2-18-12028/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12028

Tsiviilasi

XX hagi North Gate Timber OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Oliver Ennoki ja OÜ Skuld

Investeeringud vastu nõude tunnustamiseks North

Gate Timber OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Skuld Investeeringud määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

Kostja II (määruskaebuse esitaja): OÜ Skuld

Investeeringud, seaduslik esindaja juhatuse liige UL

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 määrus jätta muutmata osas, milles kostja

OÜ Skuld Investeeringud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus jäi

rahuldamata.

2. Ülejäänud osas on sama määrus jõustunud ilma edasi kaebamata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi North Gate Timber OÜ (pankrotis,

võlgnik) pankrotihaldur Oliver Ennoki (kostja I) ja OÜ Skuld Investeeringud (kostja II) vastu

nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Hageja esitas hagist loobumise avalduse.

2. Maakohus võttis 13. veebruari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) hagist loobumise

vastu ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

3. Mõlemad kostjad esitasid menetluskulu nimekirjad, kostja I taotles 1368 euro ja kostja II

taotles 1131,67 euro hüvitamist. Kostja I kasuks mõistis maakohus välja 720 eurot, aga kostja II

taotluse kulude hüvitamiseks jättis rahuldamata, mida põhjendas järgmiselt:

-

toimiku põhjal pole võimalik järeldada, et kostjat II oleks esindanud lepinguline

esindaja, sest menetlusdokumendist ei nähtu lepingulise esindaja abi kasutamine;

-

õigusabikulude hüvitamiseks ei piisa kohtule esitatud õigusabi arvetest, sest kohus

peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja

vajalikkust, mida aga ei saa teha, kui asja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja

kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingud

-

kostja II õigusabikulu hagejalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, sest sellise kulu

tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud ta ette näha;

-

maakohus viitas Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13;

4. veebruari 2011 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-162-10, p 11; 15. oktoobri 2009

määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15, aga ka Tallinna Ringkonnakohtu

24. märtsi 2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-08-11552 ja 4. jaanuari 2010 määrusele

tsiviilasjas nr 2-07-41716.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja II esitas 2. märtsi 2020 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse

osas, milles tema menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata, ja see taotlus rahuldada.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja II esitas õigusbüroo arved, millel kajastati konkreetsed menetlustoimingud.

Neist nähtub üheselt seotus käesoleva kohtuasjaga. Maakohus ei põhjendanud, miks

arved ei ole hüvitamiseks piisavad;

-

hagi esitati pahauskselt eesmärgiga venitada pankrotiasja lahendamist. Nii põhjustas

hageja otseselt ja vahetult kostjale II kulusid. Menetluses seadusliku esindaja kaudu

osalemine oli majanduslikult soodsam, aga seda ei saa kostjale II ette heita kulude

hüvitamata jätmisega;

-

kostja II pole menetluses väitnud ega kinnitanud lepingulise esindaja puudumist, vaid

selgitas kogu menetluse vältel, et kirjalikud seisukohad koostas juriidiline nõustaja;

-

kulu pidi olema hagejale ettenähtav perspektiivitu hagi esitamisel. Kostjal II pole

puutumust õigusabiteenuse osutamisega ja tema tegevusvaldkond on avalikult nähtav

äriregistrist. Kostja II seaduslikul esindajal puudub õigusharidus. Seega pidi hagejaga

sarnane mõistlik isik arvestama ja ette nägema kostjal II õigusabikulu tekkimist.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 29. aprillil 2020.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Hageja ja kostja I maakohtu määrust ei

vaidlustanud ja kostja II kaebab ainult tema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

taotluse rahuldamata jätmise peale. Seega on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud

osas, millega võeti vastu hagist loobumine, lõpetatid menetlus, jaotati menetluskulud ja mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot.

7. Kostja II menetluskulude taotluse rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus

vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Maakohus viitas asjakohaselt varasemale

kohtupraktikale. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.

7.1. TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2

kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt

vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus

antakse, või avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

7.2. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse

kohtule. Tervikuna tuleneb eeltoodust, et esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja

vastaspoolele nähtavaks alates volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei

nähtu, et kostja II oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja või andnud selleks

volituse. Isegi kui ta kasutas menetluses osalemisel abi, sai tasulisi konsultatsioone ja oleks

viidanud sellele oma menetlusdokumentides, siis ei saa vastavat kulu pidada esindaja tasuks

TsMS-i tähenduses. Lisaks ei nähtu kostja vastusest ega maakohtule edastatud e-kirjadest teadet

esindaja kasutamise kohta. Kohtuistungi protokolli kantud kostja II nimelt tehtud seadusliku

esindaja avaldused viitavad ka pigem sellele, et kohtuasjas esindamisega tegeles just tema.

Juhatuse liikme teenuse eest kostja II hüvitist ei nõua. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.

7.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et kulude rahalise kindlaksmääramise juures saaks

hinnata, kas hageja esitas pahatahtliku hagi. Sellega võib vajaduse korral arvestada kulude

jaotamisel, aga käesolevas asjas jättis maakohus niigi kõik kulud hageja kanda.

7.4. Samuti ei nõustu kohus kostjaga II, et hagejale peavad alati olema ettenähtavad kostjate

menetluskulud, kui kostjad ei tegutse õigusvaldkonnas. Vaidlustatud määruses ning eespool

p-des 7.1 ja 7.2 viidatud põhimõtteid ei tule rakendada nii, et see sõltuks konkreetse kostja

isikust või õigusteadmistest.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

9. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm