2-20-3573/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2020.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-3573

Tsiviilasi

OÜ Lildenne avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: OÜ Lildenne (registrikood 12789798,

asukoht Samblajuure 1/1, 76401 Laagri; e-post xxx)

juhatuse liige X X

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala,

asukoht

Ristiku

10612

Tallinn;

e-post:

lembit@fontala.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Lildenne pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Lildenne ja kustutada äriregistrist.

3. Peale OÜ Lildenne äriregistrist kustutamist vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata OÜ Lildenne dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige X X (isikukood x).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 1072,50 eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasust 397 eurot. Tasu kanda

Lembit Ülperi kontole nr xxx AS-s SEB Pank.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 675,50 eurot jätta võlgniku kanda.

8. Jätta rahuldamata ajutise halduri kulutuste hüvitamise taotlus summas 250 eurot.

9. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

10. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

OÜ Lildenne esitas 05.03.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Lildenne OÜ-l puuduvad rahalised

vahendid kohustuste katteks. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada

pankrot.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik ajutise halduri teabenõudele ei vastanud, mistõttu

aruande koostamise aluseks on informatsioon, mida halduril õnnestus iseseisvalt hankida.

Võlgniku majandustegevus algas eeldatavasti 2015, kuna selle perioodi kohta on esitatud

registripidajale raamatupidamise aastaaruanne. Võlgniku majandusaasta aruannete esitamine on

olnud kaootiline ega vasta seadusega ette nähtud korrale, 2018 ja 2019 aasta majandusaasta

aruannet registripidajale esitatud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis on võlgniku 2018 ja

2019 majandustegevuse sisu, kuna võlgnik selle kohta infot ja dokumente esitanud ei ole.

Eeldatavasti lõppes võlgniku majandustegevus 2019. aasta IV kvartalis, kui majandustegevuse

käibe suurus oli 13 111 eurot. Võlgnikul käesoleval ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt

likviidset vara ei ole. Olemasoleva dokumentaalse ja muu informatsiooni põhjal on ajutine haldur

subjektiivsel arvamusel, et võlgnikul puudus reaalne eesmärk ja kavatsus võlgniku majandusliku

tegevuse pikaajalisemaks ja/või püsivamaks arendamiseks. Teada olevate kohustuste esialgne

suurus 72 308,25 eurot. Võlgnik ei ole vara puudumise tõttu suuteline täitma oma kohustusi.

Ajutine haldur peab võlgniku esialgseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku majandustegevuse

korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning õigeaegselt seadusega ette nähtud

aruannete koostamata jätmist, sest vähemalt aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku

maksejõulisus või selle puudumine. Võlgniku juhtorganid ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku

hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta, tekitades varalist kahju

võlausaldajatele. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite teadliku

tegevusetuse tagajärg. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks

saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava

hoolsusega korraldatud. Ajutise halduri arvates võivad esineda alused võimaliku kahjunõude

esitamiseks võlgniku juhtorgani liikmete vastu, kuna võlgniku juhtorganite tegevuses ilmnevad

raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete

varalise vastutuse.

Võlgnik toob oma seisukohas esile, et osaühingu eest võib raamatupidamist korraldada ka teine

ettevõte. Juhatuse liige on oma vastuses välja toonud, et raamatupidamisega seotud dokumendid

saab esitada vaid raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte OÜ X X, kes on ühtlasi üheks

võlausaldajaks. Käesolevaks hetkeks ei ole saanud OÜ-lt X X tagasisidet, millise hinna eest on

nad nõus ajutise halduri nõutud dokumendid kokku panema. Juhatuse liige ise nimetatud

dokumentidele ligi ei pääse. Isegi, kui juhatuse liige nendele dokumentidele ligi pääseks, oleks

nende leidmine ja saatmine raskendatud, kuna nägemispuude tõttu on arvutis töötamine vaevaline.

11.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa suuruseks 1500 eurot ning avaldas 11.05.2020 sellekohase teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise

tõttu

olenemata

võlgniku

maksejõuetusest,

kui

võlgnikul

ei

jätku

vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 72 308,25

euro ulatuses. Võlgnikul on nõue summas 92 000 eurot likvideeritud äriühingu X OÜ vastu.

Nimetatul ettevõttel likvideerimisel varad puudusid ja ta kustutati 31.07.2019 registrist. Ajutise

halduri arvates võivad esineda alused vara tagasivõitmiseks ja/või võimaliku kahjunõude

esitamiseks võlgniku juhtorganite vastu, kuid puuduliku info tõttu seda tõsikindlalt väita ei saa

ning see asjaolu vajaks täpsustamist pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruandest nähtub,

et vajaliku dokumentatsiooni ja info olulise puudumise tõttu ei saa ajutine haldur anda arvamust,

kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski ilmnevad raskete

juhtimisvigade tunnused (PankrS § 28 mõistes). Need asjaolud tuleks täpsemalt välja selgitada

pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajad ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiiti. Kohus arvestades eeltoodut leiab, et pankrotiavalduse menetluse tuleb lõpetada pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud

hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi

lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub

tasuks määrata 1 072,50 eurot 16,5 töötunni eest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg

põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 65 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse,

et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja

põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega

seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo

ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste

täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks

tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga

konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega

seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust.

Ajutine haldur on kuludena märkinud tegevuskulusid (büroo üldhalduskulud, registripäringud

interneti teel, sidekulud, paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printer, arvuti

jne). Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse

tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus

rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 250 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike

11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise

halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast

rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest.

Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 675,50 eurot (1 072,50-397) jääb võlgniku kanda.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta X

X vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik