2-16-1828/79 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-1828

Tsiviilasi

Mati Maine kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Maine määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Mati Maine (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustajad:

Swedbank AS (võlausaldaja I) (registrikood 10060701),

esindaja Birgit Juhanson

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja II)

(registrikood 70000349), esindaja Darja Kostenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mati Maine määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 13. märtsi 2020. a määrus

muutmata.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud

Mati Maine kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 22. aprilli 2016. a määrusega välja Mati Maine (võlgnik) pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohus kinnitas 24. jaanuari 2017. a

määrusega lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse.

2. Tartu Maakohus algatas 24. jaanuari 2017. a määrusega võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse. Maakohus ei määranud usaldusisikut. Maakohus kohustas võlgniku

täitma usaldusisiku ülesandeid. Maakohus kohustas võlgnikku kandma võlgniku arveldusarvele

25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu ning

ülejäänud 75% teisele arveldusarvele, millelt tehakse võlausaldajatele väljamaksed üks kord

aastas igal aastal 20. jaanuaril. Maakohus kohustas võlgnikku esitama iga kuue kuu järel

kohtule aruande, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ja võlgniku arvelduskontode väljavõtet ning andmeid

võlausaldajate nõuete katteks raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta

kuude lõikes. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. augustil 2017.

3. Võlgnik esitas 23. jaanuaril 2020 taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks. Võlgnik täitis oma kohustused. Võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevuse

ja selle otsimisega. Võlgnik töötas mõnda aega, kuid oli valdavalt töötu ja otsis tööd. Võlgnik

sai Töötukassa kaudu töötu toimetulekutoetust ja kindlustushüvitist. Võlgnikul oli eelmise

tööandjaga erimeelsus töö tasustamise osas. Võlgnik esitas erakorralise ülesütlemise avalduse.

Tööandja vaidlustas selle. Menetlus on pooleli. Võlgnik ei tea, kas tööleping kehtib. Võlgnik

on Töötukassas töötuna arvel. Võlgnikul ei ole õnnestunud tööd leida. Võlgnik on töökohtade

vahetamisest kohtule teatanud.

Võlgnik ei ole elukohta vahetanud. Võlgniku tulud ja vara on avalik, selle kohta on kohtule

teave edastatud. Võlgnik on loovutanud oma tulu usaldusisikule. Kohus saab kontrollida, kas

võlgnik on oma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi täitnud. Kuna kohus jättis usaldusisiku

määramata ja määras võlgniku usaldusisikuks, ei saa kohus kontrollida, kas täidetakse

usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatele tehti väljamakseid.

4. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja II) ei ole võlgniku kohustest

vabastamisega nõus. Võlgnik ei täitnud PankrS §-s 173 ja Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017

määruses nimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik ei teinud kõik endast olenevat, et oma

kohustusi võimalikult suures ulatuses täita. Võlgniku sissetulekutest nähtuvalt oli võlgnikul

kohustus tasuda kohustusi suuremas mahus, kui ta seda tegi. Võlgniku võlgadest vabastamise

menetlus tuleks PankrS § 175 lg 5 alusel lõpetada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus keeldus 13. märtsi 2020. a määrusega vabastama võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus jättis 26. veebruaril 2020 esitatud tõendid, so laenulepingu, notariaalse lepingu,

väikelaenulepingu, täitmisteated, täitemenetluse lõpetamise otsuse ja kohtuotsuse, asja

materjalide juurde võtmata.

Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme, kuid alla viie aasta,

kohaldub PankrS § 175 lg 11. Võlgniku kohustustest vabastamiseks PankrS § 175 lõike 11 järgi

peab võlgnik olema oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses rahuldanud.

Võlgnik ei rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust. Võlgnik oli menetluse jooksul

osaliselt tööga hõivatud ning osaliselt töötu ja Töötukassas registreeritud. Kuigi võlgnik oli

periooditi töötu, leidis ta jällegi tasustatava töö. Võlgnik oli hõivatud sellise töise tegevusega ja

teenis tulu, mis võimaldas tal võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgnik ei rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud kohustust. Võlgnik esitas kohtule

aruandeid üldiselt korrektselt. Kohus pidi aruande esitamist meelde tuletama kahel korral (2019

augustis ja 2020 veebruaris). Võlgnik vastas kohtu päringutele. Võlgnik lisas aruannetele oma

konto väljavõtted, mis võimaldasid saada ülevaate tema sissetulekutest ja väljaminekutest.

Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg 3 sätestatud loovutuskohustust. Võlgnik täitis usaldusisiku

kohustusi. Kohus kontrollis PankrS § 172 lg 6 ja § 4772 lg 1 teise lause järgi, kas võlgnik täitis

oma kohustusi usaldusisiku ülesannetes. Usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 kohaselt hoidma

võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Võlgnik ei hoidnud võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud raha eraldi kontol. Võlgnik ei

maksnud raha vastavalt 7. oktoobril 2016 kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks

kord aastas välja. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik kandis

võlausaldajate tarbeks mingis summas raha eraldi kontole, kuid kandis need hiljem tagasi oma

igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kontole ning kulutas ära muuks otstarbeks (reisikuludeks

välismaale, arvete maksmiseks jms). Konto väljavõtetest nähtub, et võlgnik tegeles tulutoova

tegevusega ja tal olid tulud, mida eraldada usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks. Võlgnik pidi sissetuleku suurust ja ülalpeetavate puudumist arvestades loovutama

kolme aasta jooksul usaldusisikule vähemalt 9152 eurot 69 senti. Kontode väljavõtetest nähtub,

et võlgnik tegi 20. jaanuaril 2018 võlausaldajale II ühe väljamakse summas üks euro. Võlgnik

ei teinud võlausaldajale I ühtegi väljamakset.

Võlgnik rikkus oma kohustusi VÕS § 104 lg 5 mõttes tahtlikult. Kohus selgitas võlgnikule

korduvalt kohustuste täitmist, olemust ja ulatust ning andis tähtaegu nende täitmiseks. Võlgnik

jättis kohtu korraldused ja nõuded täitmata. Võlgnik ei esitanud põhjendusi kohustuse

rikkumise kohta ega sisulisi ettepanekuid rikkumise heastamiseks. Võlausaldajate huvide

rikkumine tuleneb loovutuskohustuse olemusest, sest võlausaldajate peamine huvi on saada

oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlausaldajate nõuete täitmine

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ei riku võlgniku õigusi, kuna võlgnik ei soovi anda

endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras.

Kuna võlgnik rikkus PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud kohustust tahtlikult ja kahjustas sellega

võlausaldajate huve, keeldus kohus PankrS § 175 lg 5 ja 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest

vabastamisest ja lõpetas PankrS § 175 lg 8 alusel menetluse.

Kohus jättis 26. veebruaril 2020 esitatud tõendid vastu võtmata, kuna neil ei ole

võlausaldajatele raha eraldamise ja väljamaksete tegemise tõendamisel tähtsust.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub end vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustused täitnud, ta tegeles

menetluse kestel tulutoova tegevusega. Kui võlgnikul ei olnud sellist tegevust, siis ta otsis seda.

Võlgnik teavitas kohut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest ning esitas andmed oma tulude ja

vara kohta. Võlgnik esitas aruandeid ja luges töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu loovutatuks.

7. Võlausaldaja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Võlgnik ei hoidnud võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud raha eraldi kontol ega maksnud

raha vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas välja. Võlgnik ei teinud

kohustusest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale I makseid, kuigi tal oli selleks raha.

Võlgnik ei teinud seega kõik endast olenevat, et võlausaldaja I nõudeid rahuldada. Võlgnik

rikkus PankrS § 173 lõikest 3 tulenevat kohustust ja kahjustas sellega võlausaldaja I huve.

Maakohus keeldus seega põhjendatult võlgniku kohustustest vabastamisest.

8. Võlausaldaja II leiab, et määruskaebus esitati hilinenult. Määruskaebuses märgitud

põhjendused ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Võlgnik ei täitnud oma kohustusi

nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

10. Võlgnik sai maakohtu määruse e-toimiku vahendusel kätte 16. märtsil 2020. Võlgnik esitas

määruskaebuse 28. märtsil 2020. Võlgnik kõrvaldas määruskaebuse puudused 16. aprillil 2020,

so kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Määruskaebus on TsMS § 661 lg 2 järgi tähtaegne.

11. Kohus võib PankrS § 175 lg 11 järgi oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtul on PankrS § 175 lg 11 järgi

kaalutlusõigus, kas vabastada võlgnik kohustustest. Kohus peab seejuures hindama, kas võlgnik

täitis menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses. Võlgniku PankrS § 175 lg 11 alusel kohustustest vabastamata jätmiseks

piisab siiski sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud

(Riigikohtu 4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11 – 13).

Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017 määruse kohaselt olid võlausaldajate nõuded rahuldamata

kokku summas 20 794 eurot 75 senti. Võlgnik tasus menetluse jooksul võlausaldajate nõuete

katteks 5 eurot 51 senti. Võlgnik ei täitnud võlausaldajate nõudeid PankrS § 175 lg 11 mõttes

arvestatavas ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel ei ole seega

põhjendatud sõltumata sellest, kas võlgnik täitis oma kohustusi nõuetekohaselt või mitte.

12. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded, millele saab seadusest tulenevalt pöörata sissenõude, loetakse PankrS § 173 lg 3 ja 5

järgi loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisikule loovutamisele kuuluvast tulust saab

PankrS § 173 lg 4 ja Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017. a määruse järgi 25% võlgnik ja

PankrS § 172 lg 2 järgi 75% võlausaldajad. Võlgnik on PankrS § 173 lg 3, 4 ja 5 järgi seega

kohustatud andma osa arestitavast tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohus ei

määranud 24. jaanuari 2017. a määrusega usaldusisikut, vaid kohustas PankrS § 172 lg 6 alusel

võlgniku täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku määramata jätmine ja võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kohustamine ei tähenda aga, et PankrS § 173 lõigetes 3, 4 ja

5 sätestatud võlgniku kohustus anda osa arestitavast tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

langeb ära, kuna ei ole usaldusisikut, kellele nõudeid loovutatakse. Usaldusisiku määramata

jätmise korral täidab usaldusisiku ülesandeid võlgnik ise ning võlgnik peab PankrS § 172 lg 2

järgi tagama võlgniku tulust võlausaldajatele kuuluva osa võlausaldajatel välja maksmise.

Võlgnikul on seega ka olukorras, kus usaldusisikut ei ole määratud ning võlgnik täidab

usaldusisiku kohustusi, PankrS § 173 lõigetest 3, 4 ja 5 tulenev kohustus anda osa arestitavast

tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole seda kohustust täitnud. Võlgnik

tegeles tulutoova tegevusega ja tal olid tulud, mida eraldada võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks. Võlgnik sai 2017. aastal, 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses töötasu.

Arvestades võlgniku töötasu suurust oli võlgnikul pärast mittearestitava osa ja võlgnikule jääva

25% mahaarvamist võimalik teha töötasu arvel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

väljamakseid. Võlgnik tegi 20. jaanuaril 2020 võlausaldajale II väljamakse summas üks euro ja

25. veebruaril 2018 summas 4 eurot 51 senti, so oluliselt väiksemas ulatuses, kui võlgniku

töötasu seda võimaldas.

14. Kohus selgitas võlgnikule regulaarselt tema kohustusi ja hoiatas, et kohustuste täitmata

jätmine võib tuua kaasa võlgniku kohustustest vabastamata jätmise ning menetluse lõpetamise

(vt nt II kd, tl 43, 55, 61, 150 – 151; III kd, tl 52, 72, 124 – 125). Võlgnik ei hakanud sellest

tulenevalt tegema võlausaldajatele väljamakseid, kuigi ta töötasu oleks seda võimaldanud.

Võlgnik on menetluses korduvalt märkinud, et tema nõuded võlausaldajate ees on tegelikult

täidetud (vt nt II kd, tl 154, 195; III kd, tl 15, 127). Ringkonnakohus leiab sellest tulenevalt, et

võlgnik ei jätnud võlausaldajate nõuete katteks oma töötasust raha välja maksmata, kuna ta ei

saanud vastava kohustuse olemasolust aru, vaid seetõttu, et ta ei soovinud võlausaldajatele raha

maksta. Võlgniku soovimatusele võlausaldajatele raha maksta viitab ka see, et võlgnik tegi

endale teise konto ja kandis sinna võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha, ent hiljem

kandis raha enda kontole tagasi või kulutas ära selle asemel, et raha võlausaldajatele edasi

kanda. Maakohus leidis seega põhjendatult, et võlgnik rikkus oma kohustusi VÕS § 104 lg 5

mõttes tahtlikult.

15. Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine kahjustas võlausaldajate huve, kuna

võlausaldajate nõuded jäid vastavas osas rahuldamata. Võlgniku kontol oli 26. veebruari 2020

seisuga 4 eurot 66 senti. Võlgnikul on pooleli töövaidlus ja ta otsib hetkel uut tööd. Võlgnikul

ei ole seega piisavalt raha, et õigeaegselt tegemata jäetud väljamakseid lähitulevikus tagant

järele teha, ega ka sissetulekut, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid järgmise kahe

aasta jooksul olulises ulatuses rahuldada. Võlgnik ei ole pakkunud välja võimalusi, kuidas

võlausaldajate huvide kahjustamist heastada ega lubanud juhul, kui menetlus peaks jätkuma,

oma kohustusi paremini täita.

16. Maakohus keeldus PankrS § 175 lg 5 ja lg 2 p 2 alusel seega põhjendatult võlgniku

kohustustest vabastamisest ning lõpetas kohustustes vabastamise menetluse.

17. Maakohus ei märkinud määruses menetluskulude jaotust, kuigi oli selleks TsMS § 173 lg 1

ja 2 järgi kohustatud. Ringkonnakohus märgib sellest tulenevalt, et maakohtus tekkinud

menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel samuti võlgniku kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks

maakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke