2-18-12879/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-12879

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus XX

õiguste peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri

abi Viljo Konsap

Puudutatud isik I (sissenõudja) YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ, lepinguline

esindaja Olga Väina

Puudutatud isik II (võlgnik) XX (isikukood

XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX taotlused menetluse peatamiseks ja kohtunõude täitmise tähtaja

pikendamiseks rahuldamata.

2. Jätta XX taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

jätta avaldus XX juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.

4. Rahuldada määruskaebus.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

6. Võtta asja lahendamise juurde menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud

täiendavad tõendid, v.a kohtutäituri 12.05.2020 esitatud tõendid ning 04.03.2019

esitatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7538, mis eemaldada

toimikust ja jätta tagastamata.

2-18-12879

Selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule avalduse

XX (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr

022/2015/5420 YY-le (sissenõudja, laps) elatise saamiseks. Harju Maakohus mõistis

30.06.2015 otsusega võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras

alates 01.07.2015 kuni 03.09.2022 ning tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 01.01.2014 kuni

30.06.2015 eest kokku 1347 eurot 50 senti. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise

tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud.

Elatise võlg (sh kohtutäituri tasu) on 28.08.2018 seisuga 11 704 eurot 97 senti. Sissenõudja

esitas kohtutäiturile nõusoleku peatada võlgniku juhtimisõigus. Kohtutäitur edastas hoiatuse

05.07.2018 võlgniku e-posti aadressile ja 23.07.2018 tema elukoha aadressile. Hoiatus loeti

võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.08.2018.

2. Võlgnik ei esitanud avaldusele tähtaegselt seisukohta.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2019 määrusega avalduse, peatas tähtajatult võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste

endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 järgi peatada ning selle andmine keelata.

Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise

võimalusest ning hoiatus on võlgnikule Ametlike Teadaannete vahendusel 24.08.2018 kätte

toimetatud. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud

tingimust. Harju Maakohus tunnistas 06.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX

võlgniku süüdi karistusseadustiku (KarS) § 169 (lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine) järgi

ja karistas vangistusega kolm kuud. Politsei- ja Piirivalveamet algatas 03.07.2018 võlgniku

suhtes uue kriminaalasja (nr 18231701329) KarS § 169 tunnustel.

Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise

sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik ei ole väitnud, et juhtimisõiguse peatamine

tooks kaasa töökaotuse, samuti ei nähtu, et juhtimisõiguse peatamine piiraks oluliselt võlgniku

2-18-12879

liikumisvõimalusi. Juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle

asumisel. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on seni omanud juhtimisõigust, ei ole ta täitnud

ülalpidamiskohustust. Asjas ei ole esitatud põhjendust, mille kohaselt oleks juhtimisõiguse

peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse

kohaselt maksab võlgnik iga kuu alates 02.08.2017 lapse ülalpidamiskohustust. Võlgnik

teeb makseid vanemate arvelduskontodelt. Võlgnevuse summa kasvab seetõttu, et sellele

lisanduvad kohtutäituri tasu ja kulud. Kohtutäituri väited, et võlgnik ei ole täitemenetluses

kättesaadav, ei vasta tõele. QQ (end. Q, lapse ema) ja kohtutäitur takistavad oma tegevusega

võlgnikul raha teenimist ja vana võla tasumist. Kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod

ning täituri büroost saadetakse tööandjatele teatisi. Lisaks on võlgniku suhtes algatatud

kriminaalasju ning ta on pidanud mitmetel kohtuistungitel osalema, dokumente vormistama

ja esitama. Nimetatud toimingutele on võlgnik kulutanud palju aega ja jõudu.

Tööandja ei vaja töötajat, kes regulaarselt palub erakorralist vaba päeva või järjekordset tõendit.

Selle tulemusel ei ole võlgnikul praegu ametlikku töökohta ega ka oma ettevõtet. Samuti ei ole

võlgnikul isiklikku elamispinda – selle jättis ta endisele abikaasale ja lastele. Võlgnikule on

jäänud vaid autojuhiload. Võlgnikul oleks raha teenimine võimalik vaid kulleri või taksojuhina

töötades ning ta on esitanud taotluse taksoloa saamiseks. Juhiloa äravõtmine jätab võlgniku

ametliku sissetulekuta ja võimaluseta lapsele elatist tasuda.

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Võlgnik ei maksa elatist. Harju Maakohus mõistis 08.02.2017 otsusega asjas nr 2-16-18991

välja elatise võlgniku vanematelt. See asjaolu ei vabasta võlgnikku lapse ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Vanavanemate ülalpidamiskohustus on üksnes asenduskohustus juhuks, kui lapse

vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2011

otsus asjas nr 3-2-1-75-11).

Täitemenetluses toimus võlgnikult viimane laekumine 09.05.2017 summas 237 eurot 98 senti.

Võlgniku esitatud maksekorraldustelt nähtub, et makseid on teinud tema vanemad. Need

maksed, mis on tehtud kohtutäituri arveldusarvele, on seotud teiste täitemenetlustega, kus

sissenõudjaks oli BB (võlgniku teine laps) ja mis on lõpetatud. Need täiteasjad ei oma praeguses

vaidluses tähtsust.

Kohtutäitur edastas võlgnikule teateid nõude suurenemise kohta, kuid võlgnik ei ole neile

reageerinud. Kohtutäitur edastas täitemenetlusega seotud teated võlgniku e-posti aadressile ja

tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kohtutäitur on teinud kõik selleks, et

võlgnik oleks teadlik täitemenetluses tehtavatest toimingutest. Võlgnik ei ole ise kohtutäituri

poole pöördunud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel tegi võlgnikule viimase väljamakse N AS juulis 2016. E OÜ,

mille juhatusse võlgnik ise kuulus ja mis kustutati äriregistrist 12.04.2018, ei ole kohtutäituri

arvele raha kandnud. Võlgnikul ei ole vara, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata.

2-18-12879

6. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Vastuse kohaselt ei ole võlgnik alates 03.03.2019 elatist maksnud. Elatist maksavad võlgniku

vanemad. Võlgnik ei ole kunagi omanud kinnisvara – kogu kinnisvara oli lapse ema nimel ning

ostetud tema ja tema ema raha eest. Kohus piiras võlgniku hooldusõigust osaliselt, kuid ei

vabastanud teda ülalpidamiskohustusest. Võlgnik ei toeta last materiaalselt ega moraalselt.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohus andis 04.05.2020 kirjas tähtaja menetlusosalistele seisukoha

ja tõendite esitamiseks ning selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormust.

Kohtutäitur andis teada, et edastas ringkonnakohtu selgitused ja päringud sissenõudjale ning

palus teavitada elatise võla suuruse, sh arvestades lapse vanavanemate makseid. Kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole laekus täitemenetluse raames 09.05.2017 summa 237 eurot 98

senti. Rohkem ei ole kohtutäituri arvelduskontole raha laekunud.

Sissenõudja vastuse kohaselt oli võlgnikul maksegraafik ning ta tegi perioodil 01.07.2015 kuni

27.02.2017 kolm makset: 17.05.2016 (123 eurot 48 senti), 14.06.2016 (123 eurot 48 senti) ning

18.07.2016 (123 eurot 48 senti). Rohkem sellel ajavahemikul võlgnik elatist ei maksnud. Alates

28.02.2017 kuni ringkonnakohtu kohtunõude tegemiseni laekus võlgniku vanavanematelt lapse

ema arvelduskontole 9937 eurot. Panga väljavõttest nähtub, et võlgnik on maksnud üksnes 370

eurot 26 senti. Ülejäänud osa on maksnud lapse vanavanemad. Võlgnik ei ole esitanud mitte

ühtegi põhjendust ega tõendit selle kohta, et mootorsõidukiload on temale vajalikud. Ei ole

arusaadav, miks on võlgnikule vaja juhtimisõigust, kui võlgnik ei tööta, ei oma sissetulekut ega

tööd, ning tal on võlg lapse ees, samuti ei ole tal mootorsõidukit.

Võlgnik palus korduvalt pikendada kohtunõude täitmiseks ettenähtud tähtaega, sest võlgnik ei

olnud Eestis. Samuti palus võlgnik peatada praeguse menetluse. Võlgnik hakkas tööle

01.05.2020 äriühingus A OÜ. Kohe hakkasid kohtutäiturid võlgniku sissetulekut kinni pidama.

Kohtutäiturite vahel ei ole kokkulepet, kes, millises järjekorras ning millises ulatuses võib teha

kinnipidamisi. Selle küsimuse lahendamata jätmine kahjustab võlgniku lapse huve. Seetõttu

kavatseb võlgnik pöörduda kohtusse, et see olukord lahendada. Kohtutäitur kuritarvitab enda

ametiseisundit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 2 järgi tühistada ning asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta kohtutäituri

avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.

10. Võlgniku juhtimisõiguse äravõtmiseks ei ole alust, sest lapse elatisnõuet täidavad

piisavalt korrapäraselt asenduskohustuse raames tema vanavanemad. TMS § 1772 lg 1 p 2

kohaselt võib võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatada ja selle andmise keelata, kui

võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu

jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara

arvelt. Juhtimisõiguse peatamiseks peab olema sissenõudja nõusolek ning kohtutäituril tuleb

2-18-12879

esitada kohtule avaldus, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine. Vaidlust ei ole praegusel

juhul selles, et võlgnikku on hoiatatud juhtimisõiguse äravõtmisest. TMS § 1774 lg 2 p 1

kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast

kohtutäituri avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu

elatise.

11. Ringkonnakohus selgitab, et lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramisel

tuleb arvestada ka asenduskohustuse raames makstud elatist. Perekonnaseaduse § 106 lg 2

sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada,

annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sellisel juhul läheb

kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku

vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku

huvidega. Riigikohus on selgitanud, et lapse vanavanemate makstud elatise ulatuses tuleb

lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2011

otsus asjas nr 3-2-1-75-11, p 19).

12. Ringkonnakohus leiab, et TMS-s sätestatud vanema õiguste piiramise normistiku

eesmärk on lapsele elatise saamine, motiveerides võlgnikku piirangute abil elatist maksma. Kui

lapse elatiskohustust täidavad korrapäraselt asenduskohustuse raames lapse vanavanemad,

oleks võlgniku õiguste piiramine ebaproportsionaalne, kuna taotletav eesmärk ja põhiõiguste

riive legitiimne õigustus – lapse huvide kaitse – on saavutatud teiste vahenditega. Võlgniku

õiguste piiramine kannaks sellisel juhul pigem karistuslikku tähendust, mis ei ole õiguste

piiramise normistiku eesmärk (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus asjas nr

2-17-4751, p 16). Lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramist võimaldavate

normide eesmärk ei ole sundida vanemat tasuma elatist vanavanemate asemel.

13. Ringkonnakohtu hinnangul täidavad vanavanemad praegusel juhul piisavalt

korrapäraselt lapse ülalpidamiskohustust ning vajadus võlgniku juhtimisõiguse äravõtmiseks

on TMS § 1774 lg 2 p 1 tähenduses seega ära langenud. Toimiku materjalide kohaselt mõistis

Harju Maakohus 08.02.2017 tsiviilasjas nr 2-16-18991 lapse vanavanematelt PKS § 106 lg 2

alusel

lapse

kasuks

välja

elatise

pooles

seaduses

sätestatud

alammääras.

Määruskaebemenetluses esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku vanavanemad

on maksnud lapsele elatist alates 28.02.2017. Kuni 03.09.2018 ei olnud maksete tegemine

korrapärane. 2017. a tehtud maksed ei vastanud üldjuhul seaduses sätestatud alammäärale ning

olid tehtud oluliselt väiksemas summas. Alates 2017. a oktoobrikuust ning 2018. a-l maksid

vanavanemad elatist reeglina seaduses sätestatud alammääras, v.a 2018. a jaanuarikuus (makse

üksnes 235 eurot) ning juuli- ja augustikuus (maksed 0 eurot). Kohtutäitur esitas avalduse

juhtimisõiguse piiramiseks 29.08.2018. Alates 2018. a augustikuust kuni 2020. a aprillikuuni

on vanavanemad maksnud elatist korrapäraselt seaduses sätestatud alammääras. Maksed

tehakse kuu alguses (kuni kuu kümnenda päevani) ning eelmise kuu eest. Vanavanemad ei ole

jätnud ühtegi makset vahele. Kuigi võlgniku suhtes tehtud elatise otsuse kohaselt (Harju

Maakohtu 30.06.2015 otsus asjas nr 2-15-7538) ning vanavanemate suhtes tehtud otsuse

kohaselt peaks elatist maksma kas kuu viimasel päeval kalendrikuu eest ette või kuu esimeseks

päevaks, ei ole tegemist olulise korrapäratusega. Ka sissenõudja ei ole esile toonud, et maksete

tegemise aeg ei ole sobiv ega piisavalt korrapärane.

2-18-12879

14. Eelnevat arvestades on TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi ära langenud vajadus võlgniku

mootorsõiduki

juhtimisõiguse

peatamiseks,

sest

võlgniku

vanavanemad

täidavad

asenduskohustuse raames korrapäraselt lapse elatisnõuet. Seega tuleb maakohtu määrus

tühistada ning kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

käsitleda teisi määruskaebuses esitatud väiteid, sest nendest ei sõltu praeguse asja lahendamine.

15. Ringkonnakohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks. TsMS 9.

osa ei näe praegu ette alust menetluse peatamiseks. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata

võlgniku taotluse ringkonnakohtu 04.05.2020 nõude täitmise tähtaja pikendamiseks. Võlgniku

väited ei saaks mõjutada asja lahendamist. Samuti puudub vajadus korraldada kohtuistung

(TsMS § 667 lg 3).

16. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse määruskaebemenetluses

menetlusosaliste esitatud täiendavad tõendid, v.a kohtutäituri 12.05.2020 esitatud kirjasuhtlus

kohtutäituri ning lapse ema vahel ja korduvad tõendid (pangakonto väljavõtted). Lapse ema on

kohtutäituri edastatud tõendid ringkonnakohtule juba esitanud. Ringkonnakohus ei võta asja

juurde ka kohtutäituri 04.03.2019 esitatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsust, sest võlgnik on

selle kohtule koos määruskaebusega 22.02.2019 esitanud. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt,

eemaldab kohus need toimikust ja ei tagasta neid.

17. Maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul õigeks juhinduda

menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 172 lg 7 teisest lausest, mille kohaselt peaks

kohtutäitur kandma menetluskulud, sest kohtutäituri avaldus jääb rahuldamata. Kohtutäitur

pöördus iseenesest põhjendatult kohtusse ning esitas kohtule avalduse ajal, mil võlgnik (ega

lapse vanavanemad) ei täitnud ülalpidamiskohustust korrapäraselt. Menetluse jooksul langes

aga vajadus juhtimisõiguse peatamiseks ära, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldus

jääb rahuldamata eelkõige seetõttu, et lapse vanavanemad maksavad korrapäraselt elatist ning

mitte võlgnik. Eelnevat arvestades on praegu õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

18. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(digitaalselt allkirjastatud)