Legislator Case Law & Legislation
4-17-4414/9 AI generated

4-17-4414/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 4-17-4414/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (2) Väärteoasi nr 4-17-4414

Legislator headnote

AI generated

4-17-4414/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (2) Väärteoasi nr 4-17-4414

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (2) Väärteoasi nr 4-17-4414

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. m 2020 (istung kaugistungina) ai Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4414 Kohtunik Liivi Loide Taotlus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus B.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane B.I

isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada B.I-le 07.08.2016.a väärteoasjas nr

249016001761 määratud rahatrahvi tasumata osa summas 100 eurot, mis on 25 trahviühikut, ) päeva arestiga. 3 (kolm

VTMS § 205 lg 1 alusel kuulub arest täitmisele viivitamata ja karistuse kandmise algust arvestada alates kohtumääruse kuulutamisest.

Kohtumäär Lõuna prefektuurile, kohtutäitur us tuleb edastada Politseija Piirivalveameti

Rita Lohule ja . B.I-le

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates p

äevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politseija Piirivalveameti prefektuur tegi 07.08.2016.a 249016001761 Lõuna väärteoasjas nr otsuse, millega määras B.I-le LS § trahviühikut, st

259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 25

100 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes

täitemenetlus. teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise 28.07.2017

võimatusest. esitas kohtuväline menetleja kohtu 24.08.2017 le avalduse, milles palus

juhindudes Kars § 72 § 201 ja TMS otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga.

2 (2)

Kohus planeeris kohtuistungi 07.09.2017. Kohtukutset ei õnnestunud B.I-le kätte

toimetada. Süüdlase ema sõn xxxxxxxxxx ul viibib poeg juba pikemat aega Tenerifel, täpsemaid kontakte öelda ei osanud.

Tartu Maakohtu 29.09.2017 kohtumäärusega kuulutati B.I tagaotsitavaks. Süüdlane peeti kinni 21.05.2020.

Kohtuistungil selgitas B.I, et on ligi 4 aastat juba Eestist eemal olnud ja ei

mäletanudki, et selline karistus oli. Kui kinnipidamisel öeldi, siis tuli meelde. Trahvi tasumiseks tal raha ei olnud ja ka hetkel ei ole. Eestis tal elukoht puudub ja oleks läinud ema

juurde, kes elab Jõgeval. Hispaanias elatus ta juhutöödest ja tuli Eestisse tagasi, kuna pass aegus.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab ui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle , et k tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

B.I ei ole enam kui kolme ja poole aasta jooksul suutnud tasuda talle määratud rahatrahvi. Ka hetkel puuduvad tal vahendid trahvi tasumiseks. Eeltoodust tuleb rahatrahv asendada teiseliigilise karistuse, s.o arestiga. Seadusandja lähtuvalt näeb ette võimaluse aresti omakorda üldkasuliku tööga asendamiseks. Kohus leiab, et see ei

ole B.I puhul põhjendatud, kuna on vähetõenäoline, et süüdlane selle karistuse

nõuetekohaselt täideks Ta on seni hoidnud kõrvale trahvi tasumisest, ei olnud kättesaadav . menetlejale ja ka lähedastel puudus tema asukoha kohta info.

B.I on tasumata talle määratud rahatrahv 100 eurot, s.o 25 trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab päeva B.I n käesolevalt kinni peetud ja 3 aresti. o VTMS § 205 lg 1 alusel pöörata koheselt täitmisele. tuleb arest

B.I oli tagaotsitav, on kohtuistungile toimetada sundtoomise korras ja selleks kinni

peetud 21.05.2020.a Sundtoomiseks kinnipidamine ei ole eelvangistus, vaid iseseisev sunnivahend, tagamaks menetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab süüteo oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Sundtoomine ei seondu vahetult menetluse esemeks

oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega,

kui vabaduses viibiv isik on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust

sundtoomiseks, ei saa selle alusel arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka.

Seega tuleb algust arvestada alates sundtoomiseks B.I asenduskaristuse kinnipidamise aluse ära langemisest, s.o käesolev kohtulahendi kuulutamisest 22.05.2020.a.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik