1-09-627/30 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 627 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk

Tatjana Derkatš Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29. märts 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Sergei Bindese süüdistus KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. veebruari 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh Prokurör Dmitri Teplõhh Süüdistatav Sergei Bindes

sünd 11.03.1949.a Eesti kodanik, elukoht xxxx xx-x xxxxxxx. Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 12. veebruari 2010.a otsus Sergei Bindese õigeksmõistmises KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi täies mahus. Saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 12.02.2010.a otsusega mõisteti Sergei Bindes KarS § 386 (KarS § 3891 lg 1) järgi õigeks. Sergei Bindesele oli esitatud süüdistus selles, et olles ajavahemikul 26.05.1997 – 27.01.2004 AS Kuld ja Hõbe (registrikood 10325105, registreeritud alates 01.01.1994.a käibemaksukohustuslaseks, varasema nimega AS Sangla Ärikeskus) juhatuse ainuliige ja äriühingu juhatuse liikmena oli ta äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 alusel vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisandmete õigsuse eest. Samuti oli ta kuni 01.07.2002.a. kehtinud maksukorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel vastutav äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilitamise ning maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest. Kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg 1 ja § 20 lg 1 sätestatu alusel oli Sergei Bindes vastutav AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Sergei Bindes jättis tahtlikult täitmata eelpool välja toodud, tema kui äriühingu juhatuse liikme, kohustused tagada õige maksuarvestuse pidamine, maksudeklaratsioonides õigete maksusummade deklareerimine ja tasumine. Nimetatud kohustused jättis Sergei Bindes täitmata selleks, et ASil Kuld ja Hõbe oleks võimalik maksta seaduses ettenähtust vähem käibeja tulumaksu. Maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides ning sotsiaalja tulumaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil pani Sergei Bindes toime järgnevalt: Sergei Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud J. R. kajastasid AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning mai 2000 ja juuli 2000 – september 2002 kohta maksuhaldurile esitatud käibemaksudeklaratsioonides 18% määraga maksustatavat käivet 2 099 886 krooni ning käibemaksu 377 979 krooni võrra tegelikust käibest ning sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust vähem. Selleks kajastasid nad AS Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestuses tegelikust vähem sularahas toimunud käivet. 2000.a mai, juuli ja augusti käibedeklaratsioonid olid allkirjastatud Sergei Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri käibedeklaratsioonid olid Sergei Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud J. R. poolt. AS Kuld ja Hõbe Tallinnas, aadressil Kullasepa 5 asuvas kaupluse „Karat“ ja Punane 16 asuva kaupluse „Tasmo“ tegelik sularaha eest toimunud müügikäive perioodil mai 2000 ning juuli 2000 kuni september 2002 erines raamatupidamisarvestuses kajastatud müügikäibest järgnevalt:

AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastatud sularahas toimunud müügi käive Tegelik AS Kuld ja Hõbe sularahas toimunud müügi käive Vahe

Karat Tasmo Kokku Karat Tasmo Kokku

mai.00 12805 13398 26203 122810 13398 136208 110005 juuli.00 83738 15432 99170 91050 15432 106482 7312 aug.00 20161 15432 35593 93353 15432 108786 73192

3 sept.00 3314 3619 6932 176576 3619 180195 173263 okt.00 9713 16789 26502 48475 16789 65264 38762 nov.00 3585 551 4136 124647 551 125197 121062 dets.00 8922 6634 15556 122170 6634 128804 113248 jaan.01 15691 8315 24006 40021 8315 48336 24330 veebr.01 9492 9458 18950 36325 9458 45782 26832 märts.01 15487 8936 24424 64177 8936 73114 48690 apr.01 9293 6703 15997 88892 6703 95595 79598 mai.01 7789 9164 16953 67762 9164 76926 59973 juuni.01 8479 9321 17800 63874 9321 73195 55395 juuli.01 9034 9271 18305 86132 9271 95403 77098 aug.01 15524 15697 31220 135466 15697 151163 119942 sept.01 6665 7971 14636 67207 7971 75178 60542 okt.01 4615 5364 9979 69544 5364 74908 64929 nov.01 6815 10088 16903 56672 10088 66760 49857 dets.01 38314 12373 50687 365837 12373 378210 327523 jaan.02 11735 8653 20387 59425 8653 68077 47690 veebr.02 24515 17198 41713 94714 17198 111912 70199 märts.02 10500 8959 19459 70425 8959 79384 59925 apr.02 23920 15093 39014 40878 15093 55971 16958 mai.02 14154 7614 21769 96690 7614 104304 82536 juuni.02 17800 13498 31298 43835 13498 57332 26035 juuli.02 30221 32486 62707 63875 32486 96360 33653 aug.02 27813 27681 55493 55699 27681 83380 27886 sept.02 25882 28220 54102 35519 122032 157552 103450 KOKKU 475977 343916 819893 2482050 437729 2919779 2099886

Lisaks sellele on Sergei Bindes kajastanud raamatupidaja J. R. kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning oktoober – november 2001 kohta esitatud käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni võrra suuremana. Nimelt, ajavahemikul oktoober – november 2001 on AS Kuld ja Hõbe 18% määraga maksustavalt käibelt Sergei Bindese teadmisel ja korraldusel arvestatud tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha sisendkäibemaksu summas 7 764 krooni arvete alusel, milles näidatud kaupu ja teenuseid ei ole äriühing oma ettevõtluses kasutanud. AS Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 385 743 krooni. Sellise tegevusega rikkus Sergei Bindes kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p-des 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lgs 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise nõudeid. Samuti kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 tulenevat nõuet, mille kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks. Samuti esitas Sergei Bindes eesmärgiga tasuda vähem makse maksuhaldurile valeandmeid AS Kuld ja Hõbe mai 2000 ning juuli 2000 kuni septembri 2002 tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata

4 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 756 308 krooni. 2000.a mai, juuli ja augusti tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid allkirjastatud Sergei Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid Sergei Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud J. R. poolt. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Sergei Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud J. R. jättis maksustamisperioodidel mai 2000 ning juuli 2000 – oktoober 2002. a AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides kajastamata müügikäivet summas 2 099 886 krooni. Nimetatud müügist saadud 2 099 886 krooni ei ole sisse makstud äriühingu arvelduskontole ega ka kassasse. Seega on AS Kuld ja Hõbe teinud 2 099 886 krooni ulatuses väljamakseid, mille kohta äriühingul puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ning mille otstarbe ja saaja kohta puudub ka muu teave, millest nähtuks selle summa kasutamine AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks. Kuivõrd eelöeldust lähtuvalt on 2 099 886 krooni ulatuses teostatud väljamaksete näol tegemist TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes ettevõtlusega mitte seotud kuluga, pidanuks sellelt arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 737 798 (2 099 886 x 26/74) krooni.

Lisaks sellele on maksustamisperioodidel oktoober – november 2001. a AS Kuld ja Hõbe teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni soetades H. U. alltoodud tabelis nimetatud arvete alusel tema korteri remondiks vajalikke kaupu.

Maksustamisperiood

Müüja Arve rekvisiidid Summa

Maksja Oktoober 2001.a OÜ K. M. Nr 151, 25.10.2001 6 300 AS Kuld ja Hõbe Oktoober 2001.a AS G. Nr 19742, 29.10.2001 9 972 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a Fie N. R. Nr 38, 21.11.2001 1 785 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a AS A. M. Nr 410159, 08.11.2001 10 574

AS Kuld ja Hõbe November 2001.a AS E. Nr 2174748, 29.11.2001 4 500 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a OÜ R. Nr 15001, 23.11.2001 14 140 AS Kuld ja Hõbe November 2001.a AS K. K. Nr 109889, 26.11.2001 5 410 AS Kuld ja Hõbe Kokku

52 681

H. U. puudub igasugune puutumus AS Kuld ja Hõbe majandustegevusega ning samuti puudub muu informatsioon, mis viitaks, et nende kaupade näol võiks tegemist olla AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks soetatuga. Seega on nimetatud 52 681 krooni ulatuses teostatud maksete osas tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p-de 4 ja 5 mõttes, millelt pidanuks arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 18 510 (52 681 x 26/74) krooni.

Kokku on Sergei Bindes jätnud arvestamata, deklareerimata ning tasumata AS Kuld ja Hõbe ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt tulumaksu summas 756 308 krooni.

5

AS Kuld ja Hõbe tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 756 308 krooni. Kirjeldatud käitumisega rikkus Sergei Bindes alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 1, § 54 lg 2 ja lg 4 tulenevaid nõudeid maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohaliku asutusele maksudeklaratsioon §-s 51 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul ja kanda § 51 alusel maksmisele kuuluv tulumaks Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Seega on Sergei Bindes maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitanud maksuhaldurile AS Kuld ja Hõbe maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 1 142 051 krooni. Sellega pani Sergei Bindes toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud tegu on olnud karistatav kogu teo toimepanemise aja vältel. Enne karistusseadustiku jõustumist 01.09.2002 oli Sergei Bindese poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KrK § 1481 lg 2 ja 10 kohaselt. Samuti on süüdistuses kirjeldatud käitumine olnud karistatav ka peale teo toimepanemist kuni tänase päevani. Alates 15.03.2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 386, on kõnealune tegu karistatav KarS § 3891 lg 1 kohaselt.

MAAKOHTU OTSUS

Maakohus viitas süüdistatava väidetele selle kohta, et kauplused Tasmo ja Karat ei müünud mitte ainult AS Kuld ja Hõbe tooteid, mistõttu ei pidanudki kogu nende käive üksnes AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastuma, vaid kajastuma selle juriidilise isiku raamatupidamises, millisele kaup kuulus. Peale selle tegutses Kullasepa 5 teise korruse kaupluses OÜ Bindes S & KO ning et tal oli seotus väga mitmete juveelikaubandusega tegeleva juriidilise isikuga, neis kauplustes müüdi mitmete erinevate juriidiliste isikute kaupa. Maakohus leidis, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis süüdistatava väited kummutaks, seetõttu esinevad kahtlused, mis tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada ja õigeksmõistev kohtuotsus langetada.

APELLATSIOON

Prokurör vaidlustab kohtuostus täies ulatuses kahel põhjusel. Esiteks rikkus kohus menetlusnorme, jättes prokuröri taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata ning teiseks ei vasta kohtu järeldused kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. Seetõttu taotleb prokurör Harju Maakohtu 12.02.2010.a

otsuse täies ulatuses tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist esimese astme kohtule teises koosseisus. Teiseks, juhul kui kriminaalmenetluse rikkumine on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, taotleb prokurör täiendavate tõendite vastuvõtmist, nende uurimist ringkonnakohtus, maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega Sergei Bindese süüditunnistamist KarS § 386 lg 1 (KarS § 389-1 lg 1) järgi ja tema karistamist prokuröri süüdistuskõnes küsitud karistusega, tsiviilhagi rahuldamist.

Menetlusnormide rikkumist põhjendab apellant järgmiselt.

Sergei Bindest süüdistatakse selles, et tema on maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitanud maksuhaldurile AS Kuld ja Hõbe maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 1 142 051 krooni. Sellega pani Sergei Bindes

6 toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud tegu on olnud karistatav kogu teo toimepanemise aja vältel. Enne karistusseadustiku jõustumist 01.09.2002 oli Sergei Bindese poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KrK § 148-1 lg 2 ja 10 kohaselt. Samuti on süüdistuses kirjeldatud käitumine olnud karistatav ka peale teo toimepanemist kuni tänase päevani. Alates 15.03.2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 386, on kõnealune tegu karistatav KarS § 389-1 lg 1 kohaselt.

Kohus asus seisukohale, et kohtumenetluse käigus ei ole ümber lükkamist leidnud väide, et kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa, mistõttu pidi käive olema kajastatud ka erinevate juriidiliste isikute raamatupidamises.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et nimetatud väide (kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa) oli esimene korda väljendatud süüdistatava kaitsja poolt kohtumenetluse käigus. Eeluurimisel ei ole süüdistatav ega tunnistajad kordagi väitnud, et Kullasepa 5 (kauplus Karat) ja Punane 16 (kauplus Tasmo) realiseeritav kaup kuulus tegelikult mitmele isikutele. Kohtueelse menetluse käigus ära võetud dokumendid ja muud tõendid viitasid selgelt asjaolule, et kaupluses Karat ja Tasmo tegutses üksnes AS Kuld ja Hõbe. Seega ei tekkinud prokuröril ega uurimisasutusel kahtlust, et kauplustes Karat ja Tasmo realiseeritud kaup võis kuuluda mitmetele juriidilistele isikutele, mistõttu ei olnud nimetatud väidet täiendavalt kontrollitud. Kui prokuratuur sai väitest teada, asus ta koheselt seda kontrollima esitades ülekuulamiste käigus tunnistajatele küsimusi kauba kuuluvuse kohta. Tunnistajad ei osanud selgelt vastust anda esitatud küsimustele, mistõttu taotles 26.01.2010.a prokurör kohtumenetluses uute dokumentide avaldamist (nimelt: 7 kassaraamatud, maksuotsuse, majandusaasta aruanded, musta kausta märkega K&H, pruuni kausta märkega K&H 2000. ajuuli 2001.a kassa kaubad, muud ning roheline kaust ilma märkmeteta). 28.01.2010.a jättis kohus prokuröri taotluse rahuldamata ja tagastas materjalid, keeldudes põhimõtteliselt tõendite uurimisest.

Kohtu keeldumine tõendite uurimisest on esiteks põhjendamatu ja teiseks rikub oluliselt kriminaalmenetluse norme. Vastavalt KrMS §-le 297 lg 2 peab kohtumenetluse pool taotluses põhjendama tõendite kogumise vajadust (2) ja miks ei ole nende kogumist varem taotlenud (1).

KrMS § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet, mille kohaselt on pooltel sisuliselt võrdsed võimalused oma seisukoha tõendamiseks ja teise poole väidete kontrollimiseks ning ümber lükkamiseks. Kui prokuratuur tuleb uue süüdistusversiooniga, siis ilmselt ei teki küsimustki, kas kaitsjatel on õigus täiendavate tõendite hankimiseks. Samasugune olukord peaks kehtima ka juhul, kus kaitsja tuleb paljasõnalise väitega esmakordselt kohtumenetluses, ehk süüdistajal peaks olema võimalus tõendeid koguda väidete ümber lükkamiseks või nende kontrollimiseks.

Väidet on võimalik kontrollida üksnes siis, kui see on esitatud. On võimatu, et uurimisasutus ja prokuratuur hakkavad kontrollima kõiki võimalikke oletusi eriti neid, mille kohta puuduvad igasugused viited. Rõhutan, et väide „kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa“ kõlas esmaselt kaitsja kõne ajal ja prokuröri jaoks oli üllatuseks.

Täiendava tõendi kogumise vajaduse põhjendamise seisukohast on kõigepealt kindlasti oluline tõendi kogumise taotluses nimetada tõendamisasjaolu. Siinkohal on kohtu seisukoht (mitte võtta täiendavaid materjale) otse vastuolus kohtuotsuses väljendatud arvamusega: „Kohut hämmastab asjaolu, et kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millised kinnitaksid

7 kaupluste Karat ja Tasmo kuuluvust“. Nimetatud dokumendid esiteks lükkavad süüdistatava väidet ja teiseks täiendavalt tõendavad esitatud süüdistust nimelt:

1. Analüüsides B. OÜ, M. V. OÜ, A. T. OÜ, B. OÜ, A. R. OÜ, A. W. OÜ ja A. R. OÜ kassaraamatuid kogumis võib järeldada järgmist: a. Raamatupidamises eristati selgelt, kus tekkis müügikäive. b. Mitte ükski firma peale AS Kuld ja Hõbe ei näidanud raamatupidamises müügikäivet aadressil Punane 16. c. OÜ B. näitab käivet aadressil Kullassepa 5 (K5) ajavahemikul oktoober 2000 kuni august 2001.a, pärast seda (ehk ajavahemikul september 2001 kuni oktoober 2002.a) näitab käivet aadressil Kullasepa 5 (K5) OÜ M. V.. 2. Analüüsides A. W. OÜ, B. OÜ, A. R. OÜ, A. R. OÜ, A. T. OÜ, B. OÜ, OÜ M. V. 2000 - 2002 majandusaasta aruandeid võib järeldada järgmist: • A. W. OÜ 2000 - 2001 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • B. OÜ 2000 - 2001 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • A. R. OÜ 2000 – 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • A. R. OÜ 2000- 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • A. T. OÜ 2000- 2002 majandusaastate aruannetest nähtub, et firmal on bilansiväline kaup • B. OÜ ei näita bilansivälist kaupa • OÜ M. V. ei näita bilansivälist kaupa

Nimetatud firmad näitavad bilansivälist kaupa (va B. OÜ, OÜ M. V.), mis omakorda tähendab: firmad tegelevad komisjonimüügiga. AS Kuld ja Hõbe aruandest ei nähtu bilansivälist kaupa. Kui vaadata kassaraamatut, siis Kulla ja Hõbedaga sarnaselt sularaha käive ühe kandega fikseeritud. Juhul kui firma näitas rohkem kui ühe firma käivet raamatupidamises, siis kajastus kande järel märge kaupluse kohta, mis käivet näidatakse. Kui vaadata kassa alusdokumente, tähis koosneb tavanimest ja numbrist, kus maja asub. Kui firma näitas ühe firma sularaha käivet, siis märget ei olnud.

KrMS § 276 lõike 1 punktis 1 on ette nähtud, et kohus võib kohtumenetluse poole esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et täiendavatel tõenditel ei ole selle kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Sisuliselt asub kohus oma otsuses seisukohale, et kahtlustatava väidet (kaup kuulus teistele firmadele ja selle kauba müük on kajastatud teiste firmade deklaratsioonides) oleks pidanud prokurör ümber lükkama. Ainuüksi sel põhjusel tuleb lugeda, et kohus tuvastas vajadust tõendada asjaolu kauba kuuluvuse kohta.

Samuti võib kohus jätta taotluse täiendavate tõendite kogumisest rahuldamata vastavalt KrMS §-le 276 lg 1 p 3. KrMS § 276 lõike 1 punktis 3 on ette nähtud, et kohus võib kohtumenetluse poole esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumise ajakuluga või tõendite saamise raskustega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, et kriminaalmenetluse seadustik räägib tõendite kogumisega kaasnevast ajakulust ja tõendite saamise raskusest. Prokuröri poolt olid taotletavad materjalid juba hangitud, st ajakulu tõendite kogumisega puudus. Järelikult on

8 täiesti alusetu rääkida tõendite kogumise ajakulust ja saamise raskusest KrMS §-i 276 lg 1 p 3 mõistes.

Kokkuvõtvalt leiab apellant järgmist.

Võttes arvesse, et prokuröri poolt taotlus koguda täiendavaid tõendeid oli kohtuistungil põhjendatud, kusjuures kohus ise kohtuotsuses viitas täiendavate tõendite vajadusele ning ajakulu tõendite hankimiseks puudus üldse, siis kohtu tegevus (jätta taotlus täiendavate tõendite kohta rahuldamata) ei vasta KrMS §-is 276 lg 1 sätestatud keeldumistingimustele. Seetõttu leidis aset kohtumenetluse käigus kriminaalmenetluse normi rikkumine.

Kui kriminaalmenetlusnormi rikkumine võib mõjutada kohtuotsust, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, siis tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS §-le 339 lg 2.

Esitatavad dokumentaalsed tõendid lükkavad ümber süüdistatava väite, mille põhjal sisuliselt on rajanenud kogu kohtuotsus. Dokumendid näitavad selgelt süüdistatava väite paljasõnalisust ja nende esitamisel oleks võimatu rajada kohtuotsus süüdistatava verisooni põhjal. Seega leiab apellant, et tegemist on tingimata kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS.

Prokurör toetas apellatsiooni, leides, et maakohus on kriminaalmenetlusõiguse norme oluliselt rikkunud, see rikkumine võis kaasa tuua põhjendamatu kohtuotsuse, mistõttu juhul, kui rikkumist ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada, tuleb maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks saata.

Süüdistatava kaitsja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna, maakohus ei ole kriminaalmenetluse õiguse norme rikkunud. Süüdistatav jagas oma kaitsja seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 341 lg 2 alusel ja kriminaalasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 2 mõttes ning leiab, et rikkumine ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, siis kohtukolleegium prokuröri apellatsioonis esitatud teist, alternatiivset taotlust ei käsitle.

Apellatsioonis on prokurör kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist puudutavaid faktilisi asjaolusid kirjeldanud vastavuses toimiku materjalidega. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav S. Bindes esitanud kohtuistungil väited, millede kohaselt realiseerisid kauplused Karat ja Tasmo erinevate juriidiliste isikute kaupa ning seetõttu pidi ka müügikäive olema kajastatud erinevate juriidiliste isikute raamatupidamises, samuti tegelenud AS Kuld ja Hõbe komisjonimüügiga /IV kd tl 24, 27, 33-36/. Prokurör märgib põhjendatult ka seda, et kohtueelsel uurimisel S. Bindese poolt antud ütlused selliseid väiteid ei kajasta /III kd tl 138- 141/. Et ka tunnistajad ei viidanud võimalusele, nagu oleks kauplused mitmete erinevate juriidiliste isikute kaupu müünud, esitas prokurör süüdistatava kohtumenetluses esitatud

9 versiooni kummutamiseks kohtule KrMS § 297 lg 1, 2 alusel taotluse täiendavate tõendite uurimiseks, põhjendades oma taotlust ning selgitades ka, millised asjaolud esitatavatest tõenditest ilmnevad ning et just alles kohtuistungil on esitatud versioon, mille paikapidavusele kohtule juba esitatud dokumentaalsed tõendid ei viita. Prokurör esitas kohtule 7 kassaraamatut, maksuotsuse, majandusaasta aruanded, kaustad K&H, rohelise kausta /IV kd tl 126-128/.

Maakohus jättis 28.01.2010.a prokuröri taotluse rahuldamata, juhindudes sealjuures KrMS §- dest 14, 276 lg 1 p 1, 2 ja 297 lg 3. Kohus leidis, et prokurör ei põhjendanud piisavalt, miks pole sellist taotlust varem esitatud, süüdistatav on andnud menetluse vältel samasisulisi selgitusi ja oma süüd eitanud, selgusetu on, miks ei esitatud vaidlusaluseid tõendeid koos süüdistusaktiga. Peale selle leidis kohus, et täiendavatel tõenditel ei ole antud kriminaalasjaga seost ning et tegemist on liialt suuremahulise dokumentatsiooniga, nii mahuka materjali läbitöötamine kaitsja poolt ja uue positsiooni loomine ei ole vastavuses kohtumenetluse võistlevuse printsiibiga /IV kd tl 131-133/.

Kohtukolleegiumi hinnangul on apellandi seisukoht, mille kohaselt on maakohtu eelosundatud määrus põhjendamatu ning oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme rikkuv, põhjendatud.

KrMS § 297 lg 2 kohaselt peab kohtumenetluse pool täiendavate tõendite kogumise taotluses põhjendama kogumise vajadust ning miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Need nõuded on süüdistaja kohtukolleegiumi hinnangul täitnud, põhjendused on olnud piisavad. Prokurör märgib apellatsioonis põhjendatult, et KrMS § 14 kohaselt on pooltel sisuliselt võrdsed võimalused oma seisukoha tõendamiseks ja teise kohtumenetluse poole väidete kontrollimiseks ning ümberlükkamiseks. Kui prokuratuur esitab kohtumenetluses uue süüdistusversiooni, siis on kaitsjal kahtluseta õigus täiendavate tõendite hankimiseks. Samasugune olukord peaks kehtima ka juhul, kui süüdistatav ja kaitsja esitavad esmakordselt kohtumenetluses kontrollimata väited. Ka sellisel juhul on kohtukolleegiumi hinnangul süüdistajal võimalus nende väidete ümberlükkamiseks või kontrollimiseks tõendeid koguda ja need kohtule esitada. Apellant rõhutab põhjendatult sedagi, et väidet on võimalik kontrollida siis, kui see on esitatud. Pole mõeldav, et kohtueelsel uurimisel kontrollitaks kõiki võimalikke oletusi, mille kohta puuduvad viited. Nagu kohtukolleegium juba eelpool märkis, esitati käesolevas süüdistusasjas väide selle kohta, et kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa, esmakordselt süüdistatava poolt kaitsja küsimustele vastates. Samuti on prokurör esitanud täiendavate tõendite uurimise taotlust esitades neist tõenditest lühiülevaate ning selgitanud, millised dokumentaalsed tõendid milliseid tõendamiseseme asjaolusid kinnitavad. Seega oli täiendavate tõendite kogumise taotlus põhjendatud ning need põhjendused süüdistaja kohtuistungil ka esitas. Järelikult puudus maakohtul alus jätta prokuröri taotlus KrMS § 276 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Oma määruses on maakohus juhindunud ka KrMS § 276 lg 1 p-st 1, mille kohaselt võib kohus täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et täiendavatel tõenditel ei ole selle kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Apellant rõhutab siinkohal põhjendatult, et kohtu seisukoht mitte võtta vastu täiendavaid tõendeid, on otseses vastuolus kohtuotsuses väljendatud arvamusega, mille kohaselt kohut hämmastab asjaolu, et kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millised kinnitaksid kaupluste Karat ja Tasmo kuuluvust või et kohtus ei ole ümber lükkamist leidnud väide, et kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa, mistõttu pidi käive olema kajastatud ka erinevate juriidiliste isikute raamatupidamises (kohtuotsuse lk 14, 15). Seega asub kohus oma

10 otsuses sisuliselt seisukohale, et süüdistatava kohtuistungil esitatud väide tulnuks prokuröri poolt kummutada. Seega tunnistas maakohus oma otsuses ise täiendavate tõendite vajadust.

Prokurör märgib oma apellatsioonis põhjendatult ka seda, et KrMS § 276 lg 1 p 3 alusel võib kohus täiendavate tõendite kogumise taotlusest keelduda, kui ta leiab, et taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumise ajakuluga või saamisraskustega. Käesoleval juhul refereeritud seadusesättele tugineda ei saa, kuivõrd taotletavad tõendid olid prokuröri poolt juba hangitud ja kohtule esitamiseks valmis.

Seega ei vastanud maakohtu tegevus prokuröri taotluse rahuldamatajätmisel KrMS §-s 276 lg 1 sätestatud keeldumistingimustele, mistõttu leidis maakohtu poolt aset kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumine.

Kuivõrd maakohtule esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisest ja uurimisest põhjendamatu keeldumine rikkusid kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet, mis omakorda võis kaasa tuua ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise, on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Otsustamaks, kas esimese astme kohtus asetleidnud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on ringkonnakohtus kõrvaldatav, osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-115-04 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei ole võimalik ega vajalik kõiki esimese astme kohtu tegevuses ilmnenud vajakajäämisi süüteoasja faktiliste asjaolude väljaselgitamisel kõrvaldada apellatsioonikohtus. Apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige ikkagi esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Seetõttu leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks kujunema erandlikuks ja seda eelkõige juhtudel, kui peale esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid.

Refereeritud põhimõttest lähtudes ei ole käesolevas süüdistusasjas kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, kohtuotsus tuleb tühistada ja kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks saata.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 338 p 3, 339 lg 2, 341 lg 2 tühistab ringkonnakohus Harju maakohtu 12.02.2010.a otsuse Sergei Bindese õigeksmõistmises ja saadab kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla

11