4-20-618/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-20-618

1(10)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-618 Kohtukoosseis Meelika Aava, ja Orvi Koik Ivi Kesküla Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus

E.I

(ik XXX) väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi

Harju Maakohtu otsus 16. märtsi 2020. a Apellant

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

(registrikood 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskond , (asukoht Rahumäe tee 6/1, Tallinn) esindaja Jaanika Soo apellatsioon

RESOLUTSIOON

1.

Harju Maakohtu Tühistada 16. märtsi 2020. a otsus osaliselt, s.o

karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega t süüdi unnistada E.I

KarS 262 lg 1 § ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks

rahatrahv 100 (sada 400 eurot. ) trahviühikut, s.o summas Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud

makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) on VTMS § 107 lg 3 kohaselt kajastatud

kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse E.I-le

eraldi dokumendina. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud

edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

4. Apellatsioon rahuldada.

4-20-618

2(10)

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus otsusega lõpetas 16. märtsi 2020 väärteomenetluse E.I väärteoasjas KarS § 262 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus määras säilitada väärteomaterjali juurde lisatud asitõend – – CD plaadi peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.

Otsusest nähtub, et väärteoprotokolli nr 2317,19,012284 kohaselt tekitas E.I

15. detsembril 2019 ajavahemikul 04.30-05.30 kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas XXX,

kuulates väga valjult muusikat. Sellega häiris E.I oluliselt naabrite CC ja rahu. YY

Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.00.

Väärteoprotokolli nr 2317,19,012676 kohaselt tekitas E.I 30. detsembril 2019

ajavahemikul 20.00-23.15 kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas XXX, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris E.I oluliselt na rahu. Rahu häirimine abri

YY pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 06.00; rahu häirimine 22.00- reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.00.

Väärteoprotokolli nr 2317,20,000325 kohaselt tekitas E.I 14. jaanuaril 2020

ajavahemikul 04.40-05.30 kestvalt lärmi Tallinnas XXX, kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris E.I oluliselt naabri rahu. Rahu häirimine pühapäevast YY

neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.00.

Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 nõudeid ja rikkumine kvalifitseeriti väärteoprotokollides KarS § 262 lg 1 järgi.

Maakohus arS 262 lg 1 objektiivsed tunnused on avalikus märkis, et K § kohas käitumise

üldnõuete rikkumine. Tegemist on ga, mille objektiivsed tunnused blanketse süüteokoosseisu

avalik koht ja käitumise üldnõuded sisustatakse sätete kaudu. Süüdlase korrakaitseseaduse

käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime

avalikus kohas ja et sellega - 56 kirjeldatud avalikus kohas rikuti mõnda KorS § des 55 või

käitumise üldnõuet häiriti . Tuvastada tuleb seegi, et teoga asjasse mittepuutuvaid isikuid

(2. juuni 2017. a RKKKo asjas nr 3-1-1-15-17, p-d 21-24). Subjektiivsete tunnustena võib esineda kas ettevaatamatus või tahtlus süükoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.

Maakohtu hinnangul tõendavad 15. detsembri 2019. a (pühapäev) episoodis tunnistaja YY

kohtuistungil antud ütlused ja tunnistaja avaldatud ütlused, et 15. detsembri 2019. a CC varahommikul alates 04.30 kostus Tallinnas,

ivat XXX korterist valju ning tunnistajate und häir

muusikat. Mõlemad tunnistajad kutsusid välja politsei. Tunnistaja avaldatud ütlustest AA

ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 15. detsembril 2019 aadressile Tallinnas,

XXX

4-20-618

3(10)

tehtud väljakutsele. Ta jõudis kohale kell 05.31 ning maja koridori sisenedes oli kuulda valju muusikat, mis tuli korterist nr X. Korteri ukse avas E.I, kes ütles, et tal on sünnipäev. E.I

lubas muusikat mitte enam valjuks panna, kuid ajal, mil politsei võttis avaldust

väljakutse tegijalt, pani ta uuesti muusika valjult mängima. Seepeale otsustasid politseiametnikud võtta korterist nr kaasa bassikõlari. 15. detsembri 2019. a vallasasja hoiule X võtmise protokolli kohaselt võeti E.I-lt nimetatud kuupäeval hoiule kõlar, mis tagastati talle 14. jaanuaril 2020. Maakohus leidis, et nende tõenditega on tuvastatud, et E.I tegi

15. detsembril 2019 ajavahemikul 04.30-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, , kuulates väga valjult XXX muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris ta oluliselt majanaabrite CC ja rahu. YY

30. detsembri 2019. a (esmaspäev) episoodis tõendavad tunnistaja kohtuistungil antud YY

ütlused, et 30 2019 õhtusel ajal kostus Tallinnas, korterist väga valju . detsembril XXX muusikat, mida oli kuulda korterist ja trepikojast. Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja

EE detsembril 2019 aadressile ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 30.

Tallinnas,

XXX tehtud väljakutsele. Kutse sisu oli öörahu rikkumine, kõva muusika. Kohale jõudis tunnistaja kell 23.10. Teataja tegi fonoluku kaudu tunnistajale ukse lahti ja kui tunnistaja sisenes trepikotta, oli alt kuulda bassi ja kõva muusikat. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera ja koputas korteriuksele muusika , sest uksekell ei töötanud. Lõpuks uks avati. Korteris kuulas

joobes ema elukaaslane hakkasid E.I , õllepurk käes. T ja väike laps olid voodis ning magama minema. Tunnistaja palus mitu korda, et E.I paneks muusika vaiksemaks, kuna see ja oma pereliikmeid. Vestlus politseiametnike ja E.I vahel kestis

häirib naabreid

1 tund, kuid kokkuleppele ei saadud. Politseiametnikud otsustasid hoiule keskkonsooli, võta

mille abil E.I muusikat kuulas. 31. detsembri 2019. a vallasasja hoiulevõtmise protokoll t. See tagastati E.I-le i kohaselt võeti hoiule Logitec helisüsteemi kontrollpul

14. jaanuaril 2020. DVD-plaadil olevast esimesest vormikaamera salvestusest ilmneb, et 30. detsembril 2019 oli korteri nr X ukse taga kuulda muusika. Korteri köögis kuulas muusikat E.I

. Salvestiselt nähtub, et E.I viidi politseijaoskonda. Muusika kuulamist

kinnitavad ka E.I menetlusaluse isikuna 31. detsembri 2019. a kella 00.19 ajal Rahumäe tee 6/1, Tallinnas antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Neis selgitas , E.I et ta kuulas muusikat. Naaber helistas ja ta keeras muusika vaiksemaks. Kohus leidis, et nimetatud tõenditega on tuvastatud, et E.I tegi 30. detsembril 2019 ajavahemikul 20.00-

23.15 , objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, XXX

kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris t oluliselt a majanaabri YY rahu. 14. jaanuari 2020. a (teisipäev) episoodis tõendavad tunnistaja kohtuistungil antud ütlused,

YY et 14. jaanuari 2020. a varahommikul pani naaber muusika nii kõvasti mängima, et tunnistaja

ärkas. T ütlustest ilmneb, et tema reageeris a kutsus politseipatrulli. Tunnistaja

UU

politseiametnikuna 14. jaanuaril 2020 aadressile Tallinnas,

XXX tehtud väljakutsele.

Sündmuskohale jõudes oli õues kuulda kõva muusikat. Trepikotta sisenedes tegi tunnistaja kindlaks, et vali muusika tuli korterist nr 5. Uksele koputamise peale keerati muusika lõpuks vaiksemaks. Esialgu ust ei avatud, kuid k . orterist oli kuulda mehe ja naise vahelist sõnelemist

L avas et õpuks naisterahvas korteri ukse ja näitas, müra tekitas alkoholijoobes E.I .

Politsei toimetas E.I Lääne sündmus -Harju politseijaoskonda. E.I kohal

4-20-618

4(10)

kinnipidamist näitab 14. jaanuari 2020. a tema suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist tuleneb, et E.I tuli 14. jaanuaril 2020 suust . E.I politseijaoskonnas tugevat alkoholi lõhna viibimine pärast toimunut nähtub

14. jaanuari 2020. a kiirabikaardilt. 14. jaanuari 2020. a DVD-plaadil olevast teisest

vormikaamera salvestusest ilmneb, et 14. jaanuaril 2020 oli korteri nr 5 ukse taha kuulda

muusika. Korteri köögis kuulas muusikat E.I . E.I ei soovinud 14. jaanuaril 2020. a menetlusaluse isikuna ütlusi anda. Maakohus leidis, et nende tõenditega on tuvastatud,

et E.I tegi 14. jaanuaril 2020 ajavahemikul 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi enda elukohas Tallinnas, XXX, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega häiris ta oluliselt majanaabri rahu. YY

Kuigi hilisõhtusel ja öisel ajal valju muusika pikka aega mängimine nii, et seda kuulevad

majanaabrid, on käsitatav häiriva müra kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt

tekitamisena KorS § 56 lg 2 mõttes, leidis maakohus, et E.I-le ei ole võimalik

inkrimineerida KarS § 262 lg s 1 ettenähtud väärtegu. KarS § 262 lg 1 koosseis eeldab - käitumise üldnõuete rikkumist (KorS § 54), kuid avalikus kohas E.I tekitas kestvat valju ja teisi majaelanikke häirivat muusikat enda kasutatavas korteris. Korter ei ole avalik koht, sest seda Kohaks, kuhu heli E.I korterist saavad kasutada ainult selleks õigustatud isikud.

kandus ja kus see d ja häiris teisi asjasse puutumatuid isikuid, oli teiste majanaabrite korteri koridor, mis ei ole samuti avalikud kohad. Korterelamu koridor on tunnistaja ja tunnistaja YY EE ütlustest nähtuvalt suletud fonolukuga, mistõttu ei ole see ligipääsetav määratlemata ringile isikutele. lg 2 alusel lasub ka korteriomanikel ja -kasutajatel keeld Kohus möönis, et KorS § 56 oma eravalduses teha kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja -st kuni 7.00- puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00

ni. S ette karistatava teona avalikus kohas amas näeb KarS § 262 lg 1 üksnes käitumise

üldnõuete rikkumise. Kohus ei p võimalikuks tõlgendada KarS § 262 lg 1 märgitud idanud -s

avalikku kohta laiendavalt menetlusvälise isiku kahjuks ja lugeda koosseisuga hõlmatuks eravaldus. See oleks vastuolus KarS § 2 lg Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg - 2 ja ga - 1 ga .

Kohtu hinnangul on KorS § 56 lg 2 tulenev keeld KarS § 262 lg 1 teokirjelduse ja - st

sanktsiooniga katmata.

saavad panna oma XXX korteriühistu liikmed või korteriomanikud õiguse rahule ja vaikusele maksma läbi korteriomandi korteriühistuseaduse § 32 lg 1. - ja

Maakohus lõpetas väärteomenetlus väärteoasjas § järgi VTMS § 29 e E.I KarS 262 lg 1 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kohtus tõendamist leidnud käitumise üldnõudete rikkumine E.I poolt ei toimunud avalikus kohas.

2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni - ja kohtuväline menetleja Politsei Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja, kes palub maakohtu

otsus tühistada ja mõista E.I süüdi KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Kohtuvälise menetleja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. KorS § 56 lg 2 sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00 .00, puhkepäevale eelneval ööl -6

kella 00.00-07.00, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või

valgusefekte. Seega laiendab antud säte avalikus kohas käitumise üldnõudeid ka KarS § 262

kohaldamisala ka mittevalikule kohale. Arutatavas asjas ongi tegemist mujal kui avalikus kohas

4-20-618

5(10)

(korteris) öisel ajal kestvalt tekitatud teist isikut oluliselt häiriva müraga, mida on ka menetlusalusele isikule ette heidetud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all

tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti

lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (21. mai 2007. a RKKKo asjas nr 3-1-1-7-07 ja 30. aprilli 2010. a RKKKo asjas nr

3-1-1- - ona on 29 10). Iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärte võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (18. septembri 2003. a RKKKo asjas nr 3-1-1- -03, p 9). Seega ei piirdu avaliku koha 102

mõiste üksnes klassikalise arusaamaga. KorS § 57 kohaselt lähtutakse käitumise häirivuse

hindamisel keskmisest objektiivsest isikust, mitte rikkuja enda isikust, ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse.

3. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2020. a puuduste kõrvaldamise määrusele teatas kohtuväline menetleja, et ta nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

4. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2020. a päringule teatas E.I, et ta nõustub apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kohtuvälise menetleja apellatsiooni motiividega, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.

6. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

Kohtuvälise menetleja apellatsioonist läht

uvalt vaidlustatakse maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, milles maakohus leidis, et E.I-le ei ole võimalik inkrimineerida KarS § 262 lgu

s 1 ettenähtud väärteg ning lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

7. Maakohus tuvastas otsuses, et E.I rikkus -

KorS § 56 lg s 2 sätestatud nõudeid

sellega, et tema, viibides enda elukohas Tallinnas (s.o mitte avalikus kohas), tegi XXX 15. dets -05.30, 30. - embril 2019 (pühapäev) kell 04.30 detsembril 2019 (esmaspäev) kell 20.00

23.15 ja 14. jaanuaril 2020 (teisipäev) kell 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult kestvalt lärmi, kuulates väga valju muusikat, mis kandus väljapoole tema korteri piire. Samuti tuvastas maakohus, et selle tegevusega häiris E.I oluliselt majanaabrite ja/või YY CC rahu. Maakohus luges menetlusaluse isiku poolt -s 2 KorS § 56 lg sätestatud avaliku korra üldnõuete rikkumise

tõendatuks:

15. detsembri 2019. a episoodi osas tunnistaja

YY kohtuistungil antud ütluste ja tunnistaja

AA avaldatud ütlustega ning 15. detsembri 2019. a vallasasja hoiule võtmise protokollis märgituga; 30. detsembri 2019. a episoodi osas tunnistajate ja

YY EE kohtuistungil antud ütlustega, E.I 31. detsembril 2019 menetlusaluse isikuna antud ja kohtuistungil avaldatud

4-20-618

6(10)

ütlustega, 31. detsembri 2019. a vallasasja hoiule võtmise protokollis märgituga ning DVD-plaadil oleva vo

rmikaamera salvestusest nähtuvaga; 14. jaanuari 2020. a episoodi osas tunnistajate ja

YY UU kohtuistungil antud ütlustega,

E.I sündmuskohal kinnipidamise protokollis märgituga, E.I 14.

jaanuari 2020. a ülekuulamise protokolliga, 14. jaanuari 2020. a kiirabikaardiga ning DVD-

plaadil oleva vormikaamera salvestusest nähtuvaga. Eeltoodust nähtuvalt tuvastas maakohus, et menetlusalune isik rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid

15. detsembril 2019 (pühapäev) kell 04.30 bril 2019 (esmaspäev) kell -05.30, 30. detsem

22.00-23.15 ja 14. jaanuaril 2020 (teisipäev) kell 04.40 . Kuivõrd a -05.30 pellatsioonis ei ole maakohtu sellekohast järeldust vaidlustatud VTMS § 146 lg sätestatut, ei pea ja arvestades -s 2 ringkonnakohus vajalikuks maakohtu sellekohast seisukohta . täiendavalt analüüsida

8. Olenemata asjaolust, et maakohus tuvastas menetlusaluse isiku poolt kolmel korral KorS § 56 lg s 2 sätestatud nõuete rikkumise, - asus kohus seisukohale, et ei ole E.I-le

võimalik § 262 lg enähtud väärtegu KarS -s 1 ett inkrimineerida. Kohtukolleegium maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Avalikku korda kaitsvate süütegude sisustamisel tuleb pöörduda eelkõige korrakaitseseaduse

mõisteaparaadi poole 4. peatüki 1. jaos on sätestatud avalikus kohas käitumise . KorS

üldnõuded. KorS § des 55 ja 56 on loetletud konkreetsed tegevused, mida tuleb eelkõige - käsitleda häiriva või ohtu seadva tegevusena. Kuna KarS § 262 on blanketne süüteokoosseis,

mille dispositsioon kasutab korrakaitseseaduse mõisteaparaati ning KorS 4. peatüki 1. jagu laiendab avalikus kohas käitumise üldnõuded teatud erandjuhtumitel ka kohtadele, mis ei ole

avalikud KorS § 54 mõttes, siis on ka KarS § 262 sellistel erandjuhtumitel rakendatav. Arvestades, et KorS § 56 lg s 2 on selgesõnaliselt sätestatud, et mujal kui avalikus kohas on - ajavahemikus kell 22.00-06.00, 00.00-07.00, keelatud tekitada puhkepäevale eelneval ööl kell

kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, siis tuleb juba

seadusest lähtuvalt käsitleda sellist tegevust avaliku korra sisuks olevate normide ja reeglite

rikkumisena. Kohtukolleegiumi sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt hõlmab KarS § 262 nii § nõuded. KorS 56 lg- 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud s Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kui rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub

selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (5. oktoobri 2017. a RKKKo asjas nr 4-16-6493/27, p-d 8.1 ja 8.2).

Ringkonnakohtu hinnangul vastavad otsuse eelmises punktis kirjeldatud ja maakohtu poolt tuvastatud E.I ning teod kõik KorS § 56 lg 2 ja seeläbi ka KarS § 262 lg 1 tunnustele väärteo objektiivne koosseis on täidetud.

Maakohus, lõpetades väärteomenetluse KarS § 262 lg 1 järgi

E.I gudes te

väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § i materiaalõigust 29 lg 1 p 1 alusel, kohaldas valest

VTMS 149 p 1 VTMS -st 2 tulenev § mõttes. § 148 p alt on tegemist kohtuotsuse tühistamise

alusega ning maakohtu otsus tuleb tühistada VTMS § 147 lg 1 p 4 alusel osaliselt, s.o KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas. VTMS § 151 lg 3

p 2 kohaselt võib ringkonnakohus kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel tühistada

maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teha süüdimõistva otsuse. Seega on kohtukolleegiumil pädevus teha menetlusaluse isiku osas raskendav otsus.

4-20-618

7(10)

9. Järgnevalt , kas E.I süüdistuses KarS § 262 tuleb ringkonnakohtul tuvastada lg subjektiivne koosseis. 1 järgi on täidetud ka süüteo

Asja materjalide kohaselt kuulas E.I 15. detsembri 2019. a varahommikul kell 04.30- 05.30 valju muusikat, mis kostus nii maja trepikotta kui ka naabrite korteristesse (tl 30 pöördel,

31 pöördel ja 53 pöördel) Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et isegi pärast . seda, kui

politseiametnikud olid korterist lahkunud ja menetlusalune isik oli teadlik sellest, et vali muusika häirib naab jätkas ta müra tekitamist, pannes muusika uuesti valjult mängima rite rahu,

(tl 31 pöördel) võimalikuks pidama ja möönma, et ta põhjustab müra, . Seega pidi E.I mis segab tema naabreid. Igal juhul pidi menetlusalusel isikul selline arusaam tekkima pärast seda, kui politsei oli talle teada andnud, et ta segab valju muusika kuulamisega oma naabreid, kuid ta jätkas sellest hoolimata müra tekitamist seni, kuni politseinikud võtsid korterist endaga kaasa basskõlari (tl 32-33).

E.I kuulas valju muusikat ka 30. detsembril 2019 -23.15, mis õhtusel ajal kell 20.00 kostus taas nii maja trepikotta kui ka naabri korterisse . Menetlusalune YY (tl 53 pöördel ja 54) isik keeldus muusikat vaiksemaks panemast ka pärast seda, kui ta oli teadlik, et vali muusika häirib naabreid. Samuti ei andnud politseiga toimunud pea ühe tunni pikkune vestlus tulemust,

mistõttu oli politsei sunnitud müra vähendamise eesmärgil hoiule võtma keskkonsooli, mille abil E.I muusikat kuulas (tl 24-25 ja 54). Eeltoodust tulenevalt pidi menetlusalune isik võimalikuks ja möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid. 14. jaanuaril 2020 kuulas E.I taas valju muusikat varahommikul kell 04.40-05.30, mis kostus nii maja trepikotta kui ka naabri korterisse . Arvestades asjaolu, YY (tl 53 pöördel ja 54)

et teo toimepanemisele eelneva kuu jooksul on menetlusalusel isikul olnud juba liigse müra

tekitamise tõttu nii naabritega kui ka politseiga kaks kokkupuudet ning seda, et politseiametnikust tunnistaja

(tl UU ütluste kohaselt oli muusika nii vali, et see kostus ka õue

54 pöördel) E.I võimalikuks möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema , pidi ja naabreid. Eeltoodust tulenevalt me temale leiab kohtukolleegium, et menetlusalune isik tegutses kõigi kol etteheidetava väärteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

10. tu hinnangul ei esine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakoh E.I tegude toimepanemise ajal ning on on süüvõimeline, s.t ta oli temale etteheidetavate

ka praegusel ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (tl 13). Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks.

Eeltoodud põhjustel leiab kohtukolleegium, et E.I on pannud toime koosseisulised, õigusvastase ning süülise väär KarS § 262 lg 1 järgi. d d teod, mis on kvalifitseeritav

ad

11. Kuna ringkonnakohus leiab, et E.I on väärteod toime pannud, siis tuleb mõista ka karistus. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel,

et KarS § 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo - st toimepanemiseks (5. septembri 2007. a RKKKo asjas nr 3-1-1-38- esoleva 07, p 19). Kuna kä

4-20-618

8(10)

väärteomenetluse esemesse kuulusid E.I kolm tegu, mis kõik vastasid avaliku korra rikkumise koosseisule, tuleb ringkonnakohtul mõista menetlusalusele isikule üks karistus. KarS § 262 lg 1 näeb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti.

Karistuse määramise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et toimepanemisel tuleb menetlusaluse isiku süüd väärtegude pidada suureks. E.I, pannes ühe kuu jooksul toime kolm samalaadset väärtegu vähemalt

kaudse tahtlusega, on sellise käitumisega näidanud üles äärmist lugupidamatust kehtivate

reeglite vastu. Oluline on seegi, et asja materjalide juures olevate ning maakohtu poolt st refereeritud tõenditest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku käitumine täiesti ükskõikne ja üleolev, kusjuures isik ei reageerinud 15. detsembri 2019. a episoodi puhul isegi politsei korraldustele,

jätkates pärast politsei lahkumist müra/lärmi tekitamist (tl 32 pöördel) Müra tekitamise

.

takistamiseks oli politsei sunnitud korterist kaasa võtma basskõlari (tl 32-33). Samuti ei

soostunud E.I 30. detsembril 2019 muusikat vaiksemaks panema ka siis, kui ta oli politseiga juba pea tund aega vestelnud (tl 54) ja teadis, et tema tegevus häirib naabrite öörahu.

Seetõttu oli politsei taas müra edasise tekitamise takistamiseks enda kätte hoiule võtma keskkonsooli, mille abil menetlusalune isik muusikat kuulas (tl 24-25 ja 54). Kuigi kõigi kolme

episoodi puhul kaebasid müra üle ainult E.I ja/või naabrid

YY CC, andsid

politseiametnikest tunnistajad ütlusi selle kohta, et juba maja trepikotta sisenedes oli kuulda valju muusikat ja bassi (tl

27 pöördel; 54 ja 54 pöördel) ning 14. jaanuaril 2020 kostus kõva

muusika isegi õue (tl 54 pöördel) üra häirivaks ja intensiivseks

. Seega saab hinnata m . Tunnis ning tajate ütlustest järeldub, et müra kestis kõigil kolmel juhul vähemalt pea tund aega

kahel korral tekitas E.I müra varahommikul Eelkirjeldatud käitumine näitab . kohtukolleegiumi hinnangul üheselt seda, et menetlusalune isik on kaaskodanike suhtes täiesti

vastutustundetu ja ükskõikne Märgitut kinnitab ka asjaolu, et avaliku korra rikkumise on . E.I toime pannud ka varem, mille eest on teda 12. veebruari 2019. a otsusega karistatud rahatrahviga.

E.I suhtes karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei esine.

12. Mis puudutab üldja eripreventiivseid kaalutlusi, siis E.I on 12. veebruari 2019. a otsusega karistatud KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest

rahatrahv 120 eurot iga 30 trahviühikut, s.o . Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et

menetlusalust isikut on 20. mai 2015. a otsusega (jõustunud 5. juunil 2015) karistatud KarS alaealisena § 278 lg 1 järgi 800 euro suuruse rahatrahviga ning 29. juuli 2011. a otsusega (

toimepandud süütegu, jõustunud 15. augustil 2011) KarS § 218 lg 1 järgi 11,5 euro suuruse

rahatrahviga. Viimase kahe otsustega arvestamist ringkonnakohus aga võimalikuks ei pea. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole

sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Vaadeldaval juhul puuduvad

4-20-618

9(10)

andmed 2015. a ja 2011. a väärteootsuste täitmise aegumise peatumise aluse esinemise kohta, mistõttu ei ole alusel mõistetud karistusi võimalik enam KarS § 82 lg 4 alusel nimetatud otsuste

sisse nõuda § 24 lg 1 p 11 ja lg 2 p 9 sätestavad, et . Karistusregistri seaduse (KarRS) karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS § le 82. Märgitust tuleneb omakorda, et - 2015. a ja 2011. a aasta otsuste andmed peaksid olema arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et varasemaid karistatusi saab

uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist

kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (12. novembri 2012. a RKKKo asjas nr 3-1-1-111- rteoasjadele. 12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka vää

Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse

individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset

õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest KarS

(20. oktoobri 2016. a RKKKo asjas nr 3-1-1- -16, p 10). 70 Eelneva kokkuvõtteks nendib kohtukolleegium, et E.I on isikuks, kellel on üks kehtiv väärteokaristus.

13. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. ohtuväline menetleja on seisukohal, et E.I K

puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga, ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu küll kuid . Menetlusalune isik on

varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all olevate te gudega samalaadse rikkumise, varasema rikkumise eest karistati kuid seejuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et E.I oluliselt alla sanktsiooni ke t). skmise määra jääva rahatrahviga (30 trahviühiku

Kuigi nimetatud karistus ei ole mõjutanud menetlusalust isikut edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest ja karistusregistris puudub varasemalt määratud karistuse hoiduma

täitmise info, on kohtukolleegium seisukohal, et arutataval juhul on võimalik menetlusaluse

isiku suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi, kuid seekord sanktsiooni ülemmääras. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusel olemas töökoht (tl 3, 6, 18, 22) ja

seelä , mistõttu on ta võimeline rahatrahvi tasuma. bi ka regulaarne legaalne sissetulek Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada rahatrahvi sanktsiooni ülemmääras proportsionaalseks

toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete eesmärkid - ega. Nimetatud karistuse määr võimaldab E.I teha talle mõistetavast karistusest vajalikud järeldused, sest sellises suurusjärgus rahatrahvi tasumine ei ole isikule mugav selleks tuleb ja loobuda muude kulutuste tegemisest. Ringkonnakohus on veendunud, et rahatrahv sanktsiooni ülemmäära mõjutada edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest s aitab E.I ja

järgima korrakaitseseaduses sätestatud keeldusid. Kõike eeltoodut arvestades on

kohtukolleegium seisukohal, et menetlusalust isikut tuleb karistada KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga sanktsiooni ülemmääras ning mõistab E.I-le karistuseks rahatrahvi 100 (

sada) trahviühikut ehk 400 (nelisada) eurot.

14. Kohtukolleegium märgib, et VTMS § 153 lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus kohtuotsust tehes VTMS § 111, arvestades VTMS § 153 lg 4 ettenähtud -dest 107 ja 109- -tes 2-

erisusi. VTMS § 107 lg s 3 sätestatust tulenevalt on rahatrahvi tasumiseks vajalikud -

makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse E.I-le eraldi. VTMS

§ 111 lg 10 sätestab, et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

4-20-618

10(10)

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

15. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 2, § 149 p 1, § 151

lg 3 p 2 - rahuldab ringkonnakohus kohtuvälise menetleja Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna apellatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu 16. märtsi - 2020. a otsuse osaliselt, s.o KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise

osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. gkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega Rin tunnistab R. polakese süüdi KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõistab talle

karistuseks rahatrahvi 100 (sada) trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Muus osas tuleb jätta

maakohtu otsus muutmata.