtekoode ja programmifaile viitab ründeprogrammi arendamisele ja kompileerimisele lähtekoodifailidest. Seega on tuvastatud, et N.Z mitte üksnes ei kasutanud aktiivselt ründeprogrammi, vaid ka arendas, mis oleks täielikult välistatud,

kui eeldada, kui arvutit juhtis kolmas isik. Arvutis ja mälupulgas sisalduvate andmekandjate

vaatlusprotokolliga on leidnud kinnitamist, et N.Z testis ründeprogramme, mis viitab asjaolule, et N.Z pidevalt täiendas masspostituse tegemise viise. Süüdistatava arvuti ja logifailide vaatlusel ei leitud viiteid, et arvutit kasutati kaughalduse kaudu.

Kohus ei pea N.Z versiooni usaldusväärseks veel järgmistel põhjustel. Teostatud rünnete

iseloomu uurimisel jõuab kohus veendumusele, et nende näol oli tegemist N.Z poolse

ebaproportsionaalselt ülepaisutatud vastureaktsiooniga, mis tekkis tal teatud asutustega

kokkupuute tagajärjel. Nii on tuvastatud, et kui pärast Microlinki serveri vastu 2004.aastal

teostatud rünnet blokeeris AS Starman N.Z konto, algasid koheselt rünnakud AS

Starmani serverite vastu. Analoogselt sellega oli If Kindlustuse e-posti serveri vastu rünnete

teostamisel esmalt N.Z poolt valitud n.ö ründeobjektiks A H , kes esitas N.Z

vastu tsiviilhagi ja osales If Kindlustuse esindajana tsiviilasja arutamisel kohtus. Arusaadav selles aspektis ka N.Z suhtumine Justiitsministeeriumi ja politsei haldusala all olevatesse asutustesse, mis tekkis tal pärast vahistamise kohaldamist. Kohus peab ebatõenäoliseks, et keegi oli niivõrd informeeritud N.Z ümbritsevatest sündmustest, teadlik tema emotsioonidest

ja tunnetest, et hakata kuritahtlikult tegutsema N.Z kahjuks. Väga oluline on seejuures

asjaolu, et rünnakud leidsid aset erinevatel aegadel ning ajaliselt kattuvad ajavahemikega, mil

N.Z vabastati kergemaliigilise tõkendi vastu vahi alt, millest N.Z „näiline vaenlane“ ei pruukinud teada. Sellega riimuvad tunnistajate IVja Virgo Riispappi ütlused, kes kinnitasid kohtule, et vastupidi, spämmkirjade saatmine lakkas kohe, kui N.Z võeti vahi A. Ka sellest ei saanud teada väidetava fooruimi kasutaja, kes süüdistatava versiooni kohaselt võis juhtida tema arvutit.

Kohus leiab, et uuritud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et N.Z poolt

masspostituse teostamine takistas ja häiris If Kindlustuse, Politseiameti, Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse ja Elioni e-posti serverite tööd. Tunnistaja IVütluste kohaselt sai

rünnakute tagajärjel If Kindlustuse e-maili server ülekoormatud, kirjad ei jõudnud kohale.

Serveri töö oli takistatud, kuna elektrooniline kirjavahetus muutus aeglaseks, vahel polnud

võimalik e-kirju saata või vastu võtta. Samuti olid elektroonilise posti postkastid , info@if.ee

kahju@info.ee Ah @if.ee , ummistunud kirjadest. VR– Politseiameti IT-osakonna juhataja

kinnitas kohtule, et saabunud kirjadest oli 99 % spämm, see tõmbas maha igapäevase

kirjavahetuse, kasutatud oli meililist, mille läbi saadetakse kiireloomulist operatiivinfot. IT

osakond ei saanud täita muid ülesandeid. Sellega oli e-posti server häiritud. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-administraator ESandis ütlusi, et e-serveri töö oli häiritud sellega, et kuna saaja aadressi ei eksisteeritud, läks kiri tagasi saatjale, mis koormas nii just.ee, kui ka hot.ee meiliserveri üle. Elion Ettevõtted AS esindaja Aivo Jürgensoni ütluste kohaselt olid ründe ajal

häiritud hot.ee meilide edastamine, mis seisnes selles, et kui serverid tegelesid rämpskirjade edastamisega, olid tavapärased kirjad nende taga järjekorras.

Kohus leiab, et N.Z tegevus 2007.aasta augustis-septembris ja 2008.aasta septembris on õigesti kvalifitseeritud KarS § 207 lg 1 järgi. Ta on käivitanud enda kasutuses olnud arvutist e-

21 kirjade masspostituse If Kindlustuse, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-posti

serverite vastu, millega häiris ja takistas ebaseaduslikult nende asutuste arvutisüsteemi

toimimise. Sama tegu oli 2007.aastal karistatav KarS § 207 järgi, mis on arvutivõrgu ja

arvutisüsteemi ühenduse rikkumine ja tõkestamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

lahendis 3-1-1-85-08 väljendatud seisukohale on elektrokirjade masspostitus vaadeldav

ühenduse rikkumusena, kui andmesideühenduse võimalus oli täielikult lubamatult katkestatud

vähemalt kahe arvutivõrgus oleva arvuti vahel või ühenduse tõkestamisena, kui andmesideühenduse kiirus oli lubamatult vähendatud. N.Z tegevuse puhul on tuvastatud, et e-kirjade massiline edastamise tagajärjel ummistusid If Kindlustuse, Politseiameti, Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse e-posti serverid ja töötajate elektroonilise posti postkastid, vajalik informatsioon ei jõudnud arvutikasutajateni ning andmete sulustamise tõttu osutus e-kirjade väljasaatmise ja vastuvõtmine võimatuks.

N.Z tegevus masspostituse teostamises 2007.aasta juulis-septembris ja 2008.aasta

septembris tuleb vaadelda jätkuva teona. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt

(lahend 3-1-1-4-04) „ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast

käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega

sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse,

kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga

tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.“ N.Z-ile

inkrimineeritud tegevuse puhul oli tegemist õigusvastase käitumisega, mis kujutas endast

mitmest osast koosnevat sarnast käitumisakti, oli suunatud sama objekti vastu ning hõlmatud ühtse tahtlusega.

Arvutiviiruse arendamine ja levitamine

Süüdistatavale on esitatud süüdistus selles, et tema 2006.aasta märtsist koostas ja arendas polümorfse „worm(uss)-tüüpi arvutiviirust, mida on nimetatud Win32/Aple’ks ning levitas seda internetti.

Kohus leiab, et ka selles süüdistuse osas on N.Z süü täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Vastavalt viirusetõrjega tegeleva äriühingu F-Secure ametlikul kodulehel ära toodud analüüsile on arvutiviirus Aple, pseudonüüm Interneti-uss: W32/Aple.a, Net-Worm.Win32.Aple.a võimas polümorfne kohtvõrgu- ja internetiuss. See kasutab enda levitamiseks mitmesuguseid vallutusi ja teeb võrgus jagatavatele paroolidele sõnastikurünnet. Uss kopeerib end mitu korda kõvakettale ja

mõjutab ka H™L-faile. Lisaks sellele teeb uss mõnedele veebilehtedele ka hajutatud teenusetõkestamise rünnet ( 4.köide t.l.15-18).

Tunnistaja T T – AS Starmani andmesidevõrgu administraator - andis ütlusi, et 15.03.2006.a. algas TCP Syn-rünnak AS Starmani veebiserverile www.starman.ee. Tegemist oli kümneid kordi

suurema rünnakuga, võrreldes 2004.aastal toimunuga. Rünnaku tõrjumiseks pidi AS Starman blokeerima väliskanalid ning välismaalt tulnud päringud ei pääsenud enam serveriteni. Rünnaku sisu seisnes selles, et serverile saadetakse TCP Syn-pakett, millele järgneb ühenduse loomine,

aga ühendust ei looda, vaid saadetakse kohe järgmine päring uue ühenduse loomiseks. Selle tulemusena jääb päring rippuma, server otsib võimalusi ühenduse loomiseks ja liiklus seiskub.

Rünnakute uurimisel koostöös Cert Eesti ja Cert Soomega tuvastati, et tegemist on

arvutiviirusega nimega Aple, millega on tegelenud viirusetõrjefirmad. Viiruse eritunnuseks on

juhtkanalite ja mehhanismide puudumine, mis tähendab seda, et kui arvuti on kord nakatatud, tegutseb ta rünnaku teostamise nimel ja genereerib end lõpmatuseni, milleks otsib uusi arvuteid,

22

mida saab omakorda nakatada. Sellises olukorras ei ole mingit võimalust viirust peatada ja

rünnak kestab tänapäevani. Rünnaku tagajärjel oli Starman sunnitud sulgema veebiserveri välismaa külastajatele ja kandma tohutuid kulutusi.

Kohus avaldas kannatanu - AS Starmani- esindaja taotlusel serveri koormuse põhjal tehtud

graafiku ( 4.köide t.l.5), millest nähtub, et kui normaalolukorras on päringute maht 10 Mbt sekundis, siis rünnaku kestel on see juba 65 Mbt sekundis. Seoses avaldatud graafikuga seletas tunnistaja T T , et 65 megabiti eest pidi AS Starman maksma ca 1 miljon krooni.

Tunnistaja TR– Cert Eesti ekspert – andis ütlusi, et hakkas viirusega Aple tegelema 2006.aastal,

kui mõnedel firmadel tekkisid seoses sellega probleemid. Viirus levitab ennast ise, kasutades Windows operatsioonisüsteemi erinevate versioonide turvavigu. Viirus levitab end nii, et saadab

üle võrgu Windowsi arvutitele spetsiaalselt ettevalmistatud paketid, mille kaudu on võimalik kasutusele võtta turvaauk ja panna viirus arvutisse. Kui Aple sattub arvutisse, otsib ta üles kõik veebidokumendid ja lisab sinna nakatava koodi, seejärel inimene, kes külastab veebilehte, saab selle programmi ja arvuti nakatub, tingimusel, et ta ei ole selle antiviiruse vastu kaitstud. Peale selle, et viirus levitab ennast ise, on tema eesmärk teha teenusetõkestusrünnet, mille eesmärgiks on blokeerida mingi teenuse kasutamine, antud juhul on selleks veebiteenus (http) või turvaline

veebiteenus (https). Selle tulemusena koormatakse server üle päringutega või spetsiaalselt ettevalmistatud pakettidega, mis näevad välja kui päringud, kuigi ei pruugi päringud olla. Aple

viiruse sihtmärgiks oli 2006.aastal AS Starmani ja If Kindlustuse ja www.starman.ee www.if.ee

www.online.if.ee veebiserverid. Mõlema ettevõtte probleemid oli seotud sellega, et andmesidekanalid ja serverid olid ummistatud päringutega, kuid tegelikkuses ei tahtnud keegi midagi pärida.

Tunnistaja HL– AS Starmani tehnilise osakonna juhataja – andis ütlusi, et 2006.märtsist AS Starmani veebiserveri vastu alanud rünnak seisnes selles, et veebiserverile oli tekitatud tuhandeid

päringuid kogu maailmast, mille tagajärjel ei suutnud server töötada ja hakkas tõrkuma.

Rünnakute tõrjumiseks üritati paigutada veebiserveri ette proxy serverit, mis selekteeriks võltsühendused, kuid kuna viirus oli laienenud arvutitesse, oli rünnakute maht nii suur, et proxy server ei suutnud enam selekteerida põhiühendusi, seejärel oli interneti välisühendus blokeeritud

nendele aadressidele, mis suundusid aadressile . Rünnakud jätkuvad www.starman.ee tänapäevani. Seoses sellega kannab AS Starman järgmisi kulutusi: Esiteks, kuna AS Starman on internetiteenuse pakkuja, maksab ta iga megabiti sekundi eest. Teiseks, on kulud seotud interneti välisühendustega seotud seadmete koormusega, kuna viiruse tekitatud liiklus koormas seadmeid nii palju, et vanad seadmed ei pidanud vastu ning AS Starman pidi uuendama seadmete parki.

Kolmandaks, selleks, et veebileht oleks klientidele kättesaadav, pidi AS Starman ostma proxy serverid, mis selekteerivad õiged ja viiruse tekitatud päringud.

If IT Services AS esindaja HOandis kannatanu esindajana ütlusi selle kohta, et kahju üheks põhjustajaks oli arvutiviirus, mis avaldus selles, et internetiühendus sai päringutega ummistatud

ja muutus mittekättesaadavaks. Varaline kahju on tekitatud summas 5 112 782.- krooni. Kõik

kulutused olid vajalikud selleks, et oleks tagatud internetiteenuse kättesaadavus, mis tähendas

rünnakute eelse olukorra taastamist, käesoleva ajani tuleb rünnakuid tõrjuda, sest rünnakute filtreerimata jätmine põhjustaks internet ali mittetoimumise.

AS-i Starman esindaja EMandis kannatanu esindajana ütlusi, et arvutiviiruse levitamisega on

AS-le Starman tekitatud kahju summas 1 352 766.56 krooni, mis koosneb kolmest osast. Esimene osa on kahju, mis tekitati andmeside mahu põhjendamatu kasvuga, summas 280 975.43 krooni, seejärel viiruse mõju tõrjumiseks tehnoloogiale tekitatud kulutustega põhjustatud kahju,

summas 1 022 128.13 krooni, mis on seotud võimsama välisühenduse ruuteri ostmise ja

paigaldamisega ning kolmandaks, AS Starman serveriadministraatori ja võrguadministraatori põhjendamatu tööajakuluga seotud kahju summas 49 663.- krooni.

23

Seega nii eelpool toodud F-Secure analüüsist, kui ka tunnistajate ütlustega on leidnud kinnitamist asjaolu, et alates 2006.aasta märtsist hakkas AS-i Starman ja If Kindlustuse veebiservereid ründama arvutiviirus, mis oli oma tunnuste ja mõjutusviisi poolest sarnane 2004.a. N.Z

poolt käivitatud DDoS rünnakuga, kuid pärast Aple arvutiviiruse arendamist ja levitamist oli

rünnete intensiivsus veelgi võimsam. Selle põhjal jõuab kohus veendumusele, et on tuvastatav

seos N.Z poolt varem teostatud AS Starmani veebiserveri ja If Kindlustuse e-posti serveri vastaste rünnakutega.

Läbiotsimise käigus 01.01.2008.a. (3.köide t.l.152-154) N.Z elukohast äravõetud arvuti

kõvakettale asunud andmekandjate suhtes Soomes teostatud ekspertiisiaktist järeldub, et N.Z

arvuti kõvakettalt leiti arvutiviiruse Aple täite- ja algkoodid ning hulgaliselt viiteid

arvutiviiruse sihtmärkide ja kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt www.if.ee www.starman.ee

kõvakettalt leitud loendeid on võimalik kasutada polümorfse ussi ehitamiseks, mis nakatab

võõrustajat nõrkade Remote Administrator (Radmin) salasõnadega ja SYN ujutab üle

www.if.ee

ja , täpselt seda teeb Aple varasem variant. (4.köide t.l.64-85). www.starman.ee

Kohtuistungil ülekuulatud ekspert SMPandis ütlusi selle kohta, et uurimisülesandeks oli välja selgitada, kas arvuti kõvakettal sisaldub viirus. Uurimise käigus leiti ja tuvastati, et arvutis olnud

lähtekoodid ja viiruseprogrammi lähtekoodid on identsed, leiti mitmeid viiruse Aple alg- ja

lähtekoode, mis loovad viiruseprogrammi. Arvutist leitud faili ajajäljed näitavad, et arvuti

kasutaja tegeles samuti arvutiviiruse arendamisega ajavahemikul 2005-2007.aasta. Eksperdi

ütluste kohaselt asus N.Z arvutis, mitmes kataloogis arvutiviiruse Aple viis versiooni.

Põhiosa oli kataloogis C/ARTUR_PROGRAMMER. Eksperdi ütluste kohaselt võimalus, et viiruse programmifailid tekkisid arvutis juhuslikult arvuti kasutaja teadmata, on välistatud. Failid ei olnud varjatud ja neid oli nii palju, et need poleks jäänud arvuti kasutajale märkamatuks.

Ekspert kinnitas kohtule, et leitud viiruseprogrammi tunnuseks on see, et viirus installeerub

arvutisse, hakkab ennast levitama, nakatama teisi arvuteid ja teostama DOS rünnakuid. N.Z

arvutist leitud programmid olid kasutatud If Kindlustuse ja Starmani domeeni ründamiseks.

Ekspert SMPsai küsitletud ka selles osas, kas N.Z arvutit võidi juhtida

kaughaldusprogrammi kaudu väljastpoolt arvutit. Ekspert on sellega seonduvalt seletanud, et ekspertiisi käigus selle kohta märke ei ole tuvastatud. Ekspert kinnitas, et kuigi nimetatud teema

oli üheks uurimise osaks, ei ole N.Z arvutist leitud pahavara programmi, mille kaudu

saaks seda realiseerida. Eksperdi ütluste kohaselt N.Z

arvutist leiduvad

viiruseprogrammi algkoodid ei teki arvutis iseenesest, mis annab tunnistust sellest, et nende

algkoodide arvutisse sisestamiseks oleks pidanud vältimatult arvuti juurde pääsema ka füüsiliselt. Sellisel juhul aga pidi arvuti kasutaja seda märkama.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et N.Z, kasutades arvutiviiruse Aple alg- ja lähtekoode, omades seega kõiki vajalikke vahendeid, lõi arvutiviiruse enda arvutis, seejärel, modifitseerides

erinevaid Aple viiruse algkoode, aktiivselt arendas neid ning alates 15.03.2006.a. levitas arvutiviirust internetis, suunates arvutiviiruse mõju AS Starmani ja If Kindlustuse veebiserverite vastu.

Tunnistajate T T , TR, HLütluste kohaselt hakkas arvutiviiruse Aple mõju avalduma alates

2006.aasta märtsist, mis vastab ekspertiisi käigus tuvastatule selles osas, et N.Z poolt

Aple funktsionaalsuse aktiivne arendamine toimus ajavahemikul 2005-2007.a. Asjaolu, et arvutiviiruse levitamise sihtmärgiks olid AS Starmani ja If Kindlustuse veebiserverid, leiab

kinnitamist ekspertiisi tulemustega, millest järeldub, et N.Z kasutas Aple programme rünnakute teostamiseks If Kindlustuse ja Starmani domeeni vastu.

Kohus leiab, et N.Z versioon, et, arvestades Aple tegutsemisviisi eripära, oleks võinud arvutiviirus tabada ka tema arvutit, ei ole tõendamist leidnud. Eelpool analüüsitud tõenditega on tuvastatud, et N.Z ei olnud mitte üksnes arvutiviiruse loonud, vaid ka aktiivselt arendas

24

seda enda arvutis. Selline tegevus eeldab arvuti kasutaja täielikku teadmust arvutis sisalduvast

informatsioonist. N.Z ütluste kohaselt ei saanud peale tema keegi kõrvaline isik tema

arvutit kasutada. Samas kinnitas N.Z kohtule, et kasutas internetvõrgu võimalusi

küllaltki ulatuslikult, otsis välja huvipakkuvat informatsiooni, programmeeris videoklippe.

Sellest lähtudes ja arvestades N.Z arvutis sisalduva arvutiviiruse programmifailide

mahtu, ei ole reaalne ega usutav, et N.Z arvuti juhtimise oleks keegi võtnud enda kontrolli A.

Ei ole vähetähtis asjaolu, et AS Starmani veebiserver oli ka teises kuriteoepisoodis N.Z

poolt ründeobjektiks valitud, millest saab teha järelduse, et arvutiviiruse loomine ja levitamine

oli tema poolt varem ettevõetud tegevuse jätk, millel on sama eesmärk ja suund – häirida ja takistada arvutisüsteemi tööd.

N.Z-ile süüks pandud teo kvalifikatsioon on kvalifitseeritava tunnusega, mis näeb ette olulise kahju tekitamise. Oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Arvestades AS Starmanile ja If IT Services AS-le arvutiviiruse levitamisega tekitatud kahju summas vastavalt 1 352 766.56 krooni ning 5 112 782.- krooni, tuleb tekitatud kahju lugeda oluliseks.

Seega leiab kohus, et N.Z-ile arvutiviiruse levitamises esitatud süüdistus, millega on

tekitatud oluline kahju, on täielikult tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kõik N.Z süüks pandud teod on tema poolt toime pandud kavatsetult, eesmärgiga

kahjustada süüdistuses nimetatud ettevõtete arvutivõrkude- ja süsteemide tööd. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud viitavad sellele, et N.Z, teostades erinevat liiki

arvutirünnakuid pikema ajavahemiku kestel ja levitades arvutiviirust, tegutses sihipäraselt ja järjekindlalt püsiva sooviga tekitada kannatanutele moraalset ja varalist kahju võimalikult suures

ulatuses. Seega oli ta mitte üksnes teadlik oma teo koosseisupärasest, vaid koosseisupärase tagajärje põhjustamine – arvutisüsteemide töö kahjustamine ja suure varalise kahju tekitamine – oli tema käitumise eesmärk ja siht.

Tsiviilhagid

Käesolevas kriminaalasjas on Elion Ettevõtted AS esitanud tsiviilhagi summas 18 300 krooni

seoses 2007.aastal neile rünnete tõrjumisega tekitatud kahjuga. Tsiviilhagi seisneb rünnete tõrjumiseks kulutatud tööaja tundidest, kokku 91,5 tundi, mis kulutasid kliendihaldurid, juristid,

süsteemadministraator, kes ei ole ametijuhendist tulenevalt kohustatud tegelema rünnakutega.

sinna kuulub ka väljaspool tööaega kuulutatud tunnid. Kahju suurust tõendab esitatud tabel (5.köide t.l.5-6), millest nähtub, palju töötunde millistele töödele ja kelle poolt on kulutatud.

Kohus on eelpool tuvastanud, et N.Z eostas 2007.aasta juulis-septembris rämpsposti levitamise AS Elion Ettevõtted arvutivõrgu kaudu.

VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama

kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Kohus leiab, et kannatanu Elion Ettevõtted AS-i poolt esitatud varaline nõue on põhjendatud ja tõendatud.

25 Kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt pidid ettevõtte erinevad spetsialistid klientide suure hulga

kaebuste tõttu välja selgitama spämmkirjade saatmise allikat, uurima serverilogisid, kasutajakontode profiile jne.

Kannatanu poolt osutatud töödega seotud kulutused on käsitletavad kuriteoga vahetult

põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud tööd ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele.

Kannatanu on internetiteenuste pakkuv ettevõte ning peab tagama oma klientidele õigeaegse ja

kvaliteetse teenindamise. N.Z õigusvastase tegevuse tagajärjel oli kannatanu sunnitud ründega tegelemiseks kulutama ressursse, mida poleks pidanud tegema juhul, kui rünnet poleks toimunud.

Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et tegemist on varalise kahjuga, mis vahetult tekitati

kannatanule õigusvastase teoga ning Elion Ettevõtted AS-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 18 300 krooni tuleb välja mõista N.Z-ilt.

Käesolevas kriminaalasjas esitas If IT Services AS tsiviilhagi summas 5 112 782.- krooni ulatuses. Nõue esitati seoses arvutiviiruse levitamisega 2006.aastal põhjustatud DDoS rünnetega.

Tsiviilhagist nähtuvalt oli kannatanu rünnete tõrjumise võimaluste ja infosüsteemi täiustamise

vajaduste välja selgitamiseks sunnitud kaasama väliskonsultandina asjatundja Prolexic

Technologies Inc, mille eest tasus 40 088,50 USD, mis vastab eesti kroonide summale

463 238,65 EEK; samuti pidi kannatanu muutma internetiteenuse pakkujat, kes oli suuteline

vajalikul määral välja arendama ja pakkuma DDoS rünnakute tõrjumiseks vajalikku internetipäringute filtreerimise teenust, mille eest tasus perioodil detsember 2006 kuni september 2008 69 000 EUR, mis vastab eesti kroonides summale 1 079 615,40 EEK; kannatanu pidi

kandma ajavahemikul 01.12.2006-06.02.2008 TietoEnator Processing&Network OY poolt teostatud lisatööde kulud seoses rünnakute tõkestamisega summas 1 397 301,50 SEK, mis eesti kroonides vastab summale 2 363 605,63 EEK ja samuti sisaldab kannatanu nõue kulutusi, mis on

kantud täiendava võimsama internetiühenduse loomiseks ning veebiaadressile

www.if.ee

suunatud internetiliikluse eraldamiseks muust If IT Services AS poolt hAtavasse infosüsteemi

suunduvast internetiliiklusest, summas 77 098,07 EUR, mis eesti kroonides vastab summale 1 206 322,66 EEK. Kõik nimetatud kulutused on tõendatud maksedokumentidega.

VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama

kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Kahju tekkis kannatanul seoses kulutustega, mida pidi ta kandma seoses vajadusega tõrjuda

N.Z poolt arvutiviiruse levitamise tagajärjel toimunud rünnet. Kannatanu on If P&C Insurance Holding kontserni ettevõtete infosüsteemide haldaja ning süüdistatava poolt teostatud

ründed kahjustasid kannatanu poolt hAtavat infosüsteemi ning infosüsteemi haldajana oli kannatanu kohustatud tagama infosüsteemi toimimine.

Kõik kannatanu poolt osutatud töödega seotud kulutused on käsitletavad kuriteoga vahetult

põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud töid ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud nõue summas 5 112 782.- krooni kuulub väljamõistmisele N.Z-ilt.

26

Kriminaalasjas esitas AS Starman tsiviilhagi summas 1 429 229,26 krooni kuriteoga tekitatud kahjuna ja summas 113 354,60 krooni kriminaalmenetluse kuludena.

Tekitatud kahju koosneb kahest osast: 2004.aastal toimunud DDoS rünnetega seoses pidi

kannatanu ostma kolm võimsat serverit, mille eest tasus 76 462,70 krooni ja 2006.aastal arvutiviiruse levitamisega seonduvalt tekkis kannatanul kahju summas 1 352 766,56 krooni, mis

seisneb 1) andmeside mahu kasvuga põhjustatud kahjust summas 280 975,43 krooni; 2) võimsama välisühenduse ruuteri ostmise ja paigaldamise kulutustest summas 1022128,13 krooni

ja 3) serveri- ja võrguadministraatorile arvutiviirusega põhjustatud tööajakuludest summas 49 663 krooni.

Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ning tsiviilhagis osutatud kulutused on vaadeldavad

kuriteoga tekitatud kahjuna. 2004.aastal N.Z poolt teostatud DDoS rünnakud tekitasid

AS Starmani serverite ülekoormuse, mis tõi kaasa kannatanu klientidele osutatava teenuse

kvaliteedi languse. Klientidele internetiühenduse teenuse osutamise jätkamiseks oli kannatanu sunnitud ostma kolm võimsat serverit DDoS ründega tekitatud päringute teenindamiseks.

N.Z poolt arvutiviiruse levitamine põhjustas perioodil 10.11.2007 kuni 10.11.2009.a.

andmeside mahu põhjendamatu kasvu, mis on toodud tsiviilhagis sisalduvas tabelis. Kuna arvutiviirusega levitamise tulemusena tulnud päringute arv ammendas veebiserveri ressursid, oli

kannatanu sunnitud sulgema ligipääsu oma veebiserverile väljastpoolt Eestit, kuid päringud tulevad serverarvutile väljastpoolt Eestit ikkagi, mistõttu ei vähene sissetulevate välisühenduste andmemahu hulk. Kannatanu maksab väljastpoolt Eestit tuleva andmeside eest mahupõhiliselt, seega põhjustas kirjeldatud olukord välisühendusele tehtavate kulutuste vältimatu suurenemise.

AS Starman on internetiühenduse teenuse osutamise ettevõte. Klientidele pakutavate teenuste

osutamiseks oli kannatanu seoses põhjendamatult suurenenud koormusega sunnitud soetama

võimsama välisühenduse ruuteri, seega ka selles osas peab kohus kannatanu kulutusi õigustatuteks.

Arvutiviirusega põhjustatud rünnetega tegelesid AS Starmani serveri- ja võrguadministraator.

Kohus leiab, et sellest tulenevat tööajakulusid tuleb käsitleda kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud tööd ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele.

Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt kantud seoses arutatava kriminaalasja menetlemisega

kulud tuleb lugeda samuti kuriteoga tekitatud kahjuks, kuna neid poleks tekkinud juhul, kui kannatanu vastu poleks õigusvastast tegu toime pandud.

Seega kohus leiab, et kõik AS Starmani poolt osutatud kulutused on otseses seoses N.Z poolt toime pandud kuritegudega ning seega kuuluvad temalt väljamõistmisele. Samas leiab kohus, et kannatanute nõue viiviste väljamõistmise osas ei ole põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda võlausaldaja poolt võlgnikult viivitusintressi, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni juhul, kui viivitatakse rahalise

kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et nimetatud võimalust kohaldatakse vaid lepingulistest suhetes, kui rahalise kohustus täitmine tuleneb lepingust ja kohustuse täitmise tähtaeg on üheks

lepingu tingimuseks. Antud juhul aga tegemist on rahalise kohustusega, mis tekkis süüdlase poolt õigusvastase teo toimepanemisega kannatanule põhjustatud varalise kahju tulemusena, pooled ei olnud lepingulistes suhetes ning kohustuse täitmise kohta ei ole tähtaegu sätestanud. Karistus

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.Z puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud.

27

N.Z on varem kriminaalkorras karistatud isik, tal ei ole alalist töökohta ja sissetulekut.

N.Z poolt toimepandud kuritegude eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni kolme aastani. Arvestades väljamõistmisele kuuluvate tsiviilhagide suurust ja asjaolu, et N.Z ei oma püsivat sissetulekut, ei pea kohus teda rahalise karistusega karistamist võimalikuks. Sellest tulenevalt mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus.

Kohus leiab, et N.Z süü talle inkrimineeritud kuritegudes on suur. Ta pani toime erinevat

liiki kuritegusid alates 2004.aastast, mis olid kõik suunatud ühe ja sama õigushüve vastu –

arvutivõrkude- ja süsteemide kasutaja õiguspärasele ootusele nende võrkude ja süsteemide

takistamatuks kasutamiseks. Kuritegude toimepanemise viis ja intensiivsus annab tunnistust

sellest, et N.Z pika aja jooksul järjekindlalt ja sihipäraselt häiris ja takistas arvutisüsteemide toimimist, realiseerides enda sellise õigusvastase käitumisega eesmärki tekitada

kannatanutele võimalikult suuremat varalist ja moraalset kahju. Kohtu arvates karistuse

mõistmisel ei ole vähetähtis asjaolu, et N.Z seadusevastase tegevuse tagajärjel said kannatada mitte üksnes ettevõtted, kelle vastu oli kuritegu vahetult suunatud, vaid ka suur hulk

inimesi, kes said rämpsposti ja seega olid sunnitud solvavaid ja küünilisi e-kirju lugema. Toimepandud rünnakud puudutasid kaudselt ka neid inimesi, kelle nimel N.Z e-kirju laiali saatis.

Kriminaalasja arutamisel ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. N.Z mitte

ainult ei kahetsenud oma tegu, vaid pärast tõkendi muutmist kergemaliigilise tõkendi vastu

jätkas kuritegude toimepanemist ja veelgi enam täiustas kuritegelike plaanide realiseerimise viise. Kasutades ära toimepandud kuritegude spetsiifikat, uurimismaterjalide mahu ja keerukuse

tõttu kulutati süüdlase isiku väljaselgitamiseks oluliselt rohkem aega, mis kutsus süüdistataval

esile karistamatuse tunde ning rünnakute peatamine oli võimalik vaid N.Z vahistamisega. N.Z on oma tegevusega tekitanud varalist kahju, mille suurus ületab 6 miljonit krooni. Toimepandud kuriteoga põhjustatud tagajärjed kestavad tänapäevani.

Arvestades seega N.Z süü suurust, mõistetava karistuse üld- ja preventiivset eesmärke,

süüdistatava isikut, peab kohus vajalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangitust sanktsiooni

ülamäära lähedal, mis võimaldaks kohtu arvates N.Z tõsiselt oma senise elukäigu üle järele mõelda.

Kohtueelsel menetluses arestitud kinnistu osas leiab kohus, et, arvestades esitatud varaliste nõuete ulatust, tuleb kinnisasi jätta aresti A täitemenetluse läbiviimiseks.

Kohtunik Julia Vernikova