Legislator Case Law & Legislation
2-20-1171/4 AI generated

2-20-1171/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-1171/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-20-1171/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1171 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi R. V.i vastu võla nõudes Hagihind 7846,75 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Eveli Altunbas (e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: R. V. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista R. V.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks B AS ja R. V. vahel 31.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 6155,31 eurot, intress 416,48 eurot ja viivis 780,69 eurot. 3. Välja mõista R. V.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (6155,31 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.01.2020 kuni põhinõude 6155,31 euro täitmiseni. 4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulud jätta R. V.i kanda. 6. Välja mõista R. V.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 715 eurot (sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulu 240 eurot). 7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb R. V.il tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 22.01.2020 hagi R. V.i vastu B AS ja R. V. vahel 31.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 20.02.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 17.04.2020 TsMS § 326 alusel (dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti). Vastamise tähtaeg saabus 07.05.2020. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

3. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

3

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

Menetluskulud 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hagihind on 7846,75 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 475 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

6. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14).

8. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (ilma käibemaksuta).

9. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 715 eurot (475 + 240). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen kohtunik