2-19-139958/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-139958

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Renee Prinsi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

204,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal

OÜ, Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115,

e-post tarvo.ilves@plusplus.ee

Kostja: Renee Prins , isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Renee Prinsi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Renee Prinsilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Renee Prinsi ja

HANSAPOST OÜ vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX alusel:

2.1. 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sealhulgas põhivõlg 61,28 eurot; intress

55,06 eurot ning viivis alates 30.08.2018. a kuni 21.05.2020. a 51,66 eurot;

2.2. viivis 0,0657534% tasumata põhivõlalt (61,28 eurot) päevas alates 22.05.2020. a kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 87 % ulatuses Renee Prinsi kanda ja 13% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot.

6. Mõista Renee Prinsilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 282 (kakssada

kaheksakümmend kaks) eurot 75 senti (s.o 87% 325 eurost).

7. Mõista Renee Prinsilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul,

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta

esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Renee Prinsi vastu 189,54 euro

(võlgnevus 61,28 eurot, intress 55,06 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 48,20 eurot) ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja HANSAPOST OÜ vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud.

HANSAPOST OÜ ütles lepingu üles 29.08.2018. a ja loovutas 06.09.2018. a nõude kostja vastu

hagejale.

Kohus võttis hagi 09.04.2020. a menetlusse ning andis kostjale aega 20 päeva määruse

kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid e-toimiku vahendusel kätte 12.04.2020. a, kuid ei esitanud kohtu määratud aja

jooksul ega ka hiljem hagile vastust.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja

põhjendava osa, märkides üksnes järgmist:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu

25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb

ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just

taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud

ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest

tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust

ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M.

Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).

Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Muus osas rahuldab kohus

hagi. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta menetluskuludest

87% kostja kanda ja 13% hageja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot

koos käibemaksuga, kokku 495 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus

põhjendatud.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja

menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus,

et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja

menetluskulud seega 325 (75 + 250) eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 282,75 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

kohtunik