Legislator Case Law & Legislation
1-10-4154/4 AI generated

1-10-4154/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-10-4154/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

1-10-4154/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1(3)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-4154

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprillil 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-4154 (10249000041) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses A. süüdistus KarS § 424 järgi O

Prokurör Margit Luga Süüdistatav A.O

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, XXX

emakeel-eesti keel, teeb juhutöid, kriminaalkorras karistatud

07.01.2002. a Võru Maakohtus KrK § 15 lg 2 § 139 lg 2 p 1 -

järghi3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat A.O Liiva RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.O KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 320 päevamäära rahalist karistust, s.o 16000 (kuusteist tuhat) krooni.

K

arS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul,

kohustades tasuma igakuiselt 25- alates 2010.a maist rahalise A.O ndaks kuupäevaks karistuse katteks vähemalt 1400 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.

Sisse .O-lt menetluskuludena riigituludesse: A nõuda

1) sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni;

2) kaitsetasu 1380

(üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni vandeadvokaat

A.O Liiva

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta

jooksul, kohustades .O tasuma igakuiselt hiljemalt 28- A ndaks kuupäevaks

2(3)

menetluskulude katteks alates 2010.a aprillist 390 krooni kuus kuni kogu summa vähemalt

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017,

viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on A. le esitatud süüdistus selles, et O- tema, olles alkoholijoobes

( 1,14 mg/l alkoholi), juhtis 26.03.2010. a kell 09.25 ajal ühes liitris väljahingatavas õhus

Jõgevamaal Jõgeva Vaimastvere küla Jõgeva mootorsõidukit vallas s Tartu- -Aravete mnt 54 km-l

Volkswagen Transporter Kombi reg nr 145 TGO. Sellega pani A.O

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 jä taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

rgi toimepandud kuriteo eest

rahalise karistuse , s.o 16000 krooni riigi tuludesse.

320 päevamäära KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata

rahalise karistuse tasumine ositi aasta jooksul. Kohustada A.O tasuma iga kuu 25- ühe

ndaks kuupäevaks alates kohtuotsusele järgnevast kuust vähemalt 1400 krooni kuus kuni kogusumma tasumiseni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 256

5

lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades

riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra atud punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määr

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil

osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise

kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2904 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1380 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150

kr + 20%, s.o 210 kr = 1380 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi

3(3) õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,

millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tallinnast), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 1524 kr). Nimetatud kulusid ei

kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi asutajad.

Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist

karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik