3-20-629/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-629

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin

Puudutatud isik – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määruse

resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-20-629 muutmata.

2. Tagastada XX-le haldusasjas nr 3-20-629 esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15

(viisteist) eurot ja kanda see XX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank

AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5, maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel Tallinna

Halduskohtule 07.04.2020 taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XX-le kuuluvale

kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX (XXX; 59 087,99 eurot). Taotluse esitamisega

alustas MTA puudutatud isiku kui Y OÜ juhatuse liikme suhtes maksumenetlust eesmärgiga

koostada vastutusotsus.

MTA kontrollis Y OÜ käibemaksu ning tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodil jaanuar 2017 kuni juuni 2019. Kontrollimenetluses tuvastati, et

äriühing jättis deklareerimata, kinni pidamata ja tasumata palgaväljamaksetelt tehtud

väljamaksed ning ettevõtlusega mitte seotud kulud ja väljamaksed. Äriühing tasus juhatuse

liikme ja tema pereliikmete reiside, meelelahutusürituste ja muude kulutuste eest ning tegi

väljamakseid seoses külaliste toitlustamise ja meelelahutusega.

3-20-629

2(8)

Äriühing kandis puudutatud isiku pangakontole 1 393 845 eurot, millest 836 355 eurot võeti

välja sularahas. Sellest 99 716,66 eurot pole kasutatud ettevõtlusega seotud eesmärkidel.

Tegelikkuses ei vajanud äriühing majandustegevuseks sularahalaene ning XX laene ei andnud.

Sularahalaenude tagastamine puudutatud isiku isiklikele pangakontodele äriühingule laekunud

rahast oli näilik. Puudutatud isik esitas 29.11.2019 äriühingu nimel parandusdeklaratsioonid,

mille tulemusena suurenes Y OÜ maksukohustus 44 004,11 euro võrra. Puudutatud isik võib

olla tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ja vastutada solidaarselt äriühinguga

maksuvõla tasumise eest. Parandusdeklaratsioonide esitamisega kinnitas puudutatud isik, et

esitas maksustamisperioodide veebruar 2017 kuni juuni 2019 kohta tegelikkusele

mittevastavaid

andmeid

ning

oli

tegelikkusele

mittevastavate

andmetega

maksudeklaratsioonide esitamisest teadlik.

Y OÜ pole maksusummat tähtpäevaks tasunud, samuti pole õnnestunud maksusumma

sundtäitmine. Maksuhaldur väljastas 10.12.2019 korralduse maksuvõla 44 004,11 euro

tasumiseks, äriühingu arveldusarved arestiti 07.01.2020, kuid arestimise tulemusena laekus

viimati ettemaksukontole 93,36 eurot. Äriühingule ei kuulu registervara ega väärtpaberikontot.

Äriühing deklareeris viimati maksustatavat käivet 2019. a oktoobris. Puuduvad töötajad:

viimati deklareeriti töötasu väljamakseid 2019. a juulis.

Puudutatud isik oli kontrolliperioodil Y OÜ juhatuse liige ning tema tõenäoline maksukohustus

on 53 547,99 eurot, sh intressid 9638,44 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX

tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda raskemaks või võimatuks. Puudutatud isikul puudub regulaarne

sissetulek. Viimati maksis talle töötasu W OÜ 2019. a septembris 1703 eurot. 2020. a veebruaris

laekus 2719 eurot Sotsiaalkindlustusametilt. Puudutatud isikule ei ole makstud dividende.

Puudutatud isiku sissetulek ei ole piisav, et vastutusotsusega määratav kohustus täita ning

tõenäoliselt tuleb vastutusotsus sundtäita. Arvestades samas, et äriregistrist nähtuvalt on

puudutatud isikul seosed kuue äriühinguga, on põhjendatud kahtlus, et isik võib varjata enda

tegelikku sissetulekut. Maksudeklaratsioonides tegelikkusele mittevastavate andmete

kajastamine ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine väljendab XX pahatahtlikku

suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt võib ta suhtuda vastutusotsusega

määratavasse kohustusse ning hakata vastutuskohustuse tasumisest kõrvalehoidmiseks

võõrandama enda vara.

Maksusumma

aegumistähtaega

tuleb

arvestada

alates

10.03.2017,

sest

varaseim

maksukohustus pärineb perioodist 02.2017 (TSD). Kui vastutusmenetluses tuvastatakse, et

maksuvõlgnevus on tekkinud puudutatud isiku tahtliku tegevuse tulemusena, möödub

aegumistähtaeg 10.03.2022, raske hooletuse puhul algab aegumine 10.04.2020.

Puudutatud isikule kuulub muu hulgas K kinnisasi (XXX, 20,41 ha). Maa-ameti kinnisvara

hinnastatistika kohaselt on selles piirkonnas haritava maa keskmiseks hektari hinnaks 4092,02

eurot, mis teeb kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks 82 232,30 eurot. Põhjendatud on kohtuliku

hüpoteegi seadmine K kinnisasjale 59 087,99 euro ulatuses, sh maksuvõlg 53 547,99 eurot ja

täitekulud 5540 eurot. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist.

Sobiv ei ole koormata XX elukohana kasutatavat kinnisasja. Puudutatud isikule kuuluv sõiduk

Mazda MX-5, 1999a (OOOOOO) on väheväärtuslik. Täitetoimingud lõpetatakse, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX esitab MKS §-s 122

nimetatud asendustagatise 59 087,99 eurot või kannab tagatisena deposiiti 53 547,99 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.04.2020 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale

3-20-629

3(8)

kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) summas 59 087,99 eurot

(resolutsiooni p 1).

Täidetud on MKS §-s 1361 sätestatud loa andmise eeldused. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse esitamine võib olla esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

MTA kontrollis Y OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodil jaanuar 2017 kuni juuni 2019. Puudutatud isik esitas äriühingu nimel

parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes Y OÜ maksukohustus 44 004,11 euro

võrra. MTA tegi 10.12.2019 Y OÜ-le korralduse maksuvõla tasumiseks ning teatas 11.12.2019

kontrolli lõpetamisest. Võimaliku vastutuskohustuse suuruseks on 53 547,99 eurot (põhivõlg

43 909,55 eurot, intressid 9638,44 eurot). Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu

määramise aegumistähtaeg. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS

§ 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning Y OÜ õigusvõime

ei ole lõppenud. Sissenõudmise alustamisest on möödas 3 kuud (MKS § 96 lg 5).

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et maksunõuet ei ole võimalik rahuldada äriühingu

majandustegevusest saadava tulu arvelt. Viimati laekus 02.02.2020 äriühingu ettemaksukontole

maksukohustuste katteks 93,36 eurot. Äriühingule ei kuulu registervara ega väärtpaberikontot.

Äriühing deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet viimati 2019. a oktoobris. Äriühingul

puuduvad registreeritud töötajad ning viimati deklareeris äriühing töötasu väljamakseid 2019.

a juulis.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus

tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Puudutatud isikul puudub regulaarne sissetulek, mis

võimaldaks vastutusotsusega määratavat kohustust täita, mistõttu tekib suure tõenäosusega

vajadus vastutusotsus sundtäita. XX-le maksti viimati töötasu 2019. a septembris 1703 eurot.

2020. a veebruaris sai ta 2719 eurot Sotsiaalkindlustusametilt. Maksuhalduril on põhjendanud

kahtlus, et isik võib oma tegelikku sissetulekut varjata. Äriregistri andmetel on puudutatud isik

seotud kuue äriühinguga, tema ametlik sissetulek on ebaregulaarne. Sissetulekute varjamine

osutab riskile, et isik võib hakata kõrvale hoidma vastutusotsusega määratava kohustuse

täitmisest. Ka maksudeklaratsioonides tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine ning

ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine väljendab puudutatud isiku pahatahtlikku

suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt võib XX suhtuda vastutusotsusega

määratavasse kohustusse ning üritada selle täitmist vältida.

Kohtuliku hüpoteegi seadmine elukohaks mitteolevale kinnisasjale on proportsionaalne meede.

Hüpoteegi seadmine ei takista isikul vara vallata, kasutada ega käsutada, kui sellega ei

vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi muul viisil,

välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (asjaõigusseaduse

§ 333). Taotluses esitatud analüüs kinnisasja väärtuse kohta on usutav. Arvestades tõenäoliselt

määratava maksukohustuse suurust ja sundtäitmise kulusid (3540 eurot kohtutäituri tasu ja 2000

eurot võimalik lisatasu), on proportsionaalne seada kohtulik hüpoteek 59 087,99 euro ulatuses.

Maksuhalduri taotluses on märgitud, et täitetoimingud lõpetatakse, kui XX esitab 59 087,99

euro suuruse asendustagatise või kannab deposiiti tagatissumma 53 547,99 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 01.05.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrus

ning jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud MTA kanda.

Puudutatud isik sai vastutusmenetlusest teada 14.04.2020, kui MTA edastas talle korralduse

teabe andmiseks. MTA taotlusega sai ta tutvuda alles siis, kui kohus tegi selle kättesaadavaks

3-20-629

4(8)

e-toimiku vahendusel. Puudutatud isik kavatseb vastutusotsuse koostamise alustamise

vaidlustada. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, on õigusvastane ka halduskohtu määrus.

Puudutatud isik vaidlustas MTA 17.01.2020 korralduse nr 9-1/0091, millega äriühingut

kohustati andma kirjalikku teavet ja esitama dokumente (haldusasi nr 3-20-294). Maksuvõlgade

sissenõudmine Y OÜ-lt on õigusvastane, mistõttu ei ole õiguspärased ka loamenetluse

toimingud. Maksuvõla sissenõudmise menetlus on kestnud ka vähem aega kui MKS § 96 lg-s

5 sätestatud tähtaeg.

Halduskohus peab loa andmiseks olema tõsikindlalt veendunud, et selle andmise eeldused on

täidetud. Praegu on kõik tõendid esitanud MTA. Puudutatud isikul ei ole olnud võimalust

esitada tõendeid või selgitusi. Nende esitamist ei pidanud vajalikuks ka halduskohus. Kui

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus, peavad olema veenvad tõendid selle

kohta, kuidas isik on varem käitunud ja tegutsenud. Puudutatud isiku või Y OÜ varasem

maksukäitumine ei tekita põhjendatud kahtlust, et maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded

jääksid täitmata või sundtäitmine osutuks oluliselt raskemaks või võimatuks. Y OÜ tegeleb

peamiselt kasvava metsa raieõiguse omandamise, ülestöötamise ja müügiga. Tegevus ei eelda

märkimisväärset põhivara ega suurt hulka töötajaid. Piisas ühest töötajast, kes otsis inimesi, kes

oleks nõus raieõigust müüma; nende leidmisel vaatas sama isik kasvava metsa üle, kalkuleeris

võimaliku raiemahu suuruse, tegi hinnapakkumise ning selle sobivuse korral vormistas vajaliku

dokumentatsiooni. Metsa raie ja väljavedu osteti teenusena teistelt ettevõtetelt. Palgid müüdi

Eestis tegutsevatele saekaatritele. Selline majandusmudel toimis edukalt, kuni tekkisid raskused

ümarpuidu realiseerimisega 2019. a kevadel, mil saekaatrid langetasid ümarpuidu ostuhinda.

Tulenevalt Euroopa metsades levinud üraski kahjustustest tehti 2019. a teises kvartalis palju

lageraieid, mis tõi omakorda kaasa ülepakkumise puiduturul: ümarpuit odavnes ning

saekaatritel kadusid Skandinaavia ostjad. Eestis oli ka 2019–2020 väga soe talv, mis on

muutnud metsamajandamise praktiliselt võimatuks. Äriühingul ei olnud vajadust soetada enam

raieõigust ning töötajaga lõpetati leping, et vältida võlgade suurenemist. Käibelanguse on

põhjustanud objektiivsed, mitte subjektiivsed asjaolud.

Y OÜ andis laenu, kuid selle tagasimaksmise kuupäev pole saabunud. Laenusaajal puuduvad

võimalused laen varem tagasi maksta. Laenude tagasisaamisel on võimalik maksuvõlg tasuda.

Praegusest majandusseisust on võimalik välja tulla. MTA jättis maksuvõla ajatamise taotluse

rahuldamata. Kui makseraskused oleks püsivad, peaks puudutatud isik esitama

pankrotiavalduse. Maksuvõla olemasolu ei tähenda, et maksuvõla sissenõudmine oleks

raskendatud või võimatu. Sellele ei osuta ka asjaolu, et äriühingul puuduvad registreeritud

töötajad ja töötasu väljamaksete tegemine 2019. a juulis. Halduskohtu järeldus, et puudutatud

isikule tehti viimati töötasu väljamakseid 2019. a septembris ning 2020. a veebruaris sai ta 2719

eurot SKA-lt, ei ole õige. Puudutatud isiku perre sündis 13.03.2019 laps ja puudutatud isik oli

isapuhkusel. Enne 2019. a septembrit oli sissetulek regulaarne ning töötasu maksid erinevad

puudutatud isikuga seotud äriühingud. Sissetulek oli keskmisest oluliselt kõrgem. Seega

puudub põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik hakkab määratavast kohustusest kõrvale

hoidma.

Kui kinnisasjale on seatud hüpoteek MTA kasuks, võib olla keerulisem saada laenu, et Y OÜ

majandustegevust jätkata.

4. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus kontrollis MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud loa andmise eeldusi. Õige on halduskohtu

seisukoht, et sissetulekute varjamine osutab riskile, et puudutatud isik võib maksu tasumisest

hakata kõrvale hoidma. Asjaolu, et puudutatud isik kajastas maksudeklaratsioonides

tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, väljendab

tema pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt võib ta suhtuda

3-20-629

5(8)

vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Vanemahüvitise saamine ei tähenda, et puudutatud

isikul oleks stabiilne sissetulek, sest väljamaksed toimuvad 1,5 aasta jooksul. Hinnalangus

puiduturul ei põhjenda, miks esitati maksudeklaratsioonides tegelikkusele mittevastavaid

andmeid. Puudutatud isiku väited laenu andmise ja selle ennetähtaegse tagasinõudmise

võimatuse kohta on paljasõnalised. Maksuvõla tekkimine ja raskused selle tasumisel on

tekkinud puudutatud isiku tegevuse tõttu. Äriühing kandis puudutatud isiku pangakontole

1 393 845 eurot, millest 836 355 eurot võeti välja sularahas. Sellest ei olnud ettevõtlusega

seotud 99 716,66 eurot, mis oleks tulnud deklareerida ning tasuda tulumaks 24 929 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.04.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa taotleda

kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XX-le kuuluvale K

kinnisasjale 59 087,99 euro ulatuses (resolutsiooni p 1). Määruskaebuse eesmärk on vabaneda

kõnealusest hüpoteegist. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebuse

esitaja tahet taotleda lisaks halduskohtu määruse tühistamisele uue määruse tegemist, millega

jätta MTA taotlus rahuldamata.

6. MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust,

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli

käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu

05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Loa andmise

menetluses tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel

asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma

määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske

hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust

ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu

27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 57).

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses toodud enamike põhjendustega. Maksuhalduri taotlus vastab MKS §

1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud eeldus.

Määruskaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele.

8. Maksuhaldur alustas taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust.

Vastutusmenetlus võib alata taotluse esitamisega halduskohtule (Riigikohtu 14.05.2013 määrus

nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed

tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse

tegemine. XX oli kontrolliperioodil Y OÜ juhatuse liige, kes vastutas äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning

juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Asjas ei ole esitatud

tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige

tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p

13).

9. MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Y

OÜ-l on maksuvõlg, maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole

õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Maksuhaldur

kontrollis Y OÜ maksude deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar

2017 kuni juuni 2019. Maksumenetluses tuvastati, et Y OÜ jättis deklareerimata ja tasumata 44

3-20-629

6(8)

004,11 eurot tulumaksu ja tööjõumakse. Y OÜ juhatuse liige XX esitas 29.11.2019

maksustamisperioodide veebruar 2017 kuni juuni 2019 TSD lisade 1, 4, 5, 6

parandusdeklaratsioonid, mille tagajärjel suurenes äriühingu maksukohustus 44 004,11 euro

võrra. MTA teavitas äriühingut 11.12.2019 teatega nr 12.2-3/049988-6 kontrolli lõpetamisest

ning luges deklaratsioonide parandused õigeks. Kui maksumenetlus lõpeb maksuotsust

andmata teatega maksukontrolli lõpetamise kohta, toob see kaasa maksuotsuse andmisele

sarnase tagajärje, st teatel on maksukohustust tuvastava haldusakti toime. Ühtlasi toimub

kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine MKS §‑des 101−103 sätestatud

alustel ja korras (Riigikohtu 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 18).

Maksuvõlg on kehtiv ja seda pole tasutud. Maksuvõla sissenõudmine Y OÜ-lt pole õnnestunud.

Maksuhaldur on arestinud äriühingu arveldusarved, kuid viimati laekus 02.02.2020 maksuvõla

katteks 93,36 eurot. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et taotluse esitamisel on järgitud MKS

§ 96 lg-s 5 sätestatud kolmekuulist tähtaega. MTA alustas MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud

sissenõudmise toiminguid 07.01.2020 ning esitas halduskohtule taotluse 07.04.2020, seega

möödus kolmekuuline tähtaeg 08.04.2020, mitte 07.04.2020 (HMS § 33 lg-d 1–2, TsMS § 62

lg 1, TsÜS § 135 lg-d 1–2, § 136 lg 3). Taotluse rahuldamist see siiski ei takista. MKS § 96 lg-

tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, mitte

esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Sätetest ei

tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8;

30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8; vt ka 25.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50383, p 8;

03.07.2018 määrus asjas nr 3-18-1082, p 6 ja 20.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1788, p 7).

Taotluse rahuldamist ei takista ka asjaolu, et Y OÜ ja puudutatud isik on vaidlustanud MTA

17.01.2020 ja 14.04.2020 korraldused teabe ja dokumentide andmiseks halduskohtus

(haldusasjad nr 3-20-294, 3-20-905). Korraldused ei mõjuta maksuvõla kehtivust. Niisamuti ei

mõjuta võimalikku vastutuskohustust asjaolu, et puudutatud isik on halduskohtus vaidlustanud

vastutusmenetluse alustamise (haldusasi nr 3-20-862). Puudutatud isik saab oma õigusi tõhusalt

kaitsta, vaidlustades võimalikku vastutusotsust.

10. Maksukohustus ei ole aegunud. Kui süü vormiks on tahtlus, nagu leiab MTA, aegub

varaseima maksuvõla sissenõudmine 10.03.2022. Raske hooletuse puhul aegub varaseim

maksukohustus 10.04.2020. Varasemad maksukohustused on raske hooletuse puhul seega juba

aegunud. Samas see, kas juhatuse liige on rikkunud kohustusi tahtlikust või raskest hooletusest

ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub

lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses

(Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13). Maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingu

õigusvõime pole lõppenud.

11. MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Maksuhalduri hinnangul

osutas hilisemale sundtäitmise võimatusele asjaolu, et puudutatud isikul puudub regulaarne

sissetulek, millest tulenevalt ei ole tal võimalik täita korraga määratavat maksukohustust.

Maksuhalduril oli ka põhjendatud kahtlus, et isik varjab oma tegelikku sissetulekut.

Maksudeklaratsioonides tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine ja ettevõtlusega

mitteseotud kulutuste tegemine osutab puudutatud isiku suhtumisele avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Sarnaselt võib ta suhtuda vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja hakata

võõrandama oma vara.

12. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid

isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur

tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

3-20-629

7(8)

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks

juba astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS §

1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus

nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine

maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud

sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa

osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja

täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab,

kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).

Erinevalt maksuhaldurist ja halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud

kahtluse hindamisel ei olnud oluline, kas puudutatud isikul on piisavalt raha, et maksukohustus

selle määramisel kohe täita. Liiati ei ole maksuhaldur esitanud tõendeid, mille põhjal võib

järeldada, et isikul ei ole piisavalt raha maksukohustuse koheseks täitmiseks. Puudutatud isiku

sissetulekut ei saa pidada ebaregulaarseks. Sotsiaalkindlustusamet on alates 2019. a juunikuust

teinud puudutatud isikule igakuiselt väljamakseid, sh alates juulikuust 2719 eurot kuus

(maksuhalduri 07.04.2020 taotluse lisa 4). Puudutatud isik on selgitanud, et tema perre sündis

2019. a märtsikuus laps ning ta on olnud lapse hooldamise tõttu tööst eemal. Vanemahüvitis on

asendussissetulek ning see laekub perioodiliselt. Sellele on võimalik pöörata sissenõue.

Lapsehoolduspuhkus on ette nähtud lapse kasvatamiseks ning selleks ajaks töösuhe peatub. Ei

saa eeldada, et vanem lapsehoolduspuhkuse ajal töötab, kuigi tal iseenesest on see õigus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal ka järeldada, et isik varjaks oma

sissetulekuid. Puudutatud isikule on 2017., 2018. ja 2019. a-l maksnud töötasu erinevad temaga

seotud äriühingud. Väljamaksete põhjal on arvestatud ka vanemahüvitise suurus. Puuduvad

tõendid, et väljamakseid pole tegelikkuses toimunud või puudutatud isikuga seotud äriühingud

on teinud talle täiendavaid väljamakseid lisaks Sotsiaalkindlustusametilt laekuvale

vanemahüvitisele.

Ringkonnakohtu hinnangul loob XX varasem käitumine maksuõigussuhtes siiski piisava

kahtluse, et isik võib hakata end eeldatava vastutusotsusega temalt sissenõutava summa

tasumise vältimiseks varatuks muutma. Maksuvõlg on tekkinud tegelikkusele mittevastavate

andmete kajastamisest maksudeklaratsioonides. Puudutatud isik jättis töötamise registris

registreerimata töötaja ning maksmata töötasu väljamaksetelt tasumisele kuuluvad

tööjõumaksud. Samuti jättis puudutatud isik maksmata tulu- ja sotsiaalmaksu ettevõtlusega

mitteseotud kulutustelt (juhatuse liikme ning tema perekonnaliikmete reiside ja

meelelahutusega seotud kulutused) ning külaliste toitlustamise ja meelelahutusega seotud

kulutustelt. Lisaks puudusid raamatupidamise algdokumendid 99 716,66 euro ulatuses tehtud

väljamaksetelt. Olukorras, kus puudutatud isik on tõenäoliselt teadlikult jätnud maksukohustuse

tasumata, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida ka

tulevikus. Liiati ei ole määruskaebuses esitatud vastuväited seotud maksuvõla tekkimisega,

vaid majandusraskustega. Majandusraskuste tekkimine ei tähenda, et äriühingul puuduks

kohustus tasuda makse, vaid sellises olukorras tuleb juhatuse liikmel korraldada äriühingu

majandustegevus ümber, et tagatud oleks majandustegevuse jätkusuutlikkus, mitte maksuvõlga

suurendada. Võimalik on taotleda ka maksude tasumise ajatamist.

13. Halduskohus on hinnanud meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Hüpoteegi seadmine

XX-le kuuluvale kinnisasjale ei riiva tema õigusi ülemääraselt. Puudutatud isikul säilib

kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus (sh õigus teenida sellelt tulu), samuti on võimalik

leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Puudutatud isiku vara ei piirdu

K kinnisasjaga ning kui ta soovib Y OÜ tegevuse jätkamiseks võtta laenu, on tal võimalik

kaaluda, millise tagatise abil ta seda teha soovib. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu

3-20-629

8(8)

on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Seega näiteks

juhul, kui vastutusotsust ei õnnestu aegumistähtaja jooksul teha, tuleb kustutada ka selle

tagamiseks seatud hüpoteek. Hüpoteegi kustutamiseks on puudutatud isikul võimalik esitada

tagatis maksuhalduri näidatud suuruses.

14. Määruskaebuse esitaja heidab ette, et teda ei kaasatud loa andmise menetlusse.

Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 264 lg-st 3 ja MKS §-st 1361 ei tulene, et loa taotlemise

menetluses peab osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse. See ei oleks ka kooskõlas loa

taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada

maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama.

Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses

(Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5).

15. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

09.04.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

16. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg

1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna puudutatud isik on 30.04.2020 tasunud

määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8

ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)