2-17-9243/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-9243

Kohtuasi

XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks ning

sunnivahendi

kohaldamiseks

isa

ja

lapse

suhtluskorra kindlaksmääramise asjus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.04.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus, YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja v.adv Indrek Veso

Puudutatud isik – YY (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja v.adv Kalev Pihlak

Puudutatud isik – QQ (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

adv Eve Selberg

Eestkosteasutus – Saue vald, volitatud esindaja Sirli

Sõstar-Peerna

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata YY taotlus XX määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada YY ja XX määruskaebused osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 05.04.2019 määrus osas, milles maakohus jättis

lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamata ning teha selles osas uus määrus,

millega tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

4. Muuta Harju Maakohtu 05.04.2019 määruse resolutsiooni punkti 1.1 ja sõnastada see

järgmiselt: „QQ viibib oma isa XX juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel,

arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui XX viibib Eestis. Isa

võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00. Lapse viib koju tagasi tema

ema YY, kes läheb lapsele XX juurde järele pühapäeva õhtul kell 19.00“.

2-17-9243

2(11)

5. Muuta Harju Maakohtu 05.04.2019 määruse resolutsiooni punkti 1.2 ja sõnastada see

järgmiselt: „Juhul, kui XX ei viibi suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis,

teavitab ta sellest YY vähemalt kaks nädalat ette. Ära jäänud suhtlus lapsega

asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel“.

6. Muuta Harju Maakohtu 05.04.2019 määruse resolutsiooni punkti 1.4 ja sõnastada see

järgmiselt: „Lisaks nädalavahetuste kohtumistele on XX-l õigus võtta laps kaasa oma

sugulaste või lapse sõprade sünnipäevadele või muudele nendega seotud üritustele

(pulmad, suguvõsa kokkutulekud vms), millest tuleb XX-l YY teavitada vähemalt

kaks nädalat ette. Lapse viimise ja toomise üritusele korraldab XX. YY võib keelduda

lapse isale kaasa andmisest mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui on kavandatud lapse

osavõtt samaväärsest üritusest (ema sugulase või lapse sõbra sünnipäev või muu

nimetatud isikutega seotud üritus), millel osalemine on rohkem lapse huvides, kui

osavõtt isa teatatud üritusest“.

7. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

7.1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

7.2. Määrata kindlaks XX ja QQ suhtluskord järgmiselt:

7.2.1. QQ viibib oma isa XX juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel,

arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui XX viibib

Eestis. Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00. Lapse

viib koju tagasi tema ema YY, kes läheb lapsele XX juurde järgi pühapäeva

õhtul kell 19.00;

7.2.2. juhul, kui XX ei viibi suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis, teavitab

ta sellest YY vähemalt kaks nädalat ette. Ära jäänud suhtlus lapsega

asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel;

7.2.3. ajal, mil laps on isa juures, tagab XX lapse viimise ja toomise trenni ja/või

huvialaringi või lapse osavõtu muust üritusest (näiteks sõbra sünnipäev,

klassi ühisüritus vms);

7.2.4. lisaks nädalavahetuste kohtumistele on XX-l õigus võtta laps kaasa oma

sugulaste või lapse sõprade sünnipäevadele või muudele nendega seotud

üritustele (pulmad, suguvõsa kokkutulekud vms), millest tuleb XX-l YY

teavitada vähemalt kaks nädalat ette. Lapse viimise ja toomise üritusele

korraldab XX. YY võib keelduda lapse isale kaasa andmisest mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui on kavandatud lapse osavõtt samaväärsest

üritusest (ema sugulase või lapse sõbra sünnipäev või muu nimetatud

isikutega seotud üritus), millel osalemine on rohkem lapse huvides, kui

osavõtt isa teatatud üritusest;

7.2.5. lapse haiguse korral jääb isa ja lapse suhtluskorrajärgne kohtumine ära ja

see asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel;

7.2.6. I koolivaheaja (sügisvaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja

paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva

päeva õhtul kell 17.00 ja ema YY viib lapse koju tagasi XX kodust vaheaja

viimase päeva õhtul kell 17.00;

7.2.7. II vaheaja (I talvevaheaeg) veedab laps võrdselt mõlema vanema juures,

kusjuures paarisaastatel veedab laps isa juures esimese vaheaja nädala ja

ema juures teise vaheaja nädala ning paaritutel aastatel vastupidi. Isa võtab

2-17-9243

3(11)

lapse tema kodust temaga veedetava nädalale eelneva päeva õhtul kell 17.00

ja ema YY viib lapse koju tagasi isa XX kodust nädala aja pärast õhtul kell

17.00;

7.2.8. III vaheaja (II talvevaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel

aastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul

kell

17.00 ja ema YY viib lapse koju tagasi isa XX kodust vaheaja

viimase päeva õhtul kell 17.00;

7.2.9. IV vaheaja (kevadvaheaeg) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja

paarisaastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva

õhtul kell 17.00 ja ema YY viib lapse koju tagasi isa XX kodust vaheaja

viimase päeva õhtul kell 17.00;

7.2.10. V vaheajast (suvevaheaeg) veedab laps isa juures:

a) juunikuus paarisnädala nädalavahetused (2. ja 4.). Isa võtab lapse tema

kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00. Lapse viib koju tagasi tema ema YY,

kes läheb lapsele XX juurde järele pühapäeva õhtul kell 19.00.

b) juulis ja augustis kaks kahenädalast perioodi. Vanemad kooskõlastavad iga

jooksva aasta 1. maiks, millised juuli ja augusti nädalad veedab laps isaga ja

millised emaga;

7.2.11. koolivaheaegadel tavapärane suhtluskord ei kehti;

7.2.12. emadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati emaga. Kui emadepäeva

nädalavahetus

satub

isa

nädalavahetusele,

siis

lepitakse

kokku

asendusnädalavahetus isa jaoks;

7.2.13. isadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati isaga. Kui isadepäeva

nädalavahetus satub ema nädalavahetusele, siis

lepitakse kokku

asendusnädalavahetus ema jaoks;

7.2.14. isal on õigus kohtuda lapsega oma sünnipäeval (06.09). Isa võtab lapse sel

päeval kodust kell 17.00 ja toob lapse koju tagasi hiljemalt kell 21.00;

7.2.15. emal on õigus lapsega veeta oma sünnipäev (03.01). Ema võtab lapse sel

päeval isa juurest kell 17.00 ja viib lapse isa juurde tagasi hiljemalt kell

21.00;

7.2.16. vanemad

suhtlevad

omavahel

last

puudutavas küsimuses

e-posti vahendusel.

7.3. Jätta rahuldamata XX taotlus sunnivahendi kohaldamiseks.

7.4. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7.5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

8. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

Kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-17-9243

4(11)

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, avaldaja) ja YY (ema) kooselu ajal sündis XX.XX.XXXX QQ (laps). Pärast

vanemate kooselu lõppemist elab laps ema juures.

2. XX esitas 23.06.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kindlaks määrata tema

suhtlemise kord lapsega.

3. YY esitas 25.09.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus jagada lapse

hooldusõigus vanemate vahel selliselt, et otsustusõigus lapse viibimiskoha ja haridusküsimuste

üle ning lapse varahooldusõigus antakse täielikult üle emale.

4. Harju Maakohus jättis 07.02.2018 määrusega YY avalduse rahuldamata, rahuldas XX

avalduse osaliselt ning määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra.

Avaldus

5. XX esitas 15.01.2019 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse alustamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563) ja sunnivahendite rakendamiseks (TsMS §

563 lg 7 p 1). Avalduse kohaselt takistab ema isal lapsega suhtlemist, viies ta näiteks reisile,

kooskõlastamata reisi toimumise aega isaga. XX palus määrata tema ja lapse suhtlemise kord

kindlaks selliselt, et laps viibib isa juures igal paarisnädala nädalavahetusel, kui isa on Eestis.

Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00 ja ema võtab lapse isa juurest

pühapäeva õhtul kell 19.00. Koolivaheaegadel tavapärane suhtluskord ei kehti: sügisvaheaja ja

II talvevaheaja veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga; I talvevaheaja

veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, kusjuures paarisaastatel veedab laps isa juures

esimese vaheaja nädala ja ema juures teise vaheaja nädala ning paaritutel aastatel vastupidi;

kevadvaheaja veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga; suvevaheajast

veedab laps isa juures kaks kahenädalast perioodi, millele lisandub kaks nädalavahetust. Isa

võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema võtab lapse isa kodust

vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00. Emadepäeva nädalavahetuse ja oma sünnipäeva (03.01)

veedab laps alati emaga ning isadepäeva nädalavahetuse ja isa sünnipäeva (06.09) isaga.

6. YY vaidles sunnivahendite rakendamisele vastu, märkides, et XX ei ole 07.02.2018

määrust heas usus täitnud, vaid on soovinud lapsega veeta just neid nädalavahetusi ja aegasid,

kui emal olid lapsega oma plaanid. YY ei nõustunud sellega, et tema peab last isa juurest koju

sõidutama, kuivõrd isa maksab lapsele miinimumelatist. Muus osas ei olnud YY-l täpsustatud

suhtluskorrale vastuväiteid.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohus määras 05.04.2019 määrusega isa ja lapse suhtluskorra kindlaks

järgmiselt:

- laps viibib isa juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel (2. ja 4.). Isa võtab lapse tema

kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00. Lapse viib koju tagasi tema ema, kes läheb lapsele isa

juurde järele pühapäeva õhtul kell 19.00.

2-17-9243

5(11)

- juhul, kui isa ei viibi suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis, teavitab ta sellest ema

vähemalt üks nädal ette. Ära jäänud suhtlus lapsega asendatakse võimaluse korral vanemate

kokkuleppel;

- ajal, mil laps on isa juures, tagab viimane lapse viimise ja toomise trenni ja/või huvialaringi

või lapse osavõtu muust üritusest (nt sõbra sünnipäev, klassi ühisüritus vms);

- lisaks nädalavahetuste kohtumistele on isal õigus võtta laps kaasa oma sugulaste või lapse

sõprade sünnipäevadele või muudele nendega seotud üritustele (pulmad, suguvõsa

kokkutulekud vms), millest tuleb isal teavitada ema vähemalt kaks päeva ette. Lapse viimise

ja toomise üritusele korraldab isa;

- lapse haiguse korral jääb isa ja lapse suhtluskorrajärgne kohtumine ära ja see asendatakse

võimaluse korral vanemate kokkuleppel;

- I koolivaheaja (sügisvaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa

võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi

isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00;

- II vaheaja (I talvevaheaeg) veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, kusjuures

paarisaastatel veedab laps isa juures vaheaja esimese nädala ja ema juures teise nädala ning

paaritutel aastatel vastupidi. Isa võtab lapse tema kodust temaga veedetava nädalale eelneva

päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi isa kodust nädala aja pärast õhtul kell

17.00; - III vaheaja (II talvevaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel

isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse

koju tagasi isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00;

- IV vaheaja (kevadvaheaeg) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Isa

võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi

isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00;

- V vaheajast (suvevaheaeg) veedab laps isa juures:

a) juunikuus paarisnädala nädalavahetused (2. ja 4.). Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul

hiljemalt kell 17.00. Lapse viib koju tagasi ema, kes läheb lapsele isa juurde järele

pühapäeva õhtul kell 19.00.

b) juulis ja augustis kaks kahenädalast perioodi. Vanemad kooskõlastavad iga jooksva aasta

1. maiks, millised juuli ja augusti nädalad veedab laps isaga ja millised emaga;

- koolivaheaegadel tavapärane suhtluskord ei kehti;

- emadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati emaga. Kui emadepäeva nädalavahetus satub

isa nädalavahetusele, siis lepitakse kokku asendusnädalavahetus isa jaoks;

- isadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati isaga. Kui isadepäeva nädalavahetus satub ema

nädalavahetusele, siis lepitakse kokku asendusnädalavahetus ema jaoks;

- isal on õigus kohtuda lapsega oma sünnipäeval (06.09). Isa võtab lapse sel päeval kodust kell

17.00 ja toob lapse koju tagasi hiljemalt kell 21.00;

- emal on õigus lapsega veeta oma sünnipäev (03.01). Ema võtab lapse sel päeval isa juurest

kell 17.00 ja viib lapse isa juurde tagasi hiljemalt kell 21.00;

- vanemad suhtlevad omavahel last puudutavas küsimuses e-posti vahendusel.

2-17-9243

6(11)

Maakohus jättis rahuldamata XX taotluse sunnivahendi kohaldamiseks ning jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse kohaselt ei olnud pooltel suuri erimeelsusi selles, kuidas isa lapsega

suhtlema peaks, mistõttu puudus alus tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Kohus

arvestas suhtlemiskorda täpsustades poolte esitatud asjaolude ja soovidega ning sellega, et

praegusel ajal ei täida avaldaja oma tööülesandeid valdavalt välisriigis, nagu see oli varasema

kohtumääruse tegemise ajal. Kohus leidis, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse

transportimisse ühe vanema juurest teise juurde, sõltuvalt sellest, kumma vanema juurde laps

suhtluskorra järgi läheb. Võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvale kaldumiseks ei anna alust

asjaolu, et isa maksab lapse ülalpidamiseks miinimumelatist, sest ajal, mil laps on isa juures,

peab tema last üleval ning ema peab lapsele sellevõrra vähem kulutusi tegema.

MÄÄRUSKAEBUSED JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. YY palub määruskaebuses tühistada osaliselt maakohtu 05.04.2019 määruse p 1.

Arvestades, et suhtluskorra osas ei saavutatud kõigis küsimustes kokkulepet, oleks maakohus

pidanud suhtlemiskorra muutmisega tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.

Varasemalt kindlaksmääratud suhtluskord toimis kaks aastat selliselt, et isa tõi ka lapse koju

tagasi. Isa põhjendas sõidutamise korralduse muutmise nõudmist asjaoluga, et ta tasub emale

elatist. Varasema suhtluskorda kindlaks määranud määruse muutmine selles osas, kumb vanem

lapse isa juurest koju toob, on alusetu ja sellel puudub adekvaatne põhjendus. Lepitusmenetluse

olemusest lähtudes ei ole juhul, kui üks vanematest pöördub kohtu poole TsMS § 563 lg 1

alusel, õiguspärane muuta varasemat suhtlemise korraldust osas, milles lahkhelid puudusid ja

korraldus toimis. Vastasel juhul tekitatakse uusi põhjuseid lahkhelide tekkimiseks, selmet

lahendada tekkinud lahkhelid.

Suhtluskorrast tuleb välja jätta punkt, mille kohaselt juhul, kui isa ei viibi suhtluskorra järgsel

nädalavahetusel Eestis, teavitab ta sellest ema vähemalt üks nädal ette ning ärajäänud suhtlus

lapsega asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel. Määruse tegemisel arvestati

sellega, et isa käib Norras tööl, kuid kuna ta töötab praegusel ajal Eestis, saab ta kõik välismaale

minekud pikalt ette planeerida selliselt, et need sobituksid kindlaksmääratud suhtlemiskorraga.

Lisaks on nädalane etteteatamine liialt lühike aeg ning emal oleks põhjendamatult keeruline ja

ebakindel planeerida enda tegevusi ajaks, kui laps peaks suhtluskorra järgi isaga olema.

Määruse kohaselt peab isa teavitama lapse viimisest oma sugulaste või lapse sõprade

sünnipäevadele või muudele nendega seotud üritustele kaks päeva ette, mis on põhjendamatult

lühike aeg. Nimetatud üritustele viimisest peaks isa teavitama ema ette vähemalt kaks nädalat.

Samuti peab emal olema võimalik keelduda lapse isale kaasa andmisest. Kui emal on lapsega

juba plaanid tehtud, peab jääma võimalus lähtuda sellest, mis on rohkem lapse huvides.

Suhtluskorda tuleks muuta ka selles osas, et kui laps läheb isa sünnipäevale, siis juhul, kui

sellele järgnev päev on koolipäev, peab laps olema kodus hiljemalt kell 20.00, et ta jõuaks teha

õhtused toimingud ja mõistlikul ajal magama minna, et koolipäevaks välja puhata.

9. XX palub jätta YY määruskaebus rahuldamata.

Maakohus on õigesti muutnud suhtluskorda selliselt, et vanematel on võrdsed kohustused lapse

toomisel ja viimisel. Arvestades, et ema ja isa elukohtade vahe on ca 30 km, pole õiglane, et

2-17-9243

7(11)

ainult isa peaks last sõidutama. Kuna avaldaja tasub lapse emale elatist, on põhjendatud

korraldus, mille järgi jääb osa lapse transportimise kohustusest ema kanda. Lapse toomise ja

viimise koormus peab olema vanemate vahel võrdselt jagatud, et tagada vanemate elukoha

muutumisel suhtluskorra täitmine. Pikema teekonna puhul muutub suhtluskorra täitmine ühele

poolele liialt koormavaks.

Punkt, mis reguleerib suhtluskorda juhul, kui avaldaja ei viibi Eestis, on vajalik, kuna tagab

avaldajale välismaal viibimise tõttu ära jäänud kohtumise asendamise teise nädalavahetusega.

Arvestades, et laps viibib suurema osa ajast emaga, peab isal olema võimalik võtta laps

suhtluskorra nädalavahetuste väliselt kaasa isa sugulaste või lapse sõprade tähtpäevade

tähistamisele. Kahepäevane etteteatamise tähtaeg ei ole liiga lühike, arvestades, et alati ei

pruugi kõik tähistamised olla pikalt ette planeeritud. Sünnipäevade tähistamisega saavad

konkureerida samaväärsed sündmused; ema ei saa keelduda lapse kaasa andmisest, põhjendades

seda mõne muu üritusega. Kui isa peaks oma sünnipäeval lapse koju tooma kella 20.00-ks, jääks

tähistamine liiga lühikeseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et lepitusmenetlust pole alust

ebaõnnestunuks tunnistada. Asjaolu, et mõlemad pooled on esitanud määruskaebuse, näitab, et

pooled ei ole ühel meelel selles, kuidas peaks suhtluskord olema reguleeritud ja kuidas peaks

tagama selle täitmise.

10. XX palub määruskaebuses muuta maakohtu 05.04.2019 määruse p 1.1 selliselt, et isale

oleks tagatud õigus veeta lapsega üle nädala nädalavahetused, ning tühistada määruse p 2.

Vanematel tekkisid maakohtu 05.04.2019 määruse täitmisel arusaamatused juba esimesel

nädalavahetusel. Isa soovis jätkata kohtumisi lapsega üle ühe nädala, kuid kohtumäärusega läks

suhtlemiskord nihkesse, kuivõrd osades kuudes on rohkem kui neli nädalavahetust. Ema võib

kohtumääruse mitmeti tõlgendatavust enda kasuks ära kasutada. Määrust tuleks muuta selliselt,

et laps viibib isa juures iga kuu paarisnädala (või alternatiivselt paaritu nädala) nädalavahetusel,

arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui isa viibib Eestis.

Arvestades, et pooltel on varasemalt esinenud arusaamatusi suhtluskorra täitmisel ning ema on

teadlikult rikkunud suhtluskorda isadepäeva ja jõuluvaheaja esimese nädala osas, on

põhjendatud sunnivahendi rakendamine. Laps pidi veetma isadepäeva nädalavahetuse

09.11.2018 kella 17.00-st kuni 11.11.2018 kella 19.00-ni isaga, kuid kohtumine jäi emast

tulenevatel asjaoludel ära. Laps pidi isa juures veetma 24.12.–30.12.2018, kuid tegelikkuses oli

laps isa juures 26.12.–01.01.2018. Isa tegi ettevalmistusi jõulude ja lapse sünnipäevahommiku

(26.12.2018) lapsega veetmiseks, kuid ema keeldus last ettenähtud ajal isa juurde saatmast.

Samuti pidi isa muutma oma aastavahetuse plaane.

11. YY palub jätta avaldaja määruskaebus läbi vaatamata, kuivõrd see on esitatud tähtaega

rikkudes. Juhul, kui kohus peaks määruskaebuse menetlusse võtma, siis YY nõustub

avaldaja määruskaebusega osas, mis puudutab maakohtu määruse p 1.1 muutmist. Muus

osas palub YY jätta määruskaebus rahuldamata.

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata avaldaja taotluse sunnivahendi kohaldamiseks.

Sunnivahendi rakendamine ei ole mõistlik ega vajalik. Avaldaja on saanud välja tuua vaid

üksikud juhtumid, kus suhtluskorra järgimine pole toimunud tema nõudmiste järgi. Kui

sunnivahendite rakendamise kohta oleks olnud varasem määrus, poleks see olukorda muutnud,

kuivõrd sunniraha ei saa määrata ilma hoiatuseta. Seega ei saa sunniraha rakendamise abil

vältida üksikute kohtumiste ära jäämist. Ema ei ole suhtluskorda eiranud, vaid kohtumiste ära

2-17-9243

8(11)

jäämise põhjusteks on olnud probleemid vanemate vahelises suhtluses. Praegusel juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus ema ei võimaldaks isal lapsega üldse kohtuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja lapse

suhtluskorda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab nii

isa kui ka ema määruskaebused osaliselt.

13. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata

jätmiseks. Avaldaja määruskaebus oli tähtaegne. Kohtute infosüsteemi andmetel sai

avaldaja esindaja maakohtu 05.04.2019 määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu

18.04.2019. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses

esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated

üksnes esindajale. Alles menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab

kulgema kaebetähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2010 määrus asjas nr 3-2-1-

161-09, p 12). Maakohtu määruse peale sai esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Kuna avaldaja esindaja sai määruse kätte 18.04.2019, oli avaldaja

30.04.2019 esitatud määruskaebus tähtaegne. Ringkonnakohtul puuduvad andmed selle

kohta, et avaldaja oleks määruse kätte saanud juba 08.04.2019. Viimati nimetatud

kuupäeval sai määruse kätte ema esindaja.

14. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et puudub alus lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks tunnistamiseks. TsMS § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist

korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema

palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust alustatakse TsMS § 563 lg 1 esimese lause

järgi juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat

kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Lepitamiseks võib kohus sama sätte järgi

kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

15. Kohus peab TsMS § 563 lg 5 järgi püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega

suhtlemise kohta. Seega on kohus TsMS § 563 järgi vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva

kohtumääruse täitmisel tekkinud probleemide korral lepitusorgan, kes peab lepitama

vanemaid lapsega suhtlemisel tekkinud probleemide lahendamisel ja aitama leida

lahendusi kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ning lapsega suhtlemise edasiseks

korraldamiseks. Lepitusmenetluse esmane eesmärk on saavutada kohtumääruse

nõuetekohane täitmine. Kui vanemad ei ole määruse edasises täitmises ühel meelel, kuid

saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see

ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse TsMS § 563 lg 5 järgi kokkulepe kui

kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist kohtumäärust.

Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole

pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus TsMS

§ 563 lg 6 järgi määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab,

milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist

puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes

(Riigikohtu 12.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 29).

2-17-9243

9(11)

16. Praegusel juhul ei saavutanud vanemad kõikides last puudutavates küsimustes kokkulepet

TsMS § 563 lg-te 6 ja 7 tähenduses, et lugeda lepitusmenetlus õnnestunuks. Ka muutis

maakohus TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi suhtluskorda, mille eelduseks on lepitusmenetluse

ebaõnnestumine, jättes samal ajal lepitusmenetluse ekslikult ebaõnnestunuks tunnistamata.

Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud poolte lepitamine ning menetluse

lõpetamine poolte kokkuleppega ka osaliselt ning ülejäänud osas lepitusmenetlusega

jätkamine või selle ebaõnnestunuks tunnistamine, eeldusel, et selliselt osadeks jagamine

on võimalik ja mõistlik. Maakohtu eksimus ei tingi aga asja maakohtule tagasi saatmist.

Ringkonnakohus saab selles osas määruse tühistada ning uue määruse teha, millega

tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.

17. Ringkonnakohtu arvates ei tuleks praegu sunnivahendeid kohaldada. Sunnivahendite

kohaldamine on kohtupraktika järgi põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses

sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha

muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma

(Riigikohtu 12.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 34). Lepitusmenetluse

algatamise avalduses on isa toonud esile

07.02.2018 määruse mitmeti mõistetavusest tõusetunud probleeme ning mõned juhtumid, kus

isa ei saanud lapsega määruses ettenähtud ajal kohtuda. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ema

oleks järjepidevalt takistanud isal lapsega kohtuda. Ringkonnakohtu arvates tuleks praegust

olukorda pigem lahendada suhtluskorra täpsustamisega. Kohus arvestab ka sellega, et

sunnivahendite kohaldamine ja kasutamine võib põhjustada vanemate vahel veel rohkem

vaidlusi, milles kannatab ka laps. Ringkonnakohus märgib siiski, et vanematel tuleb omavahel

heauskselt koostööd teha eesmärgiga, et mõlemad vanemad saaksid lapsega määruse järgi

kohtuda. Lapse huvides on mõlema vanemaga aega veeta.

18. Isa taotleb määruskaebuses suhtluskorra p-i 1 esimese lause täiendamist lauseosaga

„arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui XX on Eestis“. Lisaks tuleks

välja jätta sulgudes toodud selgitus, et tegemist on 2. ja 4. nädalavahetusega. Määruse muutmine

selliselt aitaks isa arvates tagada, et isa saaks lapsega kohtuda üle nädala nädalavahetuseti,

sõltumata sellest, mitu nädalavahetust on konkreetses kalendrikuus. Ema ei vaidle sellise

muudatuse tegemisele vastu. Ringkonnakohus rahuldab selles osas isa määruskaebuse ning

muudab suhtluskorda vastavalt taotletule.

19. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus reguleeris

lapse viimise ja toomise isa juurest. Suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtule ei nähtu

selliseid rikkumisi.

07.02.2018 määruse järgi võttis isa lapse lasteaiast või kodust ning tõi lapse ka ise koju tagasi.

15.01.2019 avalduses taotles isa muu hulgas suhtluskorra muutmist selliselt, et lapse tooks isa

juurest koju ema. Isa põhjendas suhtluskorra muutmist asjaoluga, et kuivõrd ta tasub elatist, siis

peaks ema võtma osa lapse transportimisest. Maakohus leidis, et selline lahendus on õiglane

ning muutis vastavalt suhtluskorda. Ema ei pea varasema korralduse muutmist põhjendatuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. Praegusel juhul on lapse kodu ema juures, mis aga ei tähenda, et last peaks isa

2-17-9243

10(11)

juurde (ca 30 km kaugusele lapse kodust) ja sealt tagasi sõidutama üksnes isa. Lapse huvides

on mõlema vanemaga suhtlemine ning mõlemad vanemad peaksid koostööd tegema selleks, et

laps saaks teise vanemaga suhelda. Ema ei ole iseenesest ka esile toonud, et tema kulud lapse

igapäevasele transpordile on sedavõrd suured, et temalt ei saaks mõistlikult eeldada lapse isa

juurest äratoomist. Toimikust nähtuvalt käib laps X koolis (XXX), mis asub lapse kodust

kilomeetri raadiuses. Seega pole põhjust arvata, et ka nt lapse igapäevaselt kooli viimine

põhjustaks emale suuri kulusid. Samuti saab arvestada sellega, et isa maksab elatist, mis katab

poole lapse vajalikest kuludest, sh transpordikuludest.

20. Ema taotleb, et suhtluskorrast jäetaks välja p 2, mis näeb ette ärajäänud kokkusaamise

asendamise juhtudel, kus isa viibib suhtluskorra järgsel nädalavahetusel välismaal, ning

sellest etteteatamise vähemalt üks nädal ette. Ema väitel lähtub kõnealune tingimus

eeldusest, et isa käib välismaal tööl, kuid praegusel ajal elab isa Eestis ja saab välismaale

mineku pikemalt ette planeerida. Isa ei vaidle sellele asjaolule vastu, kuid leiab, et talle

peaks olema tagatud suhtluskorra asendamine välismaal viibimise ajaks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud sätte tühistamiseks alust, küll aga on ema huve

arvestades põhjendatud etteteatamise aja pikendamine nädala võrra, s.o kui isa ei viibi

suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis, peab ta sellest ema teavitama vähemalt kaks nädalat

ette.

21. Lisaks taotleb ema suhtluskorra p 4 muutmist selliselt, et isa peab teda lapse viimisest enda

sugulase või (isapoolse) lapse sõbra tähtpäevale teavitama ette kahe päeva asemel kaks

nädalat ning emal oleks õigus keelduda lapse kaasa andmisest mõjuval põhjusel, eelkõige

kui lapsega on juba eelnevalt tehtud muud plaanid, mille järgimine on rohkem lapse

huvides, kui isa teatatud üritusest osavõtmine. Isa vaidleb ema taotlusele vastu

Ringkonnakohus nõustub, et kahepäevane etteteatamise aeg on liiga lühike, kuivõrd see võib

segi paisata ema plaanid lapsega ja tekitada vaidlusi suhtluskorra täitmisel. Pealegi on

sünnipäevade, pulmade, suguvõsa kokkutulekute jms ürituste tähistamine tavaliselt pikemalt

ette teada. Ema pakutud etteteatamise tähtaeg on mõistlik; vajadusel saavad vanemad kokku

leppida lapse osalemise nimetatud üritustel ka lühema etteteatamisega, näiteks kui emal pole

muid plaane tehtud ning laps soovib üritusest osa võtta. Arvestades, et ürituste ring on väga lai,

nõustub ringkonnakohus ka sellega, et emal peaks olema mõjuval põhjusel võimalik keelduda

lapse kaasa andmisest. Et selle õiguse kuritarvitamist vältida, täpsustab ringkonnakohus

suhtluskorda selliselt, et ema võib keelduda lapse kaasa andmisest mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui on kavandatud lapse osavõtt samaväärsest üritusest (ema sugulase või lapse sõbra

sünnipäev või muu nimetatud isikutega seotud üritus), millel osalemine on rohkem lapse

huvides, kui osavõtt isa teatatud üritusest.

22. Ringkonnakohus ei pea lapse praegust vanust arvestades vajalikuks muuta lapse koju

toomise kellaaega (suhtluskorra järgi 21.00) isa sünnipäeval, kui see peaks olema

koolipäevale eelnev päev. Määruse järgi saab isa lapsega veeta kuni neli tundi. Isa

sünnipäev on vaid kord aastas, samas kui emal ei ole piiranguid mis iganes muul ajal viia

või lubada last koolipäevale eelneval päeval välja kauemaks kui kella 21.00-ni.

Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorraga ei saa reguleerida absoluutselt kõiki

elujuhtumeid ning vanematele peab jääma mõistlikul määral otsustusõigust, mida nad

peavad vastutustundlikult kasutama. Isa peab arvestama lapse huvide ja vajadustega ning

vajadusel tooma lapse varem koju.

2-17-9243

11(11)

23. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebused osaliselt ning muudab

suhtluskorra punkte 1, 2 ja 4.

24. Avaldaja on määruskaebuses juhtinud tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse

põhjendavas osas on kohus XX asemel kirjutanud „XX“. Ringkonnakohus märgib, et see

eksimus ei takista menetlusosalistel määruse sisust arusaamist ning ei ole aluseks maakohtu

määruse muutmiseks.

Menetluslikud küsimused

25. Kuivõrd mõlemad määruskaebused kuuluvad rahuldamisele üksnes osaliselt, jäävad

kummagi määruskaebuse esitaja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS §

172 lg 1 alusel nende endi kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetlusega

seonduvaid menetluskulusid tekkinud.

26. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks

mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

27. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(allkirjastatud digitaalselt)