4-20-1819/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-1819

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20 mail 2020.a. Tallinna kohtumaja

.

Väärteoasja number

4-20-1819

Kohtunik

Margot Mikler

Väärteoasi

A.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialisti

Margus

Pihl

30.03.2020.a. otsusele nr 2302,20,003187. Kvalifikatsioon LS § 223 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja

Menetlusalune isik

Menetluse liik

Põhja

prefektuuri

korrakaitse büroo

-

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

juhtivmenetleja Enel Kuiv . A.I; ik: XXX; elukoht: xxx; e-post:

xxx

Kirjalikus menetluses VTMS § 120 korras

RESOLUTSIOON

1.

Politsei-

Jätta

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 30 3.2020 .0 otsus nr 2302,20,003187 sisuliselt muutmata ja teha karistuse kandmise viisi osas uus otsus.

2. Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv summas 260,00 eurot tasuda 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et iga kuu tuleb tasuda 65,00 eurot.

3. Määratud

rahatrahv

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220205033419.

4. Kohtuotsus pööratakse täitmisele päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Annika Eglit on 10.03.2020.a. koostanud väärteoprotokolli nr AB 1605362 selle kohta, et A.I juhtis 21.02.2020.a. kell 12:29 Harjumaal Tallinnas linnas Tartu mnt 16B parkimismajas mootorsõidukit Porsche 911 Carrera reg.nr xxx ning ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitis vastu parkimismaja ust. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx - OÜ le (fikseeritud remonditööde akti ja videosalvestisega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega A.I rikkus liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 1

69 lg 5

nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 30.03.2020 otsusega nr 2302,20,003187 määrati A.I-le LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 260,00 eurot, mis tuli tasuda 15-ne päeva jooksul,st hiljemalt 28.04.2020.a. Antud otsusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 236 lg 1 kohases väärteos.

Kaebuse sisu

Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses. Kaebaja selgitas kaebuses, et pani väärteo toime kogemata, mitte tahtlikult, tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kaebaja ei saanud aru, et oli tekitanud varalise kahju, kuna parkla uks töötas edasi ja tema autol kahjustusi ei olnud. Kaebaja tunnistab oma süüd. Tal ei ole varasemalt ühtegi rikkumist ning on olnud seaduskuulekas ja teistega arvestatav liikleja. Samuti on praeguses kriisiolukorras tema sissetulek langenud ja tal tuleb tasuda eluasemelaenu siis seetõttu palun väärteotsus uuesti läbi vaadata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et A.I-le LS § 223 lg 1 alusel inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Lähtudes videosalvestisest, xxx -kirjast (tl 2) ning hooldus-remo ´i saadetud e nditööde aktist (tl 3) tuleb asuda seisukohale, et sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Seega tuleb välja selgitada, kelle tegevuse tagajärjel varaline kahju tekkis. LS § 16 lg 1 p 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestiselt nähtub, et kell 12.29.27 (video ajatelje järgi) sõidab A.I juhitud sõiduk Porche 911 Carrera parkimismaja uste poole. Sinist värvi ustel vigastusi ei paista. Sõiduk peatub uste ees 12.29.33. Kell 12.29.34 avatakse sõiduki juhipoolne aken ja kell

12.29.39 sirutab juht autost välja pea ja parema käe. Auto hakkab seejärel uste poole liikuma ja kell 12.29.40 on näha kuidas sõiduk sõidab vastu ust. Kell 12.29.43 tagurdab auto veidi maad tagasi. Juht lükkab aknast välja parema käe ja avab kaardiga ukse. Kell 12.29.51 tõuseb uks üles ja sellel on näha selged muljumisjäljed, mida enne otsasõitu ei olnud. Peale seda sõiduk lahkub parkimismajast. Lähtudes eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse koosseis on täidetud ja liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult A.I .

Sellest tulenevalt on menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine leidnud täielikku tõendamist ning tema toimepandud tegu kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga, või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuu kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist.

Otsuse tegija on hinnanud A.I süü suurust, tema teo ohtlikust ning on arvesse võtnud karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus suudab mõjutada A.I ´t edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda.

Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee ka vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seadusekuulekalt liigelda. Rahatrahv summas 260 eurot vastab täielikult kaebaja süü suurusele, on põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et, kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 30.03.2020 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ja palub seetõttu jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on andnud teada, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukoha nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemisealuseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes videosalvestisega (asitõendi vaatlusprotokolliga), mille kohaselt 21.02.2020.a. kell 12:29:27 sõidab parkimismajas sõiduk Porsche Carrera reg.nr xxx tõkke puu juurde ning sõiduk korraks peatub ning juht avab sõiduki akna ning sirutab käe parkimisautomaadi poole ja siis jätkab aeglaselt liikumist ukse ja tõkkepuu poole. Ukse vasakpoolne osa liigub veidi paigast. Sõiduk tagurdab uuesti parkimisautomaadi juurde, kui sõiduk on uksest eemale tagurdanud, siis on näha muljumisjäljed parkimismaja uksel. Sõiduki juht sisestab parkimispileti ja tõkkepuu ning uks avaneb.

Antud sõiduk lahkub parkimismajast. Peale sõiduki lahkumist parkimismaja uks ei sulgu täielikult. Samuti Europark (xxx) poolt saadetud e-kirjast ning hooldusremonditööde aktist lähtudes tuleb asuda seisukohale, et sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Menetlusaluse isiku A.I ülekuulamise protokolli kohaselt ta 21.02.2020.a. kella 12:30 ajal hakkas oma sõidukiga Porsche Carrera reg.nr xxx Tallinnas Tartu mnt parkimismajast välja sõitma. Parklas oli kiri, et makstud piletiga tõuseb tõkkepuu automaatselt üles.

Ta seisis tõkkepuu taga ja ootas selle avanemist, kuna tal oli pilet tasutud. Mõninga ootamise järel tõkkepuu ei avanenud ning ta hakkas piletit sisestama ja samal ajal ilmselt libises ta jalg natuke pidurilt ning auto hakkas vaikselt liikuma, samal ajal avanes ka tõkkepuu ja kohe ka parkla uks. Auto ilmselt liikus natuke vastu ust ja ta ise ehmatas auto liikumise peale. Ta vaatas hiljem on auto üle ning mingeid vigastusi ei olnud. Seetõttu, et parkla uks tõusis üles siis ta ei jõudnud fikseerida selle seisukorda ja eeldas, et kui uks liikus seega on parkla uks korras.

Sel momendil ei saanud ta aru, et tegu oleks olnud olulise kahju või õnnetusega. Ka kohtule esitatud kaebusese menetlusalune isik tunnistab oma süüd, pani teo toime kogemata, mitte tahtlikult ja ta ei saanud aru, et ta oleks tekitanud varalist kahju, kuna parkla uks töötas edasi ja tema sõidukil kahjustusi ei olnud. Samuti tuleb välja selgitada, kelle tegevuse tagajärjel varaline kahju tekkis. LS § 16 lg 1 p 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestiselt, menetlusaluse isiku ütlustest ning väärteoprotokollist lähtudes leiab kohus, et LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse koosseis on täidetud ja liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult A.I. Sellest tulenevalt on menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine leidnud täielikku tõendamist ning tema toimepandud tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kaebemenetluses on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist xxx, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 260 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata.

Seega on LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud sanktsioonist alla sanktsiooni keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7,8). äärteoasja materjalidest ja menetlusaluse V isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§

133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 223 lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendavad asjaolud puuduvad ja neid ei tuvastanud ka kohus. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Antud juhul tuleb arvestada, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest ja varasemate liiklusrikkumiste puudumist (Karistusregister) ja seega kohus leiab, et karistus on proportsionaalne nii eri-kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Kaebuses ei ole taotletud otsuse tühistamist ega ka sisulist muutmist ning kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ka määratud karistuse määra. Kaebuse esitaja on taotlenud seoses praeguse kriisiolukorda arvestades, milletõttu on tema sissetulek langenud ja tal tuleb tasuda eluasemelaenu määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuivõrd menetlusalusel isikul oleks talle määratud rahatrahv ühes osas tasumine raskendatud. Kohus peab võimalikuks määrata karistuse täitmist ositi 4 kuu jooksul. Eeltoodud põhjusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi, s.o. 260 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul.

Margot Mikler

kohtunik