4-19-6114/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

asi 4-19-6114 Väärteo

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprillil 2020 (Tallinna kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkev

itš Kaebuse esitanud isik K.M, isikukood XXX, elukoht xxx

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja refektuuri Korrakaitsebüroo p

liiklusjärelevalvekesk otsus väärteoasjas nr. use 15.11.2019 2302,19,000958

223 lg 1 . K.M’i karistamises LS§ järgi Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja esindaja advokaat K.M ja tema esindaja Ivo Kallas

Kohtuväline menetleja – Põhj Politseija Piirivalveameti a prefektuuri esindaja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Jaak Paju.

LÕPPOSA

Jätta K.M ja Piirivalveameti Põhja ’i kaebus Politsei-

p ekeskuse refektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalv

15.11.2019 otsusele 2302,19,000958 ma väärteoasjas nr: te

karistamises LS§ 223 lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosa 28.04.2020 listele kättesaadav

1.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik

1.1 Vaidlustatud otsuse sisu:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.11.2019 otsuse kohaselt 2302,19,000958 juhtis väärteoasjas nr. menetlusalune isik 18.02.2019 kell 10:10 K.M Käo tn ja Räägu tn ristmikul, Tallinn as

mootorsõidukit sooritades vasakpööret ning sõidutee lõikumisalalt välja sõites kaldus , vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Toyota reg.märk xX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti X X'le ja X ja fototabelitega). Sellega rikkus Liiklusseaduse K.M § 48 lg 2, pannes toime LS §

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. K.M ’ile määrati väärteo toimepanemise eest rahatrahv 45 trahviühikut s.o 180 eurot. Lisaks määrati K.M-i kanda väärteomenetluses tekkinud menetluskulud ekspertiisi teostamise kulu 457 eurot. 6 –

1.2 etlusaluse isiku kaebuse sisu: Men

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning esimese alternatiivina lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu või teise alternatiivina lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel või kolmanda alternatiivina kergendada menetlusaluse isiku karistust. Samuti palub kaebaja esindaja jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning mõista välja menetlusaluse isiku kasuks.

Kaebaja selgitab kaebuses menetluse käiku. Kaebusega vaidlustab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiab kokkuvõtvalt, et pole tõendatud menetlusaluse isiku süü sõiduki vastassuunavööndis juhtimisel – nimelt sõitis kokkupõrke põhjustanud Toyota Camry juht vastassuunavööndis. Samuti leiab menetlusalune isik kaebuses, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust, mille tulemusel tehti otsus kahetsusväärselt menetlusaluse isiku kahjuks.

Kaebuses antakse ülevaade, kuidas kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebuse sisu kohaselt tuleb vaidlustatud otsus tühistada põhjusel, et selles ei ole absoluutselt analüüsitud ega põhjendatud menetlusaluse isiku süüd. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kirjalikus otsuses puuduvad põhjendused menetleja järelduste kohta. Kuna kohtuväline menetleja otsustas karistada menetlusalust isikut liiklusõnnetuse põhjustamise eest, siis pidi kohtuväline menetleja otsuses ära näitama tõendid ning nende analüüsi, millest võib järeldada, et menetlusalune isik juhtis sõidukit

vastassuunavööndis ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Pelgalt asja materjalide juurde võetud dokumentide loetlemine ei ole kaebaja hinnangul piisav, et kaebaja süü oleks tõendatud. Lisaks pidi kohtuväline menetleja ära näitama põhjused, miks ükski

kaitseargument ei ole pi

isav väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsuses üksnes üldsõnaliselt välja toodud asja materjalide loetelu, millele menetleja otsuse tegemisel tugineb. Samas ei tulene menetleja poolt nimetatud dokumentidest, et kaebaja oleks liiklusõnnetuse põhjustaja. Vastupidi – kaebaja on menetlejale ise esitanud tõendid (fotod sündmuskohalt), millelt on selgelt näha sõidukite naastrehvide jäljed ja nende kaudu on hinnatav sõidukite paiknemine enne avarii tekkimist. Esitatud fotod lükkavad ümber menetleja poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja ka skeemile märgitud sõidukite paiknemise andmed. Vaidlustatud otsuses pole sõnakestki sellest, kuidas on menetleja kaebaja esitatud fotosid analüüsinud ja milliseid järeldusi on ta sellest teinud. Vastav analüüs puudub. Üldsõnaline viide asja materjalidele ei ole piisav.

Kaebuses selgitab kaebaja esindaja, et analoogia kohtuotsuse põhjendamiskohustusega seisneb selles, et kui pidada piisavaks vaidlustatud otsuse “põhjendusi”, siis võiks kohtuotsuse tegemisel piisata isiku süüdi tunnistamisel sellest, kui kohus ütleb, et kohtusse on saadetud süüdistusakt, kohus tutvus toimikuga ning tegu on tõendatud. Eeltoodu ei vasta ühelgi juhul kehtivas õiguses ja kohtupraktikas nõutavale põhjendamiskohustuse standardile.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine – sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või

– käsitatav kriminaalmenetlusõi -veenvuse korral guse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse - puudumisena" (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-63-14).

Seega, tuginedes eeltoodule ei saa pidada piisavaks üldsõnalisi viiteid toimikule ja väärteoprotokollile ning antud olukorda tuleb käsitleda kui põhjenduste puudumist. Kaebaja leiab, et leja on rikkunud seega kohtuväline menet oluliselt põhjendamiskohustust, tuleb jätta sõltumata maakohtus tehtavast otsusest menetluskulud riigi kanda, sest riik peab tagama seadusliku (st adekvaatselt ja ammendavalt põhjendatud) otsuse tegemise juba esimesel korral nii, et

isik mõistaks tema suhtes tehtud karistusotsuse sisu.

Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü tõendamata. Kaitsj pole tõendatud a leiab, et

väärteo objektiivse koosseisu realiseerimine – st mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine. Siinsel juhul pole tõsikindlalt tõendatud, et menetlusalune isik juhtis sõiduki vastassuunavööndisse. Tegemist on kohtuvälise menetleja ametniku ning tunnistaja meelevaldse oletuse ja hinnanguga, mitte tõsikindla faktiga. Asjas läbiviidud ekspertiisi tulemused on ebaõiged eksperdile esitatud puuduliku materjali ja ebaõigete andmete tõttu.

Seega kaebuse kohaselt pole täidetud LS § 223 lg s 1 sätestatud objektiivse koosseisu esmane - tunnus: mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine.

Kaebuse kohaselt puuduvad vettpidavaid tõendid, mis tõendaksid, et menetlusalune isik juhtis sõidukit vastassuunavööndis. Vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimisel peab kõrvutama kahte versiooni ja vastavaid tõendeid. Need on:

- menetlusalune isik juhtis oma sõiduki vastassuunavööndisse ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja

- menetlusalune isik ei juhtinud oma sõidukit vastassuunavööndisse (seda tegi Toyota Camry juht) ja ei põhjustanud sellega liiklusõnnetust.

Kaebaja hinnangul on menetleja otsuse tegemisel tuginenud ennekõike tunnistajate ütlustele, mis on vastuolulised ja sündmuskoha vaatlusprotokollile, selle lisadele, täiendavale sündmuskoha vaatlusprotokollile ja ekspertiisiaktile. Menetleja on 18. veebruaril 2019 koostanud vaatlusprotokolli skeemi (tl 2), mille järgi on menetleja mõõtnud nähtava tee laiuseks 2,4 m ja Toyota Camry jälje kauguseks paremalt poolt tee servast 2,2 m (nullpunktist

13 m kaugusel), so sisuliselt sõitis Toyota Camry Räägu tänaval keset teed, so ka vastassuunavööndis, jättes kaebajale oma suunas l 2,2m). Räägu iikumiseks vaid 0,2 m (2,4m -

ja Käo tänava ristmikul, kus toimus liiklusõnnetus oli Toyota Camry vasaku esimese rehvi jälje kaugus paremalt poolt tee servast 1,9 m, olles 0,7 m (tee laius 2,4 m – 1,9 m) üle tee telgjoone, seega vastassuunavööndis. Vaatlusprotokollil kajastuvaid andmeid kinnitavad kaebaja ja menetleja fotod – neilt on selgelt näha sõidukite naastrehvide jäljed teepinnal ning ka seda, et Toyota Camry vasaku esimese rehvi jälg oli selgelt vastassuunavööndis. Ainuüksi menetleja poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli põhjal saab teha üheselt selge järelduse, et sõiduauto Toyota Camry juht sõitis liiklusõnnetuse tekkekohal, so Räägu ja Käo tn ristumiskohal vastassuunavööndis ja tekitas sellega liiklusõnnetuse. Menetleja võis otsuse tegemisel eksida seetõttu, et kõnesoleval skeemil on Toyota Camry jälg märgitud keset teed, kuid jälgede mõõtmise andmete järgi peaks jälg olema märgitud rohkem vastassuunavööndisse.

Ekspert on 03. oktoobril 2019. a koostatud ekspertiisakti koostamisel lähtunud peamiselt sõidukitele tekkinud vigastustest. Kaebaja hinnangul ei ole eksperdi järeldus liiklusõnnetuse põhjustaja osas õige, sest sõidukeid ei ole eksperdile esitatud, et nende vigastusi täpsemalt hinnata. Seetõttu ei saa ka vigastuste põhjal koostatud animatsioon olla täpne. Ekspert ei ole arvesse võtnud asjaolu, et Toyota Camry liikus Räägu tn mööda Käo tn ristmiku poole praktiliselt keset teed, ta pidi andma paremalt tulnud kaebaja sõidukile teed, kuid ei saanud libeda tee ja ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu oma sõidukit pidama ega ka liikuda vastassuunavööndist tagasi oma suunavööndisse.

Ekspert on ekspertiisakti kokkuvõttes jõudnud järeldusele, et Toyota Camry ei olnud kokkupõrke toimumise ajaks veel ristmikule (Käo tn) välja sõitnud. Järelikult toimus kokkupõrge Püü tänaval. Kõige olulisem ongi just see, et kaebaja ei saa mingil viisil olla liiklusõnnetuse põhjustajaks, sest asja materjalide põhjal (ennekõike fotod, mõõtmistulemustel koostatud skeemid) on üheselt selge, et Toyota Camry liikus Räägu tn-l ilmselgelt vastassuunavööndis. Samas ei ole asja materjalidest tulenevalt kaebaja sõiduk ei Käo ega ka Räägu tänaval vastassuunavööndis sõitnud.

Kaebuse kohaselt on eeltoodud asjaolude tõttu põhjendatud järeldada, et kaebaja ei saanud liiklusõnnetuse põhjustajaks olla. Kaebaja leiab, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-82-06, p 11).

Rajades süüdimõistva kohtuotsuse järeldused oletustele ja jättes kohtulikul arutamisel tõusetunud kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks tõlgendamata, rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-113- 12, p 7.3).

Kuna siinsel juhul pole ühtegi tõendit selle kohta, kus täpselt kokkupõrge toimus ning kas menetlusalune isik vastassuunas sõitis (vastupidi – tõendatud on, et vastassuunavööndis sõitis

Toyota Camry juht), tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks osas, mis puudutab vastass

uunavöödis sõitmist.

Eeltoodust tu - lenevalt pole täidetud LS § 223 lg s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis ning väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku suhtes lõpetada koosseisutunnuste puudumise tõttu.

Kaebuse kohaselt tuleb alternatiivse variandina menetlus otstarbekuse kaalutluse tõttu lõpetada põhjendades seda järgnevalt. Süü, kui leiab tuvastamist väärteokoosseisu realiseerimine, on antud asjas olematu. Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda teistsugusele järeldusele asuda. Kaitsja taotleb, et kohtuväline menetleja lõpetaks teise alternatiivina väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kaebuse kohaselt tuleb menetluskulud igal juhul jätta riigi kanda. Kuivõrd kohtuväline menetleja tegi põhjendamiskohustust rikkudes otsuse, mida pole menetlusalusel isikul võimalik mõista, siis on õige ja põhjendatud jätta maakohtu menetluse kulud igal juhul riigi kanda. Vastasel korral tekitab riigi õigusvastane tegevus isikule kahju, mida talle poleks tekkinud, kui täitevvõimu asutus oleks suutnud kohe esimesel korral seadusliku karistusotsuse teha. Kaebuse kohaselt kohaldatakse väärteoasjade menetluskulude jaotamisel KrMS sätteid

(VTMS § 38 lg 1). Kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja otsuse peale tehtud edasikaebusega (sisuliselt apellatsiooniga), siis on asjakohane kohaldada KrMS § 185 lg-st 1.

Ehk juhul, kui maakohus peab minimaalselt kõrvaldama iseseisvalt kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste puudumise ning esitama ise need põhjendused, kohaldub KrMS § 337 lg 1 p 2 ning menetluskulud tuleb riigi kanda jätta. kohtuvälise menetleja Kaebaja hinnangul on

ame

tnik võtnud mingi suvalise blanketi, täitis ära individuaalsed lüngad (isikuandmed ja väärtegu puudutavad andmed) ning jättis esitamata analüüsi ja põhjendused, seega kuuluvad menetluskulud igal juhul hüvitamisele.

1.3 Kohtumenetluses kohus tuvastas:

Kohtuistungil jäi kaebaja kaitsja kaebuses avaldatud seisukohale. Kaebaja leidis, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes otsuse põhjendamata. Samuti, et kohtuväline menetleja on liiklusõnnetuse asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Nimelt on vaidlustatud otsuses leitud, et kaebaja on sõitnud vastassuunavööndis Käo tn ja Räägu tn ristmikul. Asja juurde kogutud materjalid, ennekõike fotod näitavad aga seda, et vastassuunavööndis sõitis Toyota Camry juht, mitte kaebaja, kes siis sõitis Toyota Dygo-ga. Nii menetleja enda poolt tehtud fototabelid kui ka siis kaebaja poolt hiljem menetlejale esitatud sündmuskohal tehtud fotod tõendavad kaebaja kaitsja hinnangul üheselt seda, et kaebaja ei saanud kuidagimoodi liikuda Käo tn lt Räägu tn le vasakpöörde tegemisel - -

vastassuunavööndisse. Nimelt Toyota Camry, mis liikus Räägu tn lt Käo - -tn suunas, selle jäljed, sellel mustal jääl, mis on ka fotodest näha, tl 15 alates on kaebaja fotod. Tl 16 näitab väga selgelt ära sõidukite paiknemise ja kaebaja sõiduk Toyota Dygo oli praktiliselt teepealt väljas, sest ta sinna Räägu tn le praktiliselt enam ära ei mahtunud. Tegemist oli kitsa - tänavaga, mis oli talvisel perioodil kitsama, lahti sõidetud osaga. Küll aga see ei tähendanud seda, et Toyota Camry juht oleks võinud sõita keset teed ja vähemalt poole auto jagu oli

Toyota Camry liiklusõnnetuse hetkel vastassuunavööndis. Praktiliselt kaebaja sõiduk sinna teeristile ära ei mahtunud. Teeolud olid libedad, ristmik oli kehva nähtavusega ja nii nagu Toyota Camry juht selgitas, ing oli tema kiirus ja sõiduolud sellised, mis t isid tema väga pika pidurdamise - Toyota Camry juhi hinnangul vähemalt kaks autopikkust. Fotodelt olevad jäljed näitavad selgelt, et pidurdustee oli pikem. Ehk siis Toyota Camry sõidukiirus võis olla ka suurem . ldab, et Toyota Camry juhi poolt oli kui asja materjalidest nähtuv Kaebaja järe ebaõigesti valitud kiirus, mis põhjustas sellel ristmikul Toyota Camry libisemise vastassuunavööndisse nii ristmikul kui ka Räägu tn endal. Räägu tn endal oli Toyota Camry reavalik juhi teha, küll aga kui ta lähenes ristmikule, asus pidurdama, väljus auto tal kontrolli alt ja põrkus kaebaja sõidukiga. Ekspertiisaktis leitud tulemused tuginevad kaebaja hinnangul ebaõigetel hinnangul on ekspertiisakt koostatud ainult sõiduki vigastuste e andmetele Kaebaja .

põhjal ja mis on selle kõige tõsisemaks puuduseks on see, et hinnangul ei nähtu nende

ekspertiisaktist ega ka sellele lisatud materjalidest kuskilt seda, et ekspert oleks kindlaks t s on kaebaja hinnangul asjaolude einud sõidukite kokkupõrke koha, mi selle liiklusõnnetuse

tuvastamisel määrava tähtsusega. Ehk siis see konkreetne koht, kus toimus kahe sõiduki kokkupõrge. Ja selle järgi oleks olnud võimalik väga selgelt ära määratleda, millise suunavööndisse ta siis jääb. Kas ta jääb vastassuunavööndisse või pärisuunavööndisse. Ekspertiiskatist ei õnnestunud leida, kus oli konkreetselt eksperdi arvates kahe sõiduki kaitsjal

kokkupõrkepunkt. Et üldse määratleda millises suunavööndis kokkupõrge toimus. Kaitsja hinnangul on kaebajal mida ta võimalik tugineda ainult kaebaja enda teadmistele, liiklusõnnetuse toimumise ajal omandas ja ka siis sündmuskohal tehtud fotodele. Ja need fotod ja see teadmine ei anna küll võimalust hinnata seda olukorda selliseks, et kaebaja oleks olnud selle liiklusõnnetuse põhjustanud. Kaitsja seab kahtluse alla ekspertiisis kasutatud joonise selgitusega, et ei ole võimalik kontrollida kas see joonis on õigesti joonistatud.

Kaebaja kaitsja hinnangul on kaebaja süü tõendamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada.

Kohtulike vaidluste etapis leidis kaitsja, et tema hinnangul ei ole ekspertiisiga sõidukite kokkupõrke kohta täpselt määratletud. Ekspert on esitanud joonise ja ei ole suutnud selgitada täpselt sõidukite paiknemise kohta avarii toimumise hetkel. Jooniselt ei ole loetav milline sõiduk oli vastassuunavööndis, milline mitte. Joonise arvandmed, mis on antud kõrval tulbas tl21 ei ole eestikeelsed ja kaebaja leiab, et need on muudetavad. Mis tähendab seda, et kokkuvõttes selle menetluse kõige tähtsam küsimus, koht kus kaks sõidukit kokku põrkasid on mene Kaitsja hindas kaebaja poolt esitatud fotosid ja menetleja tluses täpselt tuvastamata.

enda poolt tehtud fotosid vahetult peale kokkupõrke toimumist, ühese ning kaitsja tegi ja selge järelduse, et Toyota Dygo ei saanud mingil moel olla vastassuunavööndis sõiduteel, mis on 2,4m lai ja millel Toyota Camry asetseb täpselt keset teed. Seda kinnitab nii foto, sõiduki jäljed sellel teel, kui ka siis poolte endi antud seletused. Kaitsja hinnangul tunnistaja kinnitas, et see kokkupõrge toimus Räägu tn. Üks sõiduk asetseb keset teed ja teine on praktiliselt teelt välja lükatud. hinnangul ei saa olla kahtlust kumb sõiduk vastassuunavööndisse ulatus. Kaitsja

Mis puudutab ekspertiisi puudusi, siis ekspertiisiaktist ei tulene üheselt mille järgi ekspert tuvastas selle, kuidas jaotuvad suunavööndid nimetatud ristmikul ja nimetatud tänavatel. Seda oleks pidanud ekspert kindlasti kas siis joonistel väga täpselt koos arvandmetega esitama või siis selgitama kohtule ja menetlusosalistele, mida ekspert kahjuks ei teinud. Kui ei ole teada kahte täpset asjaolu, esiteks see, kuidas jaotusid vastassuunad ja pärisuunad sellel ristmikul ja kui ei ei ole teada täpset sõidukite kokkupõrke punkti, siis ole võimalik ka järelikult tuvastada

kumb sõidukijuht rikkus liikluseeskirju, ka navööndisse. K ldudes vastassuu aebaja leiab, et Toyota Camry sõidukiirus oli suurem kui 30km/h, seda näitavad sõidujäljed. Sõiduk muutus libeda tee tõttu juhitamatuks ja seetõttu toimus kokkupõrge. Peale kokkupõrke toimumist põrkusid sõidukid teineteisest eemale, mis tähendab seda, et sõidukite asukoha järgi peale liiklusõnnetuse toimumist ei ole võimalik üheselt määratleda, millises suunavööndis kokkupõrge toimus. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid on ebapiisavad väärteos otsuse tegemiseks, kaebaja süü on tõendamata. Kaebaja ei ole liikluseeskirju rikkunud, ta on sõitnud mõistliku kiirusega, lähtunud rasketest teeoludest, mis liiklusõnnetuse toimumise hetkel eksisteerisid. Kaebajal oli ristmikku ületades lisaks ka veel eesõigus, kuna tegemist oli parema käe reegli järgi üles ehitatud ristmikuga ehk siis Toyota Camry juht pidi igal juhul teed andma kaebajale. Kaitsja hinnangul ei ole piisavalt uuritud seda, kus täpselt toimus kokkupõrge. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud sellega, et ta ei ole eksperdile piisavalt andmeid andnud, et järeldust teha ja seetõttu on toimunud ekspertiisis eksitus. Ekspertiis ei ole tehtud piisava täpsusega ja sõidukite kokkupõrke punkti ei ole kindlaks määratud. ohtuvälise menetleja otsus Kaebaja palub k tühistada, jätta menetluskulud riigi kanda.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on põhjendamata. Kohtuväline menetleja selgitas, et ekspertiisiks esitati kogu väärteoasja materjalid ja sündmuskohal tehtud pildid. Toimikus on piltidest tehtud valik.

Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga selles osas, et asjaolud on olnud segased kuna on kaks juhti, kes mõlemad esitavad omapoolsed versioonid sündmusest, rohkem tunnistajaid asjas ei ole. Ülejäänud tõendid on sündmuskohal tehtud fotod, tehtud mõõtmised, jäljed ja killud, nagu ka ekspert täna välja tõi. Sellest tulenevalt määraski kohtuväline menetleja ekspertiisi. Kohtuväline menetleja selgitab, et EKEI on riiklikult loodud erapooletu institutsioon, mis peabki andma vastused sellises olukorras. Ei kohtuväline menetleja ega ka kaitsja ega ka kohus ei ole eksperdid selles asjas. Eksperdil on teatud metoodika väljaõppe, tehniline võimekus anda vastus sellistele küsimustele Kohtuväline nii nagu siin kirjeldatud.

men leja et selgitab, et antud väärteoasjas on pikaaegse kogemusega ekspert asunud seisukohale, et vastassuunavööndis oli Toyota D Kohtuväline menetleja sai aru, et kait ygo. sja

argument on, aebajale ei heideta ette mis tänaval keegi vastassuunavööndis on olnud kuid k s - - eda, et ta oli vastassuunavööndis sellel kitsamal tänaval ehk siis Räägu tn l, vaid Käo tn lt vasakpööret sooritades lõikas ta kurvi ja sattus vastassuunavööndisse just Käo tn-l, sellesse vööndisse, kus tegelikult tohtis liikuda sõiduauto Toyota Camry, mida juhtis täna ülekuulatud tunnistaja. Ja selles on see asja iva, mitte selles, kas keegi oli Räägu tn vastassuunavööndis või mitte. Kaitsja tõi välja väite, et kokkupõrke järgselt sõidukid on omavahel nihkunud, üksteisest eemaldunud ja selletõttu ei ole võimalik kokkupõrke eelset positsiooni paika panna. Tegelikult on asi hoopis vastupidi, selgitades, et just sellega ekspert tegelebki, ekspert võtab arvesse neid jälgi, sõidukitel tuvastatud deformatsioone ja selle programmi abil ta viibki need oma algsesse positsiooni kokkupõrke positsiooni tagasi. Eksperdi ülesanne ongi vaadata, et kõik need numbrid arvuliselt läheksid kokku ka sellega, mis programm talle pakub. Kaitsja tõi siin välja, et kõiki arvandmeid on võimalik muuta, ja see on loomulik, neid peabki saama muuta. Aga ekspert ongi see isik, kes võtab selleks vastutuse ja annabki erapooletu seisukoha, öeldes seda mismoodi see õnnetus sai juhtuda. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu eksperdi poolt öeldule, et kui talle esitatud andmed ei ole piisavad, siis ta oma ekspertarvamust ei anna. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaitsja esitanud terve rea spekulatsioone, aga mitte ühtegi tõendit. Kõik kaitsja väited on paljasõnalised ja tegelikult ei rajane millelegi. Kohtuväline menetleja on seevastu kogunud tõendeid, on kogutud ütlused, on tehtud mõõtmised ja väga oluline tõend asjas on ekspertarvamus. Ekspertarvamus paneb selle paika ja

kohtuvälise menetleja hinnangul on tegelikult väga täpselt määratletud kus kokkupõrge on toimunud ja ei näe kohtuväline menetleja siin asjas mitte mingisugust võimalust, et liiklusõnnetuse põhjustamise süü oleks teisel osapoolel. Kohtuväline menetleja on sellest tulenevalt teinud otsuse ja määranud isikule karistuseks 180€ rahatrahvi. Otsuse tegija on läinud väga tugevalt alla sanktsiooni keskmise määrast. On arvestatud isiku vanust, tema varasemat liikluses käitumist, seda et tegemist oli juhusüüteoga. Ja on leitud, et selles asjas piisab isiku karistamiseks

kohtuvälise menetleja hinnangul väikese rahatrahviga kohtupraktikas. Kohtuväline menetleja leiab, et antud asjas on tehtud õige otsus, karistuse määr on olnud väga mõistlik ja kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

2. Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et

K.M ’i kaebus ei kuulu rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus ja määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata, ning seda alljärgnevatel asjaoludel.

VTMS § 123 lg maakohus kohtuvä -st 2 tulenevalt arutab lise menetleja karistusotsuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses algusest peale ( ), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS § s 133 loetletud küsi - mused (vt ka 3-1-1-83-15, p 7, 4-17-5471 p 11 ).

Kohus leiab, et vaidlus puudub asjaolus, et 18.02.2019 kella 10:10 paiku juhtus liiklusõnnetus

Harjumaal, Tallinnas, Käo ja Räägu tn ristmikul sõiduautode Toyota Camry reg nr xX ja

Toyota Dygo reg nr x vahel. 1581208 kohaselt juhtis Väärteoprotokolli nr AB K.M

mootorsõidukit sooritades vasakpööret ning sõidutee lõikumisalalt välja sõites kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Toyota Camry reg nr xX. Oma tegevuse

X X X ga põhjustas K.M liiklusõnnetuse ja varalise kahju ’ele OÜ’le, mis on

fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll koostatud nõuetekohaselt ja väärteoasja menetle ud väärteomenetluse õigust. misel ei ole rikut

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud kokku põrganud sõidukite andmed, asukoht, aeg – need kattuvad väärteoprotokollis kirjeldatuga. Vaatlusprotokolli juurde on lisatud skeem ja fototabel sündmuskohast, millel on näha kus paiknesid sõidukid vahetult peale kokkupõrget. Samuti on skeemile märgitud tee laius – nähtava tee laius Räägu tänavalt oli vaatluse toimumise hetkel 2.4 meetrit lai. Samuti on kirjeldatud vaatlusprotokollis kus asus nullpunkt ning näi ündmuskohal teostatud datud skeemil. Vaatlusprotokollis on fikseeritud s mõõtmised, märgitud sõidukite asukohad. Lisaks on teostatud täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.02.2019, milles on fikseeritud teede kogulaiused. Ka täiendavalt täiendavale vaatlusprotokollile on lisatud skeem, millel fikseeritud andmed märgitud. Kohtu hinnangul on sündmuskohavaatlused jälgitavad ning koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele.

Fototabelid sündmuskoha vaatlusprotokolli juures näitlikustavad fotosid sündmuskohast, sõidukite paiknemist, vigastusi ja menetleja poolt joonistatud jälgi teekattel. Kohus hindab sündmuskoha vaatlusprotokolle usaldusväärse ks tõendi te teks, pole alust kahelda, et vaatlusprotokollides kirjeldatud andmed oleksid ebaõiged.

Väärteoasjas on

019 määratud kriminalistika ekspertiis, et selgitada välja kuidas 09.04.2

toimus sõidukite kokkupõrge. Eksperdile esitati küsimus:

Ekspertiisiakti nr 19E-

LL0022 kohaselt toimus sõiduautode Toyota Dygo reg nr zZ ja Toyota Camry reg nr xX kokkupõrge olukorras kus sõiduauto Dygo sattus vasakpöördel vastassuunavööndisse. Toyota

Ekspertiisiakti kohaselt ei olnud kokkupõrke hetkeks Toyota Camry veel ristmikule välja sõitnud. Ekspertiisiakti juurde on lisatud näitlikustav skeem. Kohtu hinnangul ei ole põhj ust kahelda ekspertiisi tulemustes ning kohus peab ekspertiisiakti asjakohaseks ja usaldusväärseks tõendiks.

Kaebaja kaitsja on seisukohal, et kaebaja - süüd pole analüüsitud ega põhjendatud kohtuväline menetleja pole otsuses ära näidatud tõendeid ning nende analüüsi, millest võiks järeldada, et menetlusalune isik juhtis sõidukit vastassuunavööndis ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Kaitsja hinnangul pelgalt asja materjalide juurde võetud dokumentide loetlemine ei ole piisav, et kaebaja süü oleks tõendatud. Kaebaja kaitsja seab kahtluse alla ekspertiisi tulemused eelkõige ekspertiisis kasutatud materjalide tõttu selgitusega, et ei ole võimalik kontrollida kas ekspertiisiks esitatud joonis on õigesti joonistatud ning kas ekspertiisiks esitatud materjalid olid täielikud. Kaebaja kaitsja hinnangul on kaebaja süü tõendamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada.

Kaebaja selgitas kohtuistungil, kuidas tema oma autost olukorda nägi. Kaebaja sõnade kohaselt sooritas ta Käo tn lt vasakpööret kui kaebaja mõne sekundi jooksul nägi, et Räägu tn - mööda tuleb talle vastu teine auto. Nagu piltidelt on näha, tema sinna Räägu tn-sse oli sisse sõitnud ainult poole auto pikkuselt. Kaebaja selgitab, et ta nägi, et Räägu tn tulev auto ei saa pidama, ta lohises edasi, kiirus küll vähehaaval vähenes, aga ikkagi riivas kaebaja sõidukit. Kohale tulnud politsei töötaja esimese asjana küsis, et miks nad on autosid liigutanud. Seega tekkis kaebaja hinnangul politseiametnikul mingisugune ettekujutus. Kaebaja selgitas, et nad mõlemad teise liiklusõnnetuses osalejaga ütlesid, et nad ei ole autosid liigutanud. Ametnik ei kujutanud seda ette, et libedal teel kokkupõrke tagajärjel libisevad autod teineteisest eemale. Kaebaja selgitas, kuidas sõidukid ise nihkusid peale kokkupõrget. Samuti selgitas kaebaja, et

Toyota Camry juht olevat talle rääkinud, kuidas ta iga päev sõidab seda teed mööda, ning öelnud, et . Kaebaja selgitas, et menetluse käigus on tekkinud arusaam nagu tema oleks selle liiklusõnnetuse põhjustanud, teine osaleja teda ei süüdistanud.

Kuna kaebaja fotod jõudsid politseisse alles oktoobrikuuks, siis kui talle esitati väärteomenetlus, siis need fotod, mis politsei materjalide juures on, detailidest ei ole tehtud üldse, seda suurt pilti, mis võib olla ka ekspertiisile jättis võimaluse endale ette kujutada midagi.

Kaebaja k vad ohtus antud ütlused kattu kohtueelses menetluses antud ütlusega. Kohtule arusaadavalt olid le kokkupõrke ajal ilmastikuolud ebasoodsad, teekate oli libe, tänav mille kaebaja pööras kitsas. sündmuskohavaatlus Seda kinnitab ka protokollis fikseeritud asjaolud.

Kuivõrd sündmuskohal ei viibinud teisi isikuid peale õnnetuses osalejate on kohtuväline ,

menetleja kasutanud õigust määrata liiklustehniline ekspertiis selgitamaks välja, millises olukorras sõidukite kokkupõrge toimus. Käesoleval juhul peab kohus ekspertiisi määramist igati asjakohaseks kuivõrd see aitas välja selgitada tõendamiseseme asjaolu Ei ole põhjust

sid.

kahelda, et ekspertiisiks esitatud lähteandmed on esitatud valesti, taoline kaebaja ja tema kaitsja poolne viide ei põhine ühelgi kontrollitaval argumendil. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu kohtueelses menetluses joonistatud kaebaja skeemile, mis on lisatud tunnistaja ülekuulamise juurde. Nimelt kirjeldab kaebaja skeemil ise kuidas õnnetus juhtus, kust kohast ta vasakpööret sooritas. Sarnane skeem on joonistatud ka teisel õnnetuses osalejal ’el. Z X

Isegi ilma ekspertiisita, tuginedes kaebaja ja tunnistaja poolt joonistatud käsikirjalistele skeemidele on kohtu hinnangul tuvastatav, et just kaebaj ning a sõiduk oli vastassuunavööndis eelkõige põhjusel kuna manöövri sooritamist alustati ohus nõustub liiga vara. Siinkohal aga k kohtuvälise menetleja seisukohas tooduga, et käesoleval juhul ei ole eksperdid ei kohtuväline menetleja, kaitsja ega ka kohus, kes asjaolusid tuvastaksid, seda aitabki kokkupõrke täpsemalt teha ekspert. Ekspert kinnitas kohtus ekspertiisiaktis uuritut, mille pinnalt on tuvastatud, et kokkupõrke toimumise hetkel oli vastassuunavööndis Toyota Dygo.

Kohtus kuulati üle liiklusõnnetuses osalenud sõiduki teine juht, tunnistaja Z Z. Tunnistaja andis ütlusi, mille kohaselt juhtis tema Käo ja Räägu tn ristmikul sõidukit Toyota Camry. Tegemist on tunnistaja sõnul ristmikuga, kus ta tihti sõidab. Õnnetuse t imumise päeval viis o tunnistaja oma last kooli ja õnnetus juhtus tagasiteel koju. Tunnistaja kirjeldas teeolusid, et oli libe ja pidurdades ei saanud ta väga hästi pidama, kuid sõiduk peatus lõpuks õiges kohas. Tunnistaja sõnul tuli talle paremalt poolt vastu sõiduk, mis oli tema suunavööndis ja seepärast toimus ka kokkupõrge sõidukite vahel. Tunnistaja mäletab, et teine auto oli ka vist Toyota.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli vastu tulnud sõiduk vastassuuna vööndis kuna vastu tulnud sõiduk lõikas kurvi vasakpööret tehes. Kui ta ei oleks kurvi lõiganud, siis arvas tunnistaja, et nad ei oleks kokku põrganud. Tunnistaja sõidukiirus oli tema ütluste kohaselt väike, mitte rohkem kui 20km/h enne pidurdamist hakkamist. Tunnistaja kirjeldas, et oli libe ja ta oli sellel ristmikul sõitnud samal hommikul, 10 15 min tagasi. Peale kokkupõrget jäid autod samasse - asendisse nagu siis kui politsei tuli. Oli kokkupõrge ja siis autod natukene liikusid, aga siis rohkem ei liigutanud. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta ka teise juhiga, suhtlus oli rahumeelne, ilma konfliktita. Süü küsimuse osas oli lahkarvamus mistõttu tunnistaja pidas vajalikuks politsei kutsuda. Kui politsei kohale tuli, siis politsei ütles, et vaadates seda olukorda, tunnistaja küll süüdi ei ole ja siis vaadati ja mõõdeti. Politsei ütles ka teisele osapoolele, kuidas peab sõitma, kus oleks pidanud. Seda lausa näidati talle, kust kohast ta oleks pidanud hakkama alles ära keerama. Näha oli, et teine juht hakkas seda vasakpööret varem tegema kui oleks pidanud. Seejärel kirjutasid nad seletuskirjad ja lahkusid sündmuskohalt. Tunnistaja vastas kaebuse esitaja esindaja küsimustele täpsustavalt, et sel ristmikul on liiklus reguleeritud nii, et seal on parema käe reegel ja tunnistaja pidi andma teed. Kaebajal oli eesõigus. Ristmik kaebaja jaoks ei olnud hea nähtavusega, ning tunnistaja jaoks teistpidi võib olla sama halva nähtavusega, aga kuna tunnistaja elab seal kandis ja teab kuna ta on näinud kuidas sellel ristmikul ristmikku lõigatakse, siis kindlasti ei ole kõnealune ristmik hea nähtavusega ristmik. Sõidukite kokkupõrkekoht oli Räägu tn-l. Tunnistaja ei tea kui lai oli Räägu tn, pidades seda suhteliselt laiaks. Tunnistaja hinnangul mahub tänavale kaks sõidukit kõrvuti sõitma. tu hinnangul on tunnistaja ütlused loogilised ning usutavad Koh , kattuvad kohtueelses menetluses antud ütlustega. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi teostatud ekspertiisi tulemused.

Kohtuistungil andis ütlusi väärteoasjas ekspertiisi teinud ekspert . Eksperdi ütluste Z Z

kohaselt koostas ta selles väärteoasjas ekspertiisiakti, milles jõudis sellisele järeldusele, et kokkupõrge on toimunud olukorras, kus sõiduauto Toyota Dygo sattus vasakpöördel vastassuunavööndisse. Kokkupõrke hetkeks ei olnud sõiduauto Toyota Camry veel ristmikule välja sõitnud. Lihtsamalt, aktis on ka kirjutatud, aga põhimõtteliselt kogu see sündmus on rekonstrueeritud lähtudes autode vigastustest, lähtudes nende kokkupõrkejärgsetest asenditest, lähtudes sündmuskohal olevatest jälgedest, mis sinna sündmuskohale maha jäi, nendest autodest, purunenud detailid, üksikud killud mis seal on, teeolud kindlasti. Ekspert selgitas rekonstruktsiooni kui abivahendit, abivahend on programm, mis ise ei tee midagi.

Eelnimetatud järeldus tugineb kõige selle kogumis, mitte ainult lisaandmedetest ja programmist, vaid peab arvestama, kuidas see kõik ka tõepäraselt välja näeb. Kui andmed on ebapiisavad, siis keeldub eksperdi sõnade kohaselt ta arvamuse andmisest, põhjendusel, et andmeid ei ole piisavalt,

et asuda ühesele seisukohale.

Kaebuse esitaja esindaja küsimustele vastas ekspert, et ta ise ei ole sündmuskohal käinud ja selleks ei ole ka mingit vajadust. See on täiesti tavapärane, et ekspertiis tehakse menetleja kogutud materjalide põhjal, selgitades, et eksperdil tegelikult ei olegi õigus iseseisvalt käia kuskil. Kokkupõrgekoha määramisel on arvestatud autode kokkupõrkejärgset asendit, vastastikkust asendit kokkupõrke hetkel, fotodelt näha olevate purunenud detailide, kildude asukohta ja sündmuskohal fikseeritud sõiduauto Toyota Camry vasakpoolse esiratta pidurdusjälge. Sõidukite asend kokkupõrke hetkel tee suhtes on näidatud skeemil. See ongi kokkupõrkekoht. Kokkupõrke punkt ega autode asend sõidutee suhtes on täpsel sama asi.

Sõidukid paiknesid sõiduteel selliselt nagu on näidatud skeemil, see ongi kokkupõrkekoht. Ekspert on täpselt kindlaks teinud sõidukite kokkupõrkekoha, kui soovite võime nimetada ka kokkupõrkepunktiks. Ekspert selgitas, et aktile on lisatud skeem, kus on asend I toodud ja see näitab nende sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel sõidutee suhtes. See ongi kokkupõrkepunkt. Aktile on lisatud ka eraldi skeem, viidates toimiku leheküljele 23. Samuti viitas toimiku leheküljele 21 kus kirjeldas mida tähendab vasak tulp – see on aken, mille abil saab jälgida programmi arvutustegevust. Üleval, sinise ja punase all on sõidukite kiirused, mis programm välja arvutab 11km/h ja 16km/h, vastavalt Toyota Camry ja Dygo. Edasi on juba programmi koordinaadistikus sõidukite liikumissuunad. See sõltub selle programmi siseselt, see ei määra otseselt midagi. Need andmed määrab programm vastavalt sellele kuidas sõidukid liiguvad. Ekspert selgitas, et tema näeb kuidas sõidukid liiguvad ja tema ülesanne on hinnata, kas see on tehniliselt reaalne või mitte. Arvude numbrid nende kiiruste all iseenesest ei tähenda midagi. Need on programmisisesed autode liikumissuunad ja pöördenurgad.

Ekspert selgitas, et arvutus ja põhiandmed on autode vastastikune asend, siis autode vigastused, palju selleks liikumisenergiat läheb ja kuidas asetseb see kokkupõrkepunkt näiteks raskuskeskmete suhtes. Ekspert selgitas, et antud juhul on teada, mis osad kokku puutusid ja see kokkupõrke jõu mõju, mis see koht autode vahel on teada, see piirkond. Need on need põhiandmed, mille järgi arvutatakse. Ülejäänud on nö informatiivne. Kindlasti ka autode kerede jäikus jne. Aga need andmed on teada, need varieeruvad küll mingis piiris, aga arvutustulemust mõni komakoht ei muuda. Ekspert selgitas, et ekspertiisi tehas võttis ta kindlasti arvesse ka sõidukite kaalu erinevust. Autode tehnilised andmed on teada, need on avalikult saadaval Maanteeameti koduleheküljel. Neid numbreid ekspertiisis välja ei tooda, ekspert lihtsalt kirjutab ekspertiisi tehes tehnilised näitajad, milleks on autode kaalud. Lähteandmed on ekspertiisis kirjeldatud, mille järgi saab midagi arvutada ja määrata, need on akti alguses, lähteandmed on kirjas. Eksperdi sõnade kohaselt on fotod kindlasti oluline materjal. Ekspertiisis võetakse arvesse kõiki fotosid. Jäljed määravad ära Toyota Camry liikumise trajektoori. Selleks, et nad kokkupuutuks, Toyota Dygo peab olema Toyota Camry vasakpoolse jälje peal, vähemalt ja ilmselt sellest ka üle. Igal juhul on ta olnud vastassuunavööndis pöördel. Ekspert selgitas, et võime siin selle jälje peal neid ju liigutada, aga seda rohkem ta vastassuunavööndisse läheb. Mida kaugemale, nö kuhu ta pöörata tahtis, liigub. Fakt on see, et kokkupõrke hetkel on Toyota Dygo olnud vastassuunavööndis, see on täiesti ilmne. Kuidas me määrame kummal tänaval kokkupõrge toimus, ta ei olnud veel ristuva sõidutee piiri ületanud, Toyota Camry. Ta on olnud oma tänaval sõiduteel. Joonisel tl

23 on sinine sõiduk Toyota Camry ja ta ei ole veel välja sõitnud. Selle ristuva sõidutee piiri määrab ära ikkagi mingisugune konkreetne serv, mis antud juhul on teeolud lumised, seal on serv määratud jää ja lume hunnikute piirina. Ristuvale sõiduteele ta ei ole veel välja sõitnud.

Kui te vaatate neid fotosid, siis peaks üsna selge olema. Toyota Camry sõidukiirust alates pidurdamisest ei ole küsitud ja seda ei ole ka arvutatud. Arvutatud on ainult kokkupõrke hetke kiirused, see oli l 11km/h ja Toyota D Toyota Camry’ ygol kuskil 16km/h. Kokkupõrkepunkti koordinaate ei määrata üldse, joonisel on toodud autode asend kokkupõrke hetkel sõiduteel, see ongi see kokkupõrkekoht ja kokkupõrkepunkt. Ekspert selgitas, et ekspertiisi tegemisel ei määrata mingisuguseid koordinaate kuna see ei anna midagi. Kokkupõrkekoht on määratud, skeemil on toodud, aktis oleval skeemil on toodud, lisas oleval skeemil on toodud. Kõige paremini saab kokkupõrke asendit kirjeldada läbi joonise. Kui kaugel oli kokkupõrkepunkt tänava nullpunktis, seda selgitas ekspert, et nad ei määra, see ei oma mingisugust tähtsust.

Ekspertiisi eesmärk ei ole määrata ega mõõta mingisuguseid kokkupõrkepunkti kaugusi teeservadest. See väljendatakse autode asendina sõidutee suhtes, nii nagu ekspertiisis ka tehtud on. Kokkupõrke koht on määratud ja näidatud skemaatiliselt ning arveandmeid välja ei tooda. Ekspert selgitas, et sündmuskohal käinud politsei teostas mõõtmised, ning nemad lähtuvad ekspertiisi tehes nendest andmetest. Lisaks saab fotod laotada aluskaardile, eksperdi hinnangul on see väga täpne kõik. Ekspert kinnitas, et aktis on väga selgelt öeldud, mille alusel on see kokkupõrkekoht määratud on näidatud kus see on. -

Ekspert vastas kohtu küsimustele selgitusega, et liiklusõnnetuste rekonstruktsioon on selline ala, et see metoodika ongi tegelikult see ekspertiisiakt, kus on ära kirjeldatud samm sammult, mille alusel mingeid asju Ekspert määratakse. Teadmine on olemas, kogemus on olemas.

selgitas, et sündmuse rekonstruktsioon on natukene keerulisem, tuues näite kui võtta võrdluseks mingi keemia ekspertiisi, kus on kindel algoritm, kuidas mingit ainet määrata, siis seal ei ole palju lisavariante. Ekspert selgitas, et liiklusõnnetuse rekonstruktsiooni puhul lähteandmed varieeruvad ettearvamatult. Aga põhiasjad, mille järgi mingid asjad määratakse ongi autode jäljed sündmuskohal, autode vigastused, autode lõplikud seisuasendid, teeolud. Need ongi need põhiasjad, mida tuleb arvestada. Ja selliselt toimetavad kõik eksperdid, selles ei ole midagi eripärast.

Ekspert selgitas täiendavalt kaebaja kaitsjale, et skeemil näidatakse ära see autode asend sõidutee suhtes kus nad paiknevad ja selle järgi saabki järeldada, et Toyota Camry ei olnud veel ristuvale sõiduteele välja sõitnud, jõudnud. Ja see ongi see asi, mida tegelikult vaja teada on. Ekspertiis on teostatud kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalide pinnalt. Ekspert selgitas, et ta arvestas ekspertiisi läbiviimisel jälgi, autode lõplike asendeid ning kaebaja kiirus 16 km/h on samuti järeldatud autode kokkupõrke järgsete asendite ja autode vigastuste järgi. Ekspert selgitas, et nad ei jäta midagi kõrvale, ühe pildi põhjal ei tehta järeldusi vaid arvestatakse kogu materjali. Eksperdi hinnangul ei puutu koordinaadid üldse asjasse, antud juhul on üks sõiduk vasakpööret sooritades ilmaselgelt vastassuunavööndisse sattunud.

Kohtu hinnangul on eksperdi ütlused detailsed, loogilised ning vastuoludeta. Kaitsja viited ebaõigele ekspertiisi tulemustele on põhjendamata ning paljasõnalised. Ekspert selgitas korduvalt, milliste kriteeriumite alustel ekspertiis läbi on viidud. Kaitsja järeldus, et eksperdile on esitatud väärad algandmed kohtuvälise menetleja poolt on põhjendamata. Kohtu hinnangul ei ole eksperdi usaldusväärsuses põhjust kahelda, ekspertiisiakti näol on tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga. Samuti ei ole põhjust kahelda kohtuvälise menetleja poolt teostatud mõõtmistes ja eksperdile esitatud algandmetes, millele kaitsja püüab viidata.

Lisaks selgitab kohus, et programm, millega ekspertiis on läbi viidud põhineb puhtal matemaatikal ja seda ei sea kohus kahtluse alla. Kohtu hinnangul on eksperdi ütlused ning teostatud ekspertiis kõrvaldanud menetlusaluse isiku ja tunnistaja vahelised vastuolud küsimuses, kes oli õnnetuse toimumise hetkel vastassuunas. eega ei täitnud kaebaja S Liiklusseaduse § 48 lg 2 sätestatut mille kohaselt peab juht pööret sooritades ristmikul sõitma , nii,

et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.

Lähtudes , et Toyota Camry ei olnud ristmikule välja sõit faktist nud ning kaebaja oli ristmikul ja et sellelt nähes, et tänav kuhu ta pöörab on sedavõrd kitsas, oleks pidanud kaebaja möönma, tänavalt võib vastu tulla sõiduk ja nad ei mahu koos sinna sõitma. L § 46 lg 3 järgi on S sõiduki juht kohustatud hoidma ohutut külgvahet. Seega on ka selliselt tuvastatud, et Toyota Dygo juht pidi vastassuunda , nii nagu on kirjeldanud nii tunnistaja kui ka ekspert.

Seega on kaebaja kohtu hinnangul rikkunud nii LS § 16 lg 1 kui ka LS § 48 lg 2. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõendite pinnalt tuvastamist leidnud asjaolu, et Toyota Dygo juht alustas vasakpööret liiga vara, mistõttu manöövr s sõiduk

it sooritades kaldu

vastassuunavööndisse rikkudes seega liiklusnõudeid mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus.

Kui menetlusalune isik oleks vasakpöörde nõuetekohaselt sooritanud, poleks liiklusohtu tekkinud ja see oht poleks saanud sõiduautode kokkupõrkes realiseeruda, mistõttu ei oleks tekkinud varalist kahju. Subjektiivse koosseisu mõttes on kohus seisukohal, et K.M pani teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Väärteomenetluses on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega leiab kohus, et täi etud on LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis. d

Kaebaja süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tõepoolest, kohus möönab, et kohtuvälise menetleja otsus võinuks olla põhjalikum, viited tõenditele on trafaretsed ja . Tulenevalt üldsõnalised kuid see ei too automaatselt kaasa otsuse tühistamist

VTMS § 123 lg st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise - menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning seda on kohus ka teinud, analüüsides kõiki kogutud tõendeid ning põhjendades oma seisukohti.

V

on äärteomaterjalis kogutud objektiivsete tõendite, mida kohus on ülal analüüsinud, tuvastatud, et

mikul, Tallinnas K.M juhtis 18.02.2019 kell 10:10 Käo tn ja Räägu tn rist mootorsõidukit sooritades vasakpööret sõidutee lõikumisalalt välja sõites kaldus ning

vastassuunavööndisse mille tagajärjel põrkas kokku sõiduautoga LS § 223 lg 1 järgi

teise . toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja kaebajat karistanud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja selgitas, et karistuse määramisel arvestati kaebaja a varasemat liikluses käitumist ja isiku vanust, tem seda

et tegemist oli juhu

süüteoga. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja põhjendused piisavad, et kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra jäävat rahatrahvi. Kohtu hinnangul saab süü suurust väikeseks pidada, seega on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus proportsionaalne ja piisav, et motiveerida menetlusalust isikut hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile sõidukijuhtidele anda mõista, et taoliselt „kurvi lõikamine“ on ohtlik ning võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi. Kohus leiab, et käesolevas asjas toimetatud menetlus, määratud karistus ning kaebaja poolt juhitud sõiduauto kaldumine

vastassuunavööndisse ning sellega kaasnenud tagajärjed on sellised, millest isik teeb järeldused edaspidiseks ning on ristmikul pööret sooritades ettevaatlikum. Liiklusseaduses sätestatud reeglite eesmärk on see, et kõik liiklejad järgiksid ühtseid norme, mille alusel oleks liiklejate liikumine ühiskonnas ohutu ja turvaline.

Kuivõrd kaebaja esindaja palus kohtul väärteokoosseisu tuvastamise korral alternatiivina kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekusega, siis märgib kohus järgmist. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest, st

KrMS § 202 ). Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus -st (

otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas ( ). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Liiklusseaduse hinnangul on järgimine on avalikkuse huvides ning kohtu Liiklusseaduse rikkumised sagedased ning seega laialdaseks probleemiks. Sellest tulenevalt ei pea kohus käesolevas asjas väärteomenetluse lõpetamist võimalikuks, kuivõrd antud asjas on tuvastatav avalik menetlushuvi. Seetõttu ei ole täidetud ka VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus ehk avaliku menetlushuvi puudumine.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja -

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsuses toodud rahatrahvi suurust muuta kuna kõiki asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud kaebajale ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse määratud rahatrahv, mille kergendamiseks ei ole kaebaja ega poolt tema kaitsja esitanud ühtegi põhjendust. Kohus selgitab, et määratud rahatrahv jääb kõvasti alla sanktsiooni keskmise määra ning kohtu hinnangul vastab toime pandud rikkumisele ja süü suurusele. K.M ’ile etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne süü suurusega ja kohtu hinnangul põhjendatud nii üld kui eripreventiivsete eesmärkidega. Seega jä -

tab kohus kaebuse rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kaebajal tuleb tasuda rahatrahv 180 eurot edasikaebetähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 15.11.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 AS-is SEB Pank,

EE932200221023778606 AS-is Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor Bank’is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195126481.

VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 3 riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutu järgi on menetluskuluks sel või juriidilisel

isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulu Kuivõrd d.

menetlu , tuleb ses oli määratud ka ekspertiis ekspertiisikulud jätta kaebaja kanda.

Menetluskulud kogusummas 457 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 15.11.2019 otsuses toodud

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 AS-is SEB Pank,

EE932200221023778606 AS-is Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor

Bank’is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195126481. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis lepingulisele esindajale ma teenuse osutamise eest kstud kulutused õigusabi jäävad kaebaja kanda.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111 § 113; §132 p ; § 133 - -135.

Piret Liivo kohtunik