1-10-4253/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-4253

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4253 (10260101419) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses V.I süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav V.I

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus,

emakeel-eesti keel, töökoht: Valio Eesti AS, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.I KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 100 päevamäära rahalist

karistust, s.o 20400 (kakskümmend tuhat nelisada) krooni.

K

arS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul,

kohustades V.I tasuma igakuiselt 20- alates 2010.a aprillist ndaks kuupäevaks rahalise karistuse katt 1700 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline eks vähemalt

karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks.

Sisse nõuda V.I-lt menetluskuludena riigituludesse:

1)

sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni;

2) kaitsetasu 1380

(üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest.

2(3)

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta

jooksul, kohustades V.I tasuma igakuiselt hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks

menetluskulude katteks alates 2010.a aprillist 390 krooni kuus kuni kogu summa vähemalt

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017,

viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 720 krooni, jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on V.I-le süüdistus esitatud selles, et tema juhtis 02.04.2010.a.

kella 21.20 ajal Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga 831 TFJ, olles alkoholijoobes – s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

1,32 mg/l kohta. Sellega pani V.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistusseadustiku § s 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus -

karistuseks rahalise karistuse krooni, s.o 20400 krooni. 100 päevamäära, üks päevamäär on 204 KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o. igakuiselt vähemalt

1700 krooni kuus 20. kuupäevaks alates aprillist 2010 a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse

tasumiseni. võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel V.I-lt viieks kuuks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 256

5 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

3(3)

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulut alusel riigi õigusabi osutamisega atud aja eest ning Korra punkt 57 seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2100 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1380 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150 kr + 20%, s.o 210 kr = 1380 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,

millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud

juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 720 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist

karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik