1-20-1023/48 · 1-20-1023/48 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1023 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Valeri Malahhov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi

H.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. 2020

märtsi otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja H.V ja tema kaitsja Süüdistatav H.V , ik: 4840324026, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kinni peetud 13.11.2019 Prokurör Kristina Kivi Kaitsja Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

1. ja tema kaitsja apellatsioon kui ilmselt Jätta süüdistatava H.V id põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. Gennadi Kull vandeadvokaadi Gennadi Kulli poolt H.V-le Määrata Advokaadibüroole

eest makstavaks tasuks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise 48,60 eurot (sh 8,10 eurot u käibemaks ). 3. M H.V-lt õista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48,60 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul.

2

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse H.V-le eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna 5 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus

advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS 1.

H.V-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja mille eest teda on viimati Harju Maakohtu 11.05.2019 otsusega karistatud KarS 199 ajavahemikus 28.10.2019 kella § lg 2 p 9 järgi (viimane tegu 10.05.2019), uuesti 12.11 kuni 13.11.2019 kella 14.15 Tallinnas X asuvast X kaubanduskeskusest tegutsedes XX ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Malahhoviga ja Harjumaal Kehra linnas X asuvast XX kauplusest Y, vallasasja vara vargust. pani toime kokku 5 võõra Oma tahtliku tegevusega pani H.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 2. Maakohus tunnistas H.V talle süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes H.V le - s lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 11.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 558 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis vangistuse 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud a karistusaja hulka ja karistusaja algust ja luges H.V kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.11.2019. H.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühista kohtuotsuse jõustumisel. i s

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõist välja is H.V-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 715,80 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 876 eurot, s.o kokku 1591,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määra

s, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 132,65 eurot. 3. Sama otsusega tunnistati süüdi Valeri Malahhov KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, kuid tema osas ei ole kohtotsust vaidlustatud.

APELLATSIOON

ID

3

4. H.V-le uue toimepandud Kaitsja vaidlustab otsuse mõistetud karistuse osas ja taotleb seadusrikkumise eest rahalise karistuse, mis viidaks täitmisele eraldi, mõistmist. H.V selgitas kohtule, et tal ei olnud soovi võõraid asju omistada, kuid kaassüüdistatavaga poodi minnes juhtus nii, et temast sai varguse kaasosaline. H.V ei olnud eelnevalt kaassüüdistatavaga kokku leppinud, et nad hakkavad koos poest asju varastama. Kaassüüdistatav lasi H.V l asju oma korvi panna, mida H.V - ka tegi. Kassasse läks asjade eest maksma kaassüüdistatav, mitte H.V. H.V on võimeline tasuma rahalist karistust, kuna elukohas on olemas tootmisettevõte, mis on nõus teda koheselt tööle võtma. Kohus on H.V-d J karistanud karmimalt kaassüüdistatavaga võrreldes. ääb selgusetuks, miks kohus leidis, et tema poolt toimepandud seadusrikkumine on raskema süüastmega, kui seda V. Malahhovil. H.V kahetseb toimepandut ning palub, et kohus mõistaks talle leebema karistuse, kui seda mõistis maakohus. Eeltoodust lähtuvalt palu ühistada Harju Maakohtu otsus, millega mõisteti b t H.V-le liitkaristusena kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva. Tühistatud osas teha uus lahend, millega mõista H.V le - kriminaalasjas nr 1-20-1023 rahaline karistus ja eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus jäetaks eraldi täitmisele. Alternatiivselt palub H.V , et kohus kohaldaks tema suhtes KarS § 74 sätteid, mille kohaselt kohus määraks, millise osa peab H.V koheselt ära kandma ja millises osa jäetaks karistus täitmisele pööramata ja millise katseajaga, kohustades teda täitma KarS 75 lg 1 nõudeid 5.

Süüdistatav H.V enda apellatsioonis tunnistab 13.11.2019 aasta vargust ja kahetseb toimepandut. Tallinnas toimepandus on süüdi vaid seetõttu, et oli koos abikaasaga, kuigi rääkis talle, et pole vaja midagi võtta, et parem on ära minna. Tal on kolm alaealist last, kellede juures tahaks olla. Palub teda osaliselt karistusest vabastada ja jätta teha ka üldkasuliku töö tunnid. Palub talle anda võimalus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu id d, perspektiivitud ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11 et a ), pellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul de on tegemist ülaltoodud apellatsiooni ga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist apellatsioonidega, milledel puudub edulootus ja millede sisuline arutamine ei saa kaasa t

uua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.

Ka H.V taotleb vaid karistuse osas kohtuotsuse tühistamist ja uue karistuse mõistmist Väite ühiselt . , et toimepandud

4

kuritegude initsiaator ja toimepanija oli abikaasa, on maakohus piisava selgusega juba kummutanud ning apellatsioonis maakohtu sellise väite uuesti paljasõnaline esitamine põhjendatud järeldusi kahtluse alla ei sea. 6. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, ku või menetlusõiguslik rikkumine, i on tuvastatav selge materiaal- sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). 6.1. Kaitsja on esmalt taotlenud vaidlustatud kriminaalasjas H.V-le rahalise karistuse mõistmist. Maakohus on otsuses rahalise karistuse mõistmist kaalunud ning on leidnud, et puudub igasugune seaduslik alus kohaldada suhtes rahalist karistust. Kaitsja poolt H.V apellatsioonis märgitu, mille kohaselt on H.V l võimalus koheselt tööle asuda, ei väära - asjaolu, et H.V-d on varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu tuleb arvestada, et käesolevalt mõistetud karistus ei saa olla kergem isikule

samaliigilise süüteo eest varasemalt mõistetud karistusest, millisel juhul selle leebemaks muutmisel hälbiks mõistetav karistus juba kohtupraktikast. Harju Maakohtu 11.05.2019. a otsusest nähtuvalt mõisteti H.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millist vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud KarS § 68 lg 1 alusel ar vangistust. vestati H.V karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 2

päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks loeti vangistust. suurendati 5 kuud ja 28 päeva KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel

mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse . a ärakandmata osa kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti päeva 1 aasta ja 2 1 aasta 7 kuud ja 28

vangistust. - 1, 2, 3 ja 4 alusel asendati H.V-le KarS § 69 lg mõistetud vangistust te üldkasuliku tööga 598 tunni ulatuses, mille tegemise 2 aastat alates tähtajaks määrati kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks kohustati H.V d üldkasuliku töö tegemise ajal järgima -

KarS § 75 lg sätestatud kontrollnõudeid. 1 p-des 1-6

Kohtukolleegiumi hinnangul, tuginedes isikule varasemalt varavastase süüteo eest mõistetud karistuse liigile ning määrale, leiab, et kaitsja taotlusel rahalise karistuse kohaldamiseks H.V suhtes, puudub igasugune põhjendatud alus. Lisaks ei nähtu apellatsioonis toodust ühtegi mõjuvat põhjust, millisele tuginedes oleks rahalise karistuse kohaldamine H.V suhtes võimalik. Kindlasti ei ole selliseks põhjuseks, milline annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi muutmiseks asjaolu, et H.V l on väidetavalt võimalik ko - heselt tööle asuda. Ringkonnakohus lisab, et ka süüdistataval töökoha olemasolu puhul puuduks alus maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks, kuivõrd isikut on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Veelgi enam, maakohus, mõistes H.V-le karistuseks reaalse vangistuse, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul eksinud materiaal- ega menetlusõiguse kohaldamisel ning sellisele eksimusele ei ole apellatsioonid viidanud ka kaitsja. 6.2. Alternatiivselt on kaitsja

ja süüdistatav taotlenud H.V le mõistetud karistuse osas - KarS § 74 kohaldamist ehk taotlenud karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist, tingimisi kohaldades H.V - d. suhtes KarS § 75 lg s 1 sätestatud nõudei Siinjuures juhib ringkonnakohus apellantide tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on H.V pannud süüdistuses esitatud kuriteo varasema kohtuotsusega mõistetud d toime üldkasuliku töö sooritamise ajal ja katseaja jooksul, mistõttu on maakohus käesolevalt karistuse mõistmisel põhjendatult lähtunud KarS § 69 sätestatust. -s

5

KarS § 69 lg ui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, 7 kohaselt, k mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa - KarS g-s KarS § 69 lg s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt § 65 l 2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt nähtub üheselt, et juhul, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö

tegemise ajal toime uue kuriteo, ei anna seadus v

õimalust ega alust mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks ehk viidet KarS § 74 sätestatu kohaldamise võimalikkusele ei esine.. Kohtukolleegium lisab, et ka Riigikohus on eitanud üldkasuliku töö kestel toimepandud kuriteo korral liitkaristuse mõistmisel mõistetud liitkaristusest tingimusliku vabastamise võimalikkust (RKKK 3-1-1-104-10, p 9). Seega puudub ringkonnakohtul H.V materiaalõiguslik alus kaaluda

-le 74. Eeltoodust karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS § tulenevalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja ja süüdistatava esitatud alternatiivne taotlus on õiguslikult asjakohatu, mistõttu ka ilmselgelt perspektiivitu. 7. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu . Juhindudes KrMS § 326 lg st 3 jätab d ja perspektiivitud - kohtukolleegium apellatsioonid

läbi vaatamata. 8. Riigi Gennadi Kull on esitanud taotluse õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 0,45 tundi, kokku 48,60

euro (sh käibemaks) hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 48,60 eurot H.V kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)