2-19-8808/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8808

Tsiviilasi

XX avaldus YY osas otsustusõiguse osaliseks

üleandmiseks XX-le. Menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 10. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses, ema):XX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Puudutatud isik I (laps): YY, esindaja riigi õigusabi

korras advokaat Deivi Vaht

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja, isa): QQ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Eestkosteasutused: Tallinna Linnavalitsus Tallinna

Kesklinna Valitsuse ja Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata QQ 25. veebruari 2020 taotlus kaebusele lisatud dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks ja XX 18. märtsi 2020 taotlused vastusele lisatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 10. veebruari 2020 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata, välja arvatud YY

esindaja riigi õigusabi tasu, mis jätta riigi kanda.

5. Jätta rahuldamata QQ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

6. Rahuldada advokaadi Deivi Vaht 11. märtsi 2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Määrata OÜ-le

Kull Advokaadibürooriigieelarvest makstavaks tasuks advokaadi Deivi Vahti poolt

YY-le osutatud riigi õigusabi eest 108 eurot, millele lisandub 20% käibemaks

21,60 eurot, kokku 129,60 eurot. Käesoleva punkti osas on määrus viivitamata

täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (välja arvatud resolutsiooni punktid 1, 5 ja 6) võib esitada määruskaebuse

vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

2 (4)

kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis maakohus 24. septembri 2019 määrusega rahuldamata XX (avaldaja,

ema) 10. juuni 2019 avalduse, milles ta palus anda talle osaliselt üle YY (laps) hooldusõigus.

QQ (isa) määruskaebuse alusel muutis Tallinna Ringkonnakohus 11. novembri 2019

määrusega menetluskulude jaotust ja jättis isa maakohtu menetluskulud ema kanda. Selle peale

esitatud avaldaja määruskaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud.

2. Menetlus maakohtus kulges nii, et maakohus võttis 10. juuni 2019 avalduse pärast puuduse

kõrvaldamist menetlusse 21. juuni 2019 määrusega. Sama määrusega küsis maakohus

kirjalikku seisukohta lapse esindajalt ja eeskosteasutustelt ning määras vanemate suulise ära-

kuulamise. Isalt kirjalikku seisukohta ei küsitud, aga sellegi poolest esitas isa 22. augustil 2019

seisukoha koos arvukate lisadega. Seejärel toimus 12. septembril 2019 ärakuulamine.

3. Isa esitas 12. septembri 2019 ärakuulamisel maakohtule menetluskulude nimekirja, milles

taotles 1496 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist ja sellelt summalt viivise maksmist. Isa

menetluskulu oli õigusabikulu 11 t 20 min ulatuses tasumääraga 110 eurot/t (lisandub

käibemaks). Ema vaidles kõigile kuludele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 10. veebruari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenet-

luse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1, 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel isa põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks maakohtus 616 eurot ning mõistis selle summa koos viivisega emalt

isa kasuks välja.

4.1. Täies ulatuses põhjendatud ja vajalik on ajakulu avaldusega tutvumiseks (40 min), tööks

teabenõude ja selgitustaotlusega (50 min), istungiks ja selle ettevalmistamiseks (2 t 30 min) ja

kohtulahendiga tutvumiseks (40 min) – kokku 4 t 40 min.

4.2. Põhjendatud pole ülejäänud ajakulu seoses avaldusele vastamisega. Kohus ei küsinud

isalt kirjalikku seisukohta avalduse osas, vaid määras ärakuulamise, kus soovis isa suuliselt ära

kuulata. Seega esitas isa kirjaliku menetlusdokumendi omal algatusel ja selle kulu ei pea teine

menetlusosaline hüvitama.

4.3. Esindaja tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks) pole ebamõistlikult suur.

4.4. Eelneva põhjal tuleb emal hüvitada isale 616 eurot (≈ 4,67 × 110 + 20%). Isa taotluse ja

TsMS § 177 lg 4 (maakohtu määruses ekslikult lg 2) järgi tuleb sellelt summalt maksta viivist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Isa esitas 25. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub suurendada tema kasuks välja

mõistetud menetluskulude summat tema algses menetluskulude nimekirjas märgitud summani

1496 eurot. Ühtlasi palub isa tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

3 (4)

5.1. Maakohus ületas diskretsioonipiire ega põhjendanud piisavalt, kui leidis, et ema

10. juuni 2019 avaldusele vastamisega seonduvad kulud polnud vajalikud ega põhjendatud.

Teistelt menetlusosalistelt, st lapse esindajalt ja eeskosteasutuselt küsis maakohus seisukohti

enne istungit. Seega pidi isal olema samuti õigus esitada kirjalikke seisukohti.

5.2. Sisuliselt jagas maakohus isa arusaama, et avaldus oli põhjendamatu ja seda ei esitatud

lapse huvides. Selline avaldus oleks tulnud jätta menetlemata ja nii oleks saanud kulusid vältida,

mida isa ka taotles. Sellises olukorras on ebaõiglane ja vastuolus menetluskulude kui kahju

hüvitamise eesmärgiga, jätta enam kui pool isa kuludest hüvitamata.

5.3. Isegi pärast kohtulahendi jõustumist keeldub ema arutamast suhtluskorra täitmist nii isa

kui ka eestkosteasutusega. Selle kohta lisas isa kaebusele tõendina kirjavahetuse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kõigile teistele menetlusosalistele

tähtaja sellele vastamiseks. Ema vaidles kaebusele vastu ja esitas koos vastusega neli

dokumentaalset tõendit, mis käsitlevad vanemate teisi vaidlusi, omavahelist suhtlust ja

vaidlustatud määrusega välja mõistetud summa tasumist. Lapse esindaja märkis, et vaidlustatud

määrus on osaliselt põhjendamata. Eestkosteasutustest vaidles Nõmme Linnaosa Valitsus

kaebusele vastu ja Kesklinna Valitsus jättis asja kohtu otsustada.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 25. märtsil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Vanemate taotlused dokumentaalsete tõendite esitamiseks ei ole põhjendatud ja jäävad

TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata. Menetluskulude rahalise kindlaks-

määramise vaidluses ei oma tähtsust vanemate muud vaidlused ega nendevaheline suhtlus.

Samuti pole ringkonnakohtul vaja kontrollida, kas vaidlustatud määrus on täidetud. Tõendite

elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada, aga kohus eemaldab väljatrükid

toimikust.

9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus isa vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb

isale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-

15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus isa

lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

10. Määruskaebusega on sisuliselt vaidlustatud maakohtu põhjendust, et hüvitamisele ei kuulu

isa kirjaliku vastuse koostamise ja sellega koos tõendite esitamise kulu, sest see polnud vajalik.

Maakohtu selline otsustus on põhjendaud, jääb diskretsiooni piiridesse ja ringkonnakohus

nõustub sellega. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 395 võimaldab kohtul lubada

kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini

lahendada, eelmises lauses märgitu järgi võib sama põhimõtet rakendada hagita menetluses

puudutatud isiku suhtes. TsMS § 477 lg 7 esimene lause sätestab, et kohus peab kontrollima

4 (4)

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 463 lg 1 esimese lause mõttele juhib ja korraldab menetlust

kohus.

10.2. Eelmises p-s 10.1 esitatud normide põhjal oli maakohtunik käesolevas asjas vaba

otsustama, kas ta nõuab isalt kirjaliku vastuse avaldusele või peab piisavaks suulist

ärakuulamist, mis TsMS § 558 lg 1 järgi oli niigi kohustuslik. Kohus lähtub menetluslike

otsustuste tegemisel TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest lahendada

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Nimetatud

eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus menetlusosaline teeb omal algatusel mahukaid

menetlustoiminguid ja nõuab hiljem nende eest hüvitist. Seega jättis maakohus põhjendatult

rahaliselt

kindlaks

määramata

need

kulud,

mis

seondusid

isa

22. augusti 2019

menetlusdokumendi koostamise ning selle ja lisade esitamisega.

10.3. Isa 22. augusti 2019 seisukohad ja lisad ei aidanud kaasa asja lahendamisele ning nende

hüvitamist ei saa põhjendada pelgalt lapse huvide järgimisega. Põhimenetluses tehtud sisulise

lahendi põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks isa seisukohti pidanud oluliseks, vaid ema

avaldus jäi rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Eespool p-s 10.1 viidatud TsMS § 477 lg 7

esimese lause järgi pidi kohus ise kontrollima avalduse põhjendatust ja võis seda teha juba enne

otsustamist, kas küsida isalt kirjalikku seisukohta.

10.4. Tervikuna ei ole hüvitatavate menetluskulude summa ebaõiglane ega ebamõistlik, vaid

vastab menetluse käigule ja ulatusele. Samuti ei ole hüvitamata jäänud kulude osa tingitud

maakohtu tegevusest. Tervikuna lahendas maakohus avalduse mõistliku aja jooksul ega

põhjustanud oma juhistega vanematele lisakulusid.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu see siiski lapse esindaja riigi õigusabi

tasule, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus

on põhjustanud eestkosteasutustele ja ka riigile põhjendamatuid kulusid sellega, et küsis isa

määruskaebuse kohta teiste menetlusosaliste seisukohti peale ema. Menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise vaidlus toimub ainult vanemate vahel ja teiste menetlusosaliste õigusi see

ei puuduta. Samas ei anna see alust jätta lapse esindaja kulud hüvitamata.

12. Lapse esindaja esitas 11. märtsil 2020 taotluse hüvitada riigi õigusabi tasu 2 t eest summas

108 eurot, millele lisandub käibemaks 21 60 eurot – kokku 129,60 eurot. Esindaja taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23 ning justiits-

ministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kinnitatud dokumendist „Advokaadile riigi õigusabi

tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Kõnealuses osas on määrus viivitamata täidetav.

13. Käesoleva määruse sisuliste otsususte peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1

teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Riigilõivu tagastamata jätmise peale ei saa TsMS § 150 lg 8 järgi kaevata, samuti ei

näe seadus ette võimalust kaevata riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamise peale.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm