4-20-532/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

21. mai 2020 Kohtuasja number 4-20-532 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Arvo Loigu (Loik) väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. märtsi 2020. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Arvo Loik (isikukood 35603180238) Teised apellatsioonimenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja juhtivuurija Martin Rist Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 4. märtsi 2020. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Arvo Loik 2. novembril 2019 kell 05.54 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Jaama tn 1 mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. EKEI uuringuga tuvastati, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,89+/-0,05 mg. Sellega rikkus A. Loik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Tartu Maakohtu 4. märtsi 2020. a otsusega tunnistati A. Loik süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 13 päeva aresti. Maakohus põhjendas karistuse mõistmist alljärgnevalt.

2(3)

3. Menetlusaluse isiku A. Loigu karistust kergendab süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust.

4. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on A. Loigul kolm kehtivat väärteokaristust, mis on kõik määratud LS § 224 lg 2 alusel. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 16. mai 2018. a otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 231 trahviühiku ulatuses, s.o 924 eurot. Rahatrahv on tasumata.

5. Viru Maakohtu 2. juuli 2019. a otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 7 päeva arestiga. Viru Maakohtu 5. septembri 2019. a otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 10 päeva arestiga. A. Loik pani uue analoogse väärteo toime juba vähem kui 2 kuud hiljem, s.o

2. novembril 2019. Lisaks sellele väärib märkimist, et A. Loigul on ka üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

6. Menetlusalune isik A. Loik taotles kohtuistungil, et talle mõistetaks karistuseks rahatrahv, kuna tal on vaja hooldada oma 83-aastast voodihaiget ema. Samas on A. Loigul varasemalt kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tasumata ning ema eest hoolitsemise vajadus ei ole takistanud tal väärtegude toimepanemist. Kuna varasemad väärteokaristused LS § 224 lg 2 järgi ei ole avaldanud A. Loigule positiivset eripreventiivset mõju ega hoidnud ära uute analoogsete väärtegude toimepanemist, siis ei ole rahatrahvi mõistmine põhjendatud ning teda tuleb karistada arestiga. Kohus mõistab

A. Loigule karistuseks 13 päeva aresti, mis on veidi väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Nimetatud karistusega on kohtu hinnangul täidetud nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

APELLATSIOON

7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Loik, kes palub kohtuotsuse tühistada karistuse mõistmise osas.

8. A. Loik märgib, et tal ei ole võimalik aresti kanda seoses igapäevast hooldust vajava emaga, kelle tervis on halvenenud.

VASTUS APELLATSIOONILE

9. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri hinnangul tuleb A. Loigu apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

10. Menetlusalune isik pani otseselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. 2020. aastal on liikluses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtide süü läbi hukkunud seitse inimest. A. Loigule tuleb anda selge signaal, et selline käitumine on taunitav. Menetlusalust isikut on karistatud samaliigiliste liiklusrikkumiste eest nii väärteokui ka kriminaalkorras, kuid karistused ei ole talle mõju avaldanud. A. Loik on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist, näidates, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada.

3(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

12. A. Loik on vaidlustanud maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. Apellatsiooni kohaselt ei saa A. Loik minna aresti kandma, kuna hooldab oma haiget ema. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu poolt mõistetud karistust kergendada.

13. Maakohus on A. Loigule karistust mõistes arvestanud nii menetlusaluse isiku süü suuruse kui ka karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkidega. A. Loik juhtis 2. novembril 2019 mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. EKEI uuringuga tuvastati, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,89+/-0,05 mg. Sellega pani

A. Loik toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohus tuvastas, et A. Loik pani väärteo toime hooletusest. Ta avaldas kohtuistungil, et hakkas õhtul kella 4-5 ajal 2-liitrisest pudelist õlut jooma ning arvas, et saab hommikuks kaineks. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning põhjendas arusaadavalt, miks tuleb

A. Loiku karistada arestiga.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Loigule mõistetud 13 päeva aresti on kooskõlas karistuse eesmärkidega. Kuna A. Loigul on kolm kehtivat väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ja kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on ka ringkonnakohtu hinnangul A. Loiku põhjendatud karistada arestiga. A. Loiku on Viru Maakohtu 2. juuli 2019. a otsusega karistatud LS § 224 lg 2 järgi 7 päeva arestiga ning Viru Maakohtu 5. septembri 2019. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi 10 päeva arestiga. Nimetatud karistused ei ole mõjutanud A. Loiku uue samalaadse väärteo toimepanemisest hoiduma. Seega on maakohtu poolt karistuseks mõistetud sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus – 13 päeva aresti – kooskõlas karistuse eesmärkidega. Kergema karisusega ei ole A. Loiku võimalik mõjutada uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma.

15. Maakohus võttis arvesse ka seda, et A. Loik hooldab oma ema ning selgitas õigesti, et nimetatu ei anna alust karistuse kergendamiseks. Nagu maakohus märkis, ei ole ema eest hoolitsemise vajadus takistanud A. Loigul väärtegude toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ema hooldamine ei ole asjaolu, mis annaks alust aresti asemel rahalist karistust mõista. A. Loigul on võimalik ema hooldamise küsimuses abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 4. märtsi 2020. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas