Legislator Case Law & Legislation
2-14-58306/60 AI generated

2-14-58306/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-58306/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis kõik menetluskulud v.a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud

Legislator headnote

AI generated

2-14-58306/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis kõik menetluskulud v.a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud

Keywords

AI generated
medical care requirements unfit notwithstanding health condition home care services substantial change in health reduction of child maintenance advance care directive
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele

Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58306

Tsiviilasi

XX hagi QQ vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ ja YY apellatsioonkaebus

XX vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Vastuapellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kostja (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel YY (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline

esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis

kõik menetluskulud v.a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud

kulud, kostja QQ kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Rahuldada osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas, QQ ja YY apellatsioonkaebus.

4. Jätta XX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Menetluskulude poolte enda kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2 (9)

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 1. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi, ning 14. detsembril 2018 ja

27. märtsil 2019 hagi täpsustuse, QQ (kostja) vastu, paludes:

1. lõpetada hageja ja kostja kaasomandi XXX kinnistule, mis on kantud

kinnistusraamatusse kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX, kinnistu (XXX

kinnistu) reaalosadeks jagamise teel;

2. jagada XXX kinnistu kaheks eraldi kinnistuks selliselt, et katastritunnusega YYY

maaüksus suurusega 10 000 m2 jääb kostja reaalosaks ning katastritunnusega VVV

maaüksus suurusega 11 009 m2 jääb hageja reaalosaks.

3. kohustada kostjat andma nõusolek XXX kinnistu, mis on kantud kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXX, reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks,

jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosas omanikukande

tegemiseks selliselt, et:

3.1

kinnistusregistri registriossa kantud kinnistust jagamise teel eraldada üks

katastriüksus ning kanda see iseseisva kinnistuna kinnistusregistrisse, avades uue

registriosa järgmiste kannetega:

 esimesse jakku: katastritunnus VVV, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, asukoht

SSS, pindala 11 009 m2;

 teise jakku: ainuomanikuna hageja;

 kolmandasse jakku kandeid mitte teha;

 neljandasse jakku kandeid mitte teha.

3.2. Viia sisse muudatused jagatava kinnistu registriossa nr XXXXXXX alljärgnevalt:

 esimesse jakku: katastritunnus YYY, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, asukoht

LLL, pindala 10 000 m2;

 teise jakku: ainuomanikuna kostja.

4. Tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend asendab kostja notariaalselt

kinnitatud nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja kinnisasjade omandiõiguse üleminekuks

vajalike muutmiskannete tegemiseks registriossa nr XXXXXXX. Kannete muudatuste

tegemise õigus algab kohtulahendi jõustumisest.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude

tasumisega viivitamisel välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude lõpliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis XXX kinnistu. Hagejale kuulub

11009/21009 suurune mõtteline osa kinnistust, kostjale 10000/21009 suurune mõtteline osa

kinnistust. Kinnistu endine omanik MM (hageja ema, kolmanda isiku ema ja kostja vanaema)

ja kostja sõlmisid 29. mail 2006 kinkelepingu, millega hageja ema kinkis kostjale 10000/21009

3 (9)

suuruse mõttelise osa kinnistust. Hageja ja hageja ema sõlmisid 11. novembril 2010

kinkelepingu, millega hageja ema kinkis hagejale 6605/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust

ning 27. juulil 2011 kinkelepingu, millega hageja ema kinkis hagejale 4404/21009 suuruse

mõttelise osa kinnistust. 27. juulil 2011 sõlmitud tehingu tulemusena jäid hageja ja kostja XXX

kinnistu kaasomanikeks. Kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks, millest hageja kasutuses

on maaüksus katastritunnusega VVV, suurusega 11 009 m2, ning kostja kasutuses maaüksus

katastritunnusega YYY, suurusega 10 000 m2.

2. Maakohus menetles hagi 27. märtsil 2019 esitatud täpsustatud hagiavalduse alusel.

3. Maakohus kaasas 2. mai 2016 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poolel YY (kolmas isik, kostja ema, hageja õde).

4. 9. mai 2019. aasta määrusega peatas maakohus tsiviilasja menetluse kuni 31. augustini

2019 seoses poolte kompromissläbirääkimistega. 1. oktoobri 2019. a määrusega uuendas

maakohus menetluse, kuna pooled ei saavutanud kompromissi.

Kostja ja kolmanda isiku vastuväited

5. Kostja ja kolmas isik vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Kostja ja kolmanda isiku vastuväited on järgmised:

1) Hageja ema ja HH (hageja isa, kostja vanaisa) ostsid XXX kinnistu 40 aastat tagasi

perele suvekoduks. Kinnistu on olnud kogu aeg üks tervik ja sellel asub maja, mida

pereliikmed on kasutanud nii elamiseks kui ka suvilana. Hageja ema ja isa tegid

abikaasade vastastikuse testamendi, millega määrasid teineteist vastastikku pärijateks

ning määrasid, et üleelanud abikaasa pärand läheb tema surma korral hageja õele.

(kolmandas isik). Abikaasade soov oli, et nende ühiseks varaks olev suvila (XXX

kinnistu) jääks pereliikmetele ja ei läheks kolmandate isikute omandisse. Hageja isa suri

25. juunil 2003.

2) Kostja pöördus 2006. aastal oma vanaema (hageja ema) poole sooviga saada enda

kasutada osa XXX kinnistust, et ehitada sinna oma perele maja. Kostja vanaema oli

sellise lahendusega nõus tingimusel, et kinnistut ei jagata ja see jääb tervikuks.

3) Kui kaasomand jagada ja moodustada kaks eraldi kinnistut, siis kaotab kostja

ostueesõiguse hagejale kuuluvale mõttelisele osale kinnistust.

4) Kolmandal isikul on õigus vastavalt 27. juulil 2011 sõlmitud kinkelepingule pärast

hageja ema surma omandada hagejale kuuluv mõtteline osa kinnistust, mille kohta on

kantud kinnistusraamatusse eelmärge. Sellisel juhul saaksid kostja ja kolmas isik

kaasomanikeks ning kinnistu kui tervik säiliks. Kaasomandi lõpetamine on ebaõiglane,

vastuolus hea usu põhimõttega ning kahjustab ja piirab oluliselt kinnistusraamatusse

kantud kolmanda isiku eelmärkest tulenevaid õigusi. Asjaõiguse käsutamine pärast

eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, millega see eelmärkega tagatud

nõuet kahjustab või piirab. Asjaõiguse käsutamisena on käsitletav ka kaasomandi

lõpetamine.

5) Hageja sai XXX kinnistu mõttelise osa omanikuks tehingu tulemusena, milles ta ise

esindas kinkijat, hageja ema. Hageja on oma ema esindajana kinkinud iseendale kogu

oma vanemate vara ning soovib selle pärast kaasomandi jagamist kiiresti ära müüa.

6) Hageja on käitunud pahatahtlikult ning hageja eesmärgid on vastuolus hageja ema ja isa

tahtega. Hageja kaasomandi lõpetamise nõue on seetõttu vastuolus hea usu

põhimõttega.

7) Kostja ja kolmanda isiku hinnangul on 27. märtsil 2019 esitatud hagi täpsustuse puhul

tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. 27. märtsil 2019 esitatud avalduse

4 (9)

punktis 4 on aga hageja esitanud täiesti uue nõude kohustada kostjat andma nõusolek

kaasomandi registriosa reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks,

kaasomanike kande kustutamiseks, uue omanikukande tegemiseks ja uue kinnistu kohta

avatud registriossa omanikukande tegemiseks. Selliseid nõudeid ei ole hageja esialgses

hagiavalduses esitanud.

8) 14. detsembril 2018 rahuldas maakohus kolmanda isiku hagi tagamise taotluse

(tsiviilasjas nr 2-18-18800) ning seadis kolmanda isiku kasuks keelumärke

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX hagejale kuuluvale 11009/21009 suurusele

mõttelisele osale kinnistust. Hageja kaasomandiosa käsutamine on seega keelatud, mis

välistab kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise. Kuna hageja kaasomandi osale on

seatud keelumärge, siis ei saa seda kehtivalt käsutada ka kohtuotsusega. Seega, isegi

juhul, kui kohus käesolevas menetluses hageja hagiavalduse rahuldaks ja kaasomandi

lõpetaks, ei ole sellist kohtuotsust võimalik täita, kuna kohtuotsuse alusel ei saa

kinnistusraamatu kandeid muuta. Praegusel juhul ei ole võimalik menetleda hageja hagi

kaasomandi lõpetamiseks, kuna hagi rahuldamise korral ei ole võimalik keelumärke

tõttu saavutada hageja poolt hagiavalduses taotletud eesmärki.

MAAKOHTU OTSUS

6. Harju Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2019. aasta otsusega hageja hagi osaliselt ning

lõpetas hageja ja kostja kaasomandi XXX kinnistule (registriosa XXXXXXX), jagades

kaasomandi kaheks eraldi reaalosaks selliselt, et katastritunnusega YYY maaüksus suurusega

10000 m2 jääb kostja reaalosaks ning katastritunnusega VVV maaüksus suurusega 11009 m2

jääb hageja reaalosaks. Maakohus kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu

registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa

avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uues

registriosas kinnistu kohta omanikukande tegemiseks selliselt, et:

1) kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada

üks katastriüksus ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse

iseseisva kinnistuna ja avada kinnistu kohta uus registriosa alljärgnevalt:

-

esimesse jakku: katastritunnus VVV; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; asukoht SSS;

pindala 11 009m2;

-

teise jakku: ainuomanikuna hageja.

2) Viia sisse muudatused jagatava kinnistu kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX

alljärgnevalt:

•

esimesse jakku: katastritunnus YYY; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; asukoht

LLL; pindala 10 000 m2;

•

teise jakku: ainuomanikuna kostja.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata hageja taotluse osas kohustada kostjat andma nõusoleku

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu reaalosadeks jagamiseks, uue

registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast omanikukande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosas omanikukande

tegemiseks selliselt, et hageja ainuomandisse jääva kinnistu kohta avatava registriosa

kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid ei tehta.

Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks,

mille kohaselt asendab tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend notariaalselt

kinnitatud kostja nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja omandiõiguse üleminekuks vajalike

5 (9)

muutmiskannete tegemiseks registriosas nr XXXXXXX ning kannete muudatuste tegemise

õigus algab käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga

kantud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus kolmanda isiku enda kanda

v a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud menetluskulud. Maakohus ei

määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrates, et menetluskulud määratakse

kindlaks eraldi lahendiga pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 kohaselt.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX on

kantud kinnistu asukohaga SSS;

2) kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: katastriüksus katastritunnusega YYY ja

pindalaga 10000 m2 ning katastriüksus katastritunnusega VVV ja pindalaga 11009 m2.

3) hagejale kuulub kinnistust kaasomandi osa, mille mõttelise osa suurus on 11009/21009

kaasomandist;

4) kostjale kuulub kaasomandi osa, mille mõttelise osa suurus on 10000/21009

kaasomandist.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide, mille kohaselt hageja ema nõustus kostja sooviga

ehitada kinnistule oma perele maja üksnes tingimusel, et kinnistut ei jagata, käsitletav

asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-s 2 nimetatud kaasomanike kokkuleppena kaasomandi

lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli selline

kokkulepe ning kokkuleppe kohta ei ole kantud ka märkust kinnistusraamatusse. Seega ei ole

kostja tõendanud, et poolte vahel oli AÕS § 76 lg-s 2 nimetatud kokkulepe kaasomandi

lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta.

Hageja kaasomandi osale seatud käsutuskeeld kolmanda isiku kasuks ei takista kaasomandi

lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustava kohtulahendi tegemist ega anna

alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Käsutamise keelumärge toob kaasa käsutustehingu

kehtetuse. Käsutustehinguks on asjaõigusleping, mis ei ole ühepoolne tehing. Kohtuotsus ei

sisalda asjaõiguslepingut, vaid asendab kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Kostja tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks ei ole eraldiseisvalt asjaõiguslepinguks kostja

kaasomandiosa hagejale üleandmiseks. Seega ei mõjuta käsutamise keelumärge kostja

ühepoolse tahteavalduse kehtivust.

Kinnistusraamatusse on kantud kolmanda isiku kasuks eelmärge hageja kaasomandiosa

üleandmise nõude tagamiseks, mis jääb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 56 lg 1 järgi kinnistu

jagamisel püsima endises registriosas ning kantakse üle ka uutesse registriosadesse.

Kaasomandi lõpetamine ei riku kolmanda isiku õigust omandada hagejale kuuluv mõtteline osa

kinnistust. Kolmanda isiku õigused on tagatud AÕS § 63 lg 3 kohaselt, mis näeb ette, et

asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see

eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kuna kohtulahend ei asenda asjaõiguslepingut,

vaid üksnes kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, ei takista kolmanda isiku

eelmärge kostjal kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemist.

Eelneva põhjal leidis maakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kaasomandi lõpetamist

(AÕS § 76 lg 1). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistavad kaasomandi lõpetamise.

Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamise suhtes.

Seega tuleb hagi kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletud viisil rahuldada (AÕS § 77 lg 2).

Maakohus jagas kinnisasja reaalosadeks ning kohustas kostjat tegema tahteavalduse, mis on

vajalik kinnisasja reaalosadeks jagamiseks. Maakohus kohustas kostjat andma vastavasisulise

6 (9)

nõusoleku kinnisasja jagamise kohta ning asendas nõusoleku kohtuotsusega. Kaasomandi

lõpetamine kohtus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike

kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega

kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.

Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude vaidlusaluse kinnistu jagamisel tekkiva uue hageja

ainuomandisse kuuluva kinnistu kohta avatud registriossa omanikukande tegemiseks selliselt,

et

avatava

registriosa

kolmandasse

ja

neljandasse

jakku

kandeid

ei

tehta.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 ei võimalda jätta uude registriossa

kandeid tegemata. Vaidlusaluse kaasomandis oleva kinnistu kohta on avatud registriosas tehtud

3. ja 4. jakku seitse kannet sh kolm piiratud asjaõiguse kannet. Piiratud asjaõigused ja märkused

tuleb kanda ka uude registriossa. Hageja ei ole taotlenud puudutatud isikute (asjaõiguste ja

märkustega õigustatud isikute) nõusolekuid uue registriosa avamiseks selliselt, et hüpoteeke ja

märkeid uude registriossa üle ei kantaks. Seetõttu ei saa hageja vastavat nõuet rahuldada.

Hageja taotles hagis ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1

kohaselt. Kostja tahteavaldust asendab jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma seadusest tulenevalt.

Seetõttu ei ole vajadust ja alust seda kohtulahendi resolutsioonis määrata. Sel põhjusel jättis

maakohus hageja nõude kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

27. märtsil 2019 esitatud hagiavalduse täpsustamisega seotud menetlusdokumendi, mille hageja

esitas hilinenult, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (TsMS § 169 lg 1). Hageja ei

toonud esile mõjuvat põhjust hagi eseme täpsustamise avalduse hilinenult, s.o pärast 4. jaanuari

2019, esitamiseks. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning kolmanda isiku

menetluskulud tema enda kanda.

APELLATSIOONKAEBUSED JA NENDE VASTUSED

7. Kostja ja kolmas isik esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad Harju Maakohtu 30.

oktoobri 2019. a otsuse tühistada ja teha menetlust lõpetava kohtumääruse, millega jätta hagi

läbi vaatamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

Kostja ja kolmas isik vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5, millega

maakohus hagi rahuldas, kaasomandi lõpetas ning kohustas kostjat andma nõusoleku

kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Samuti vaidlustavad kostja ja kolmas isik

menetluskulude jaotuse (otsuse resolutsiooni p-d 8 ja 10). Kostja ja kolmas isik ei vaidlusta

maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 1, 2, 6, 7, 9 ja 11.

Kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebuse väited on järgmised:

1) Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna esines alus hagi läbi vaatamata

jätmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2). Maakohus on otsuse

punktis 7 valesti leidnud, et käsutuskeeld ei takista kaasomandi lõpetamiseks vajalike

tahteavalduste tegemiseks kohustava kohtulahendi tegemist ega anna alust hagi läbi

vaatamata jätmiseks.

2) Maakohus ei ole õigesti sisustanud käsutamise keelumärke tähendust kinnisasja

kaasomandi jagamisel reaalosadeks. Käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend asendab

kostja tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5), seega ühe osa asjaõiguslepingust. Käsutuskeelu

tõttu ei saa praegusel juhul asjaõiguslepingut sõlmida. Maakohtu otsust ei ole võimalik

täita ning selle alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. See oleks vastuolus

kohtupraktikaga, kus on leitud, et keelumärge takistab kaasomanikul kehtiva

kokkuleppe sõlmimist kaasomandi jagamiseks ning kinnistusraamatu kannete

muutmiseks (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Hagi

rahuldamisel ei ole keelumärke tõttu võimalik hageja poolt hagiavalduses taotletud

eesmärki saavutada. Hageja kaasomandiosale on seatud keelumärge tsiviilasjas nr 2-18-

7 (9)

18800 hagi tagamiseks. Kui hagi tsiviilasjas nr 2-18-18800 rahuldatakse, ei ole hageja

enam vaidlusaluse kaasomandiosa kaasomanik. Seega võib tekkida olukord, kus

praeguses tsiviilasjas tehtud maakohtu lahendit ei olegi kunagi võimalik täita. Hagi

rahuldamine oli seetõttu ennatlik.

3) Kuna maakohtu otsus ei ole täidetav, on menetluskulude jaotus ebaõiglane. Täitmise

võimatuse tõttu ei ole see otsus tehtud kummagi menetlusosalise kahjuks või kasuks.

8. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osades,

milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni

punktid 6 ja 7).

Hageja vastuapellatsioonkaebuse väited on järgmised:

1) Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt nõustus maakohus hagi eseme

täpsustamisega (27.03.2019 esitatud täpsustused), leides, et tegemist ei ole hagi

muutmisega või uue nõude esitamisega, vaid põhinõude laiendamisega, ning seetõttu ei

olnud selleks vajalik kostja nõusolek. Teisalt on maakohus jätnud hageja täpsustatud

nõude, millega hageja palus jätta kaasomandi jagamise tulemusena tekkivasse uude

registriossa III ja IV jakku kanded tegemata, läbi vaatamata, leides, et selle nõudega ei

ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki.

2) Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks (otsuse resolutsiooni p 7), leides, et tahteavalduse andmisele

kohustav kohtulahend asendab tahteavalduse seadusest tulenevalt. Seega ei ole vajadust

kohtulahendi resolutsioonis määrata, et kannete muudatuste tegemise õigus algab

kohtulahendi jõustumisest. Hageja sellega seisukohaga ei nõustu. Kinnistusraamatu

kande muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kostjate nõusolekuid asendavaid

resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta.

Kohtul on hageja taotlusel võimalik tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek

kinnisasja omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Vastused kaebustele

9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

10. Kostja ja kolmas isik vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsust tuleb TsMS § 657 lg

1 p-i 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, v.a 27. märtsil

2019 esitatud menetlusdokumendi esitamisega seotud kulud, mille maakohus jättis hageja

kanda. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab menetluskulud

maakohtus poolte enda kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse menetluskulude jaotuse osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

12. Kostja ja kolmas isik esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse

osas, millega maakohus hagi rahuldas, kaasomandi lõpetas ja kohustas kostjat andma nõusoleku

kinnistusraamatusse kannete tegemiseks (resolutsiooni p-d 3, 4, 5). Samuti vaidlustavad kostja

ja kolmas isik menetluskulude jaotuse (otsuse resolutsiooni p-d 8 ja 10).

13. Ringkonnakohus nõustub poolte nõuete lahendamise osas maakohtu põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8 (9)

14. Maakohus ei eksinud õiguse kohaldamisel, kui leidis, et vaidlusalusele kaasomandis

olevale XXX kinnistule kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge ei takista hagi

rahuldamist. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on kinnistule seatud hagi tagamise korras

tsiviilasjas nr 2-18-18800 käsutamise keelumärge kolmanda isiku (praeguses menetluses

kolmas isik kostja poolel) kasuks.

15. Kostja ja kolmanda isiku arvates oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna

vaidlusalusele kaasomandis olevale XXX kinnistule on kinnistusraamatusse seatud käsutamise

keelumärge. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti põhjendanud, miks käsutamise

keelumärge ei takista kinnistu jagamiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamist.

Kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse

käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärkel on käsutuskeelu

tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes (Riigikohtu 7. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10,

p 12). Kui kaasomandiosale on kantud keelumärge, ei saa mõttelist osa kinnisasjas käsutada,

mh sõlmida kehtivat kokkulepet kinnisasja kaasomandi jagamiseks (Riigikohtu 1. juuni 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi ei lähe

omand üle mitte kaasomandi lõpetamist otsustava kohtulahendi jõustumisega, vaid kohtulahend

asendab tahteavalduse omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt (vt ühisvara jagamise kohta Riigikohtu

26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25.1). Kohtulahendi tegemine, mis asendab

tahteavalduse kaasomandi lõpetamiseks omandi üleandmiseks, ei ole kinnistule seatud

käsutuskeeldu rikkuv käsutus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr

2-17-6031, p 12).

Praeguses asjas on seatud keelumärge kolmanda isiku kasuks hagi tagamise korras tsiviilasjas

nr 2-18-18800. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb

rahuldamata. Seega sõltub keelumärke kehtima jäämine kohtulahendist teises tsiviilasjas.

Menetlusökonoomia printsiibiga oleks vastuolus olukord, kus kohus peaks juba menetlemisel

oleva kaasomandi lõpetamise nõude jätma rahuldamata või läbi vaatamata ja hagejal tuleb

pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse pärast keelumärke kustutamist. Kuigi teises tsiviilasjas

hagi rahuldamisel võib tekkida olukord, kus kaasomandi lõpetamiseks tehtud kohtulahend ei

saavuta oma eesmärki, ei ole see praegusel ajal teada ega saa takistada nõude rahuldamist.

16. Kostja ja kolmas isik vaidlustasid ka maakohtu kindlaks määratud menetluskulude jaotuse,

mis on nende hinnangul ebaõiglane, kuna maakohtu otsuse täitmise võimatuse tõttu ei ole otsus

tehtud kummagi poole kasuks või kahjuks.

17. Ringkonnakohus nõustub kostja ja kolmanda isikuga selles, et menetluskulude jaotust tuleb

muuta. Kuivõrd AÕS § 76 lg 1 võimaldab igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, on hagi

rahuldamata jäämise võimalus hageja poolt kaasomandi jagamise viiside osas piisavate

alternatiivide pakkumise korral erandlik. See aga tähendab, et seda liiki vaidlustes oleks

menetluskulude kandmine kostja jaoks enamikel juhtudel paratamatu, mis aga ei pruugi olla

igakord õiglane. Menetluskulude kindlaksmääramist kaasomandi lõpetamisel on Riigikohus

selgitanud 27.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 ja 21.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-1-138-08 (samasugusele seisukohale on asutud ka ühisvara jagamise menetluses kantud

menetluskulude jaotamisel 08.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Lisaks sellele tuleb

arvestada, et maakohus ei rahuldanud kõiki haginõudeid täielikult, vaid jättis hageja hagi

osaliselt läbi vaatamata. Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4

alusel poolte enda kanda.

18. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osades,

milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni

punktid 6 ja 7). Hageja leidis, et maakohtu otsus on vastuoluline selles osas, et ühelt poolt

maakohus aktsepteeris hageja esitatud nõuete täpsustusi, millega hageja palus jätta kaasomandi

jagamise tulemusena tekkivasse uude registriossa III ja IV jakku kanded tegemata. Teisalt on

9 (9)

maakohus jätnud hageja täpsustatud nõude läbi vaatamata, leides, et selle nõudega ei ole hagejal

võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse norme selliselt rikkunud, et

see tingiks vajaduse see osa maakohtu otsuse resolutsioonist tühistada. Maakohus on nõude

läbivaatamata jätmist selgitanud ning vastavaid kinnistusraamatu seaduse sätteid õigesti

kohaldanud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Praegusel juhul on

maakohus neid asjaolusid otsuses selgitanud.

20. Teiseks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole otsuses selle täitmise korda

korrektselt kindlaks määranud. Hageja hinnangul oleks maakohtu otsuses pidanud sisalduma

lause:

„Asendada

kostja

vastavasisuline

nõusolek

(tahteavaldus)

kohtulahendiga.“

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse resolutsiooni valesti sõnastanud seetõttu,

et ei selgitanud kas resolutsiooni osana või TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korrana, et

kohtulahend asendab kostja tahteavalduse. Tahteavalduse asendamine kohtuotsusega tuleneb

sõnaselgelt TsÜS §-st 68 lg-st 5. Kohtuotsuse eesmärgipäraseks täitmiseks ei ole vaja TsÜS §

68 lg 5 sisu otsuse resolutsioonis selgitada. Seetõttu tuleb hageja vastuapellatsioonkaebus ka

selles osas rahuldamata jätta.

Menetluskulude jaotus

21 Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes menetluskulude jaotuse osas ning

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).

22. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg

2).

23. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude poolte

enda kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv