Legislator Case Law & Legislation
2-19-18440/3 AI generated

2-19-18440/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-18440/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

PlusPlus Capital AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse J K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on PlusPlus Capital AS ja J K vahel 11.09.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 14.04.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktiliselt asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud.

Legislator headnote

AI generated

2-19-18440/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18440 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi J K vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

13 821,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja J K (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Klt PlusPlus Capital AS kasuks PlusPlus Capital AS ja J K vahel 11.09.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr xxxx tulenevalt põhivõlgnevus summas 8252,08 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.

3. Välja mõista J Klt PlusPlus Capital AS kasuks PlusPlus Capital AS ja J K vahel 11.09.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis enne 11.09.2018 summas 1746,80 eurot, viivis perioodi 21.10.2018 kuni 25.11.2019 eest summas 1985,45 eurot ja alates 26.11.2019 kuni põhinõude 8252,08 euro täitmiseni viivis määraga 0,06% päevas.

4. Jätta menetluskulud J K kanda.

5. Välja mõista J Klt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse J K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagi aluseks on PlusPlus Capital AS ja J K vahel 11.09.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 14.04.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktiliselt asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS §

162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

650 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 13 821,08 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 15 000 eurot tasuda riigilõiv summas 650 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 650 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav alusdokumentide analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks (120 x 2 = 240).

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik