1-10-687/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.aprillil 2010.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-687 (09250101402) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Rahvakohtunikud Helle Rohtla ja Merike Einma

Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht

Kriminaalasi J.F-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 200 lg 1 järgi

Prokurör Merike Lugna

Süüdistatavad J.F, isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, kinni peetud 03.novembril 2009.a. ja viibib vahi all, varem kriminaalkorras karistatud: 1)31.augustil 1994.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust; 2)13.veebruaril 2001.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi arest 1 kuu; 3)15.augustil 2001.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 197

lg 2 p 2 järgi 8 vabaduskaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga;

4)18.novembril 2008.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga

Kaitsja

Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.F KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Süüdi tunnistada J.F KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 10 (kümme) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristus vangistus 3 aastat 3 kuud. (kolm) ja (kolm)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 18.novembri 2008.a. Pärnu Maakohtu Paide

kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 3 kuud, võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi vangistus 3 aastat 6 kuud. (kolm) ja (kuus)

2 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada liitkaristuse kandmise algust alates 03.novembrist 2009.a. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata.

Välja mõista J.F-ilt riigituludesse (viisteist) kannatanu sõidukulu 15.00

krooni, kaitsjatasu 3180.00

(kolm tuhat ükssada kaheksakümmend krooni, sealhulgas

käibemaks 530.00) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise ,

kulu 136.10 krooni sundraha (ükssada kolmkümmend kuus krooni ja 10 senti) ja

10 875.00 krooni (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)

(Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 Ühispank või 221023778606 AS Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik).

AS Rebruk Invest tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista J.F-ilt (üks tuhat) 1000.00 krooni AS Rebruk Invest (Reopalu Väätsa vald Järva maakond) kasuks.

E. L. tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista J.F-ilt (kolmsada) 300.00

krooni E. L. (xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, a/arve nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank) kasuks. Ülejäänud E. L. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, selgitades kannatanu õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama

Süüdistus J.F-i süüdistatakse selles, et tema 01.novembril 2009.a. kella 14.30 kuni 15.30

vahelisel ajal tungis xxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxx pst x AS Rebruk Invest territooriumil asuvasse tööstushoonesse läbi lõhutud aknaklaasi sisse, kust varastas salaja omastamise eesmärgil neli ukse alumiiniumplaati, vargusega tekitas AS-ile Rebruk Invest varalist kahju koguväärtuses 3000.00 krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanduna

sissetungimisega pani J.F toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.F-i süüdistatakse veel selles, et tema 02.novembril 2009.a. kella 21.00 kuni

22.00 vahelisel ajal tungis xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx tänaval

selja tagant kallale E. L., lõi selja tagant ühe korra rusikaga vastu pead, võttis E. L. vasakust käest kinni, lõi põlvega ühe korra vastu E. L. paremat puusa ja pani jala taha, mille tagajärjel kukkus E. L. pikali maha, püsti tõustes jooksis E. L. Grossi Toidukaupade juurde. J.F järgnes E. L., võttes selja tagant jope paremast taskust kinni, pani jala ette ja E. L. kukkus pikali maha. Maas olles tekkis rüselus, kallaletungi käigus J.F

võttis E. L. parempoolsest jope taskutest ära rahakoti väärtusega 50.00 krooni, milles olid ID-kaart, SEB pangakaart, sularaha 200.00 krooni, juhiload, pensionitunnistus, JTÜ säästukaart ja vasakpoolsest taskust võtmekimbu ning lõi maas lamavat E. L. ühel

korral jalaga näkku. Jope lõhkumisega tekitati E. L. kahju 100.00 krooni, röövimisega tekitati varaline kahju 250.00 krooni ja löömisega tekitati E. L. füüsilist valu.

3 Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime

pandud vägivallaga, pani J.F toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Süüdistatav J.F tunnistab ennast süüdi alumiiniumplaatide varguses, kuigi tema arvates oli tegemist mahajäetud hoonega. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal plaan raha saamiseks alumiinium kokkuostu viia juba varem ning ta on kirjeldanud, kuidas ta hoone

tagaküljel asuva katkise akna kaudu sisse ronis ja uste sisekülgedelt alumiiniumplaadid

lahti kangutas. Plaadid tõstis ta läbi akna välja ja viis hiljem koos D. K. need

xxxxxxxxxxxxx ning järgmisel päeval kokkuostu. Tõendiks selles osas on süüdistatava ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 17-22). Ka on tõendiks kannatanu I. K. ütlused,

kelle kinnitusel saadi plaadid tagasi. Tunnistaja N. J. ütluste kohaselt varastati

alumiiniumi lukustatud hoonest ning ta kinnitab, et sisse oli mindud akna kaudu ning

varastatud olid ukse tahvlid. Tõendiks on veel AS Rebruk Invest avaldused (tl 3-4) ja allkiri alumiiniumtahvlite kättesaamise kohta kokkuostust (tl 5). Vaadeldud tõendite alusel

leiab kohus, et tõendatud on J.F-ile esitatud süüdistus alumiiniumplaatide

varguses. Süüdistatava väide selle kohta, et hoone aknad olid juba enne katki, ei anna alust väita, et hoone kellegi oma ei ole ega õigusta süüdistatava süüd. Kuna vargus pandi toime sissetungimisega, on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS 199 lg 2 p 8 järgi. J.F pani toime kuriteo kavatsetusega ning tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistuses röövimises J.F ennast süüdi ei tunnista, rääkides kohtuistungil, et käis küll H. T. ja tema elukaaslase juures xxxxxxxxxxxxxxx, kuid oli seal lühikest aega. T. juures oli ka üks vanem meesterahvas, kellega ta väljus praktiliselt ühel ajal. Vanem mees võttis tal tänaval xxxxxxxxxxxxxxxx maja juures kõnniteel käest kinni ja pobises midagi. Selle mehe käitumine ajas süüdistatava vihale ning ta tõukas mehe eemale ega

välista, et mees võis ka kukkuda, kuid süüdistatav eitab kannatanu löömist ning tema

rahakoti äravõtmist. Tõendiks on ka süüdistatava ütluste ja olustikuga seostamise protokoll (tl 98-100). Süüdistatava seletuse kohaselt oli ta enne H. T. juurde sattumist viibinud K. A. elukohas, kus joodi 2-liitrine pudel õlut. Tunnistaja K. A. sõnul tuli süüdistatav tema juurde kella

seitsme paiku ja oli paar tundi. Pärast õllejoomist mindi laiali. Süüdistatava sõnu on

kinnitanud tunnistajad K. A. ja U. H. Ka on nad kõik rääkinud, et alkoholi rohkem tarvitada ei saanud, kuna raha sai otsa. Kannatanu E. L. kinnitab oma viibimist H. T. elukohas ning seda, et kuigi seal oli rohkem rahvast, teab ta nimetada H. T. ja tema elukaaslast, süüdistavat ta ei näinud, võimalik et hämara korteri tõttu. Kella 21 paiku sai viin otsa ja kannatanu otsustas Grossi poest läbi minna. Jõudes kõnniteele ja saanud veidi kõndida, tungis kannatanule selja tagant kallale keegi, kes lõi teda vastu pead ning pani jala taha, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Pärast seda, kui kannatanu sai püsti ja jooksis üle tee, sai kallaletungija ta uuesti kätte, rebis rinnust, lõi alakehasse ja külje peale, mille tagajärjel kukkus kannatanu uuesti pikali

ning kallaletungija lõi kannatanut veel näkku ja kõhtu. Kuna kannatanu nägi

kallaletungijat ajal, mil viimane kummardus tema kohale, on ta ka kallaletungija nägu

kirjeldanud. Pärast maast püstisaamist avastas kannatanu, et kadunud on tema jope

küljetaskust rahakott koos sularaha, ID-kaardi, muude dokumentide ja pangakaardiga. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis on kannatanu kirjeldanud kohta, kus teda selja

tagant rünnati ja pikali löödi (tl 29-30) ning ta on isiku, kes talle kallale tungis, ära

4

tundnud, osutades süüdistatavale (tl 31-33). Kannatanule tekitatud kehavigastusi

tõendavad tema läbivaatuse protokoll (tl 36-39) ning AS Järvamaa Haigla vastus järelepärimisele ja kiirabikaart (tl 45-46). Ka on vaadeldud E. L. katkise taskuga jopet (tl 40-41).

Tunnistaja S. S. sõnul tuli ta Grossi poest ja läks kodu poole, kui nägi vaibapoe ees

kaklemas kahte meest, noorem peksis vanemat. Ka kuulis ta meeste sõimu, tundes ära

vanema mehe ja nägi nooremat niipalju, et oskab noorema mehe nägu kirjeldada.

Tunnistaja kinnitab, et nägi kannatanu näkku ja kõhtu löömist ning nägi ka, kuidas

kannatanu pikali kukkus ning tunnistaja ütlusi kinnitab skeem (tl 66). Äratundmiseks

esitamise protokolli kohaselt on tunnistaja J.F ära tundnud mehe, kes eelpooltoodud ütluste kohaselt kannatanut lõi (tl 62-64) ning tunnistaja on püüdnud teda ka joonistada (tl 69). Seda, et E.L. viibis 02.novembri 2009.a. õhtul H. T. elukohas, on kinnitanud H. T. ja S. K. Ka on tunnistajad kinnitanud, et mingil ajal tuli nende seltskonda süüdistatav, kuid H. T. ja S. K. sõnul tuli süüdistatav ainult korraks. H. T. on J.F-i ära tundnud kui isiku, kes viibis tema elukohas 02.novembril 2009.a. (tl 49-51). H. T. teab, et lahkusid enamvähem ühel ajal nii süüdistatav kui ka kannatanu, S. K. ütluste kohaselt lahkus enne

kannatanu ja siis kohe süüdistatav. Ka on kõik H. T. elukohas viibinud tunnistajad

tunnistanud, et sellest oli seltskonnas juttu, et E. L. läheb poodi ning selle jutuajamise juures oli ka süüdistatav. Hiljem avastas H. T. oma elukohas võõrad pruuni värvi kindad (tl 55), mis on omanikule J.F-ile üle antud (tl 101). Tunnistajate H. T. ja S. K. ütluste kohaselt tuli kannatanu mõni aeg pärast lahkumist tagasi ja rääkis, et talle tungiti kallale. Tunnistaja T. nägi ka, et kannatanu jope oli katki ning kannatanu jutust jäi mulje,

et kallaletungijaid oli rohkem, kuid mitu lööjat, jäi selgusetuks. Tunnistaja S. K. sõnul rääkis kannatanu hiljem, et lööjaid oli üks. Veel on ütlusi andnud tunnistaja E. R., kes ei leidnud OÜ Türi Vaip juures midagi kahtlast. Tõendiks on tunnistaja M. K. ütlused, mille kohaselt leidis ta mõned päevad pärast E. L.

kallaletungimist xxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx tänava postkastist musta värvi

rahakoti koos dokumentidega ning pärast rahakoti omaniku kindlakstegemist toimetas selle omanikule kätte.

Kuigi kannatanu on rääkinud, et pärast lööki, mil ta maas toibus, nägi ta veel kahte meest, ei oska ta neid kallaletungiga seostada ning on jäänud selle juurde, et lööjaid oli üks. Ka tunnistajad ei kinnita, et kannatanu oleks väitnud nagu oleks peksjaid olnud just 2 või 3 inimest. Kuna kannatanu oli enda kallaletungijale nii lähedal, on ta kohtu arvates usutavalt

suutnud kallaletungijat ka kirjeldada ning ära tunda. Kannatanu on andnud talle kallaletungija kohta suhteliselt detailse kirjelduse juba kallaletungi õhtul, seega ei saa ka väita, et teda oleks kuidagi politsei poolt mõjutatud. Puuduvad andmed, et süüdistatava ja

kannatanu vahel oleks vihavaen, mille tõttu oleks alus kannatanu ütluste tõepärasuses kahelda. Kuigi kannatanu oli nagu süüdistatavgi alkoholi tarvitanud, puuduvad tõendid, et kannatanu poleks alkoholi tarvitamise tõttu suutnud adekvaatselt hinnata temaga juhtunut. Lisaks ühtivad kannatanu ütlused tunnistaja S. S. ütlustega, kes on samuti rääkinud ühest

nooremast mehest, kes peksis vanemat meest samal kellaajal ja samas kohas ja kuigi

tunnistaja ei tea täpselt, kas kallaletungijal oli müts peas või mitte, on tunnistaja süüdistatava ära tundnud eelkõige ikkagi näo järgi, seda enam, et ta on meest ka varem näinud. Kuigi tunnistaja oli sündmuskohast kaugemal umbes 15 meetrit, ei olnud tegemist

päris pimeda alaga ning seetõttu on ka usutav tunnistaja S. S. poolt nähtu. Ka on nii

kannatanu kui tunnistaja S. S. rääkinud, et kallaletungiga kaasnes mingi jutt oli vene keeles.

5 Süüdistatav ei eita, et oli kannatanuga koos 02.novembri 2009.a. õhtul xxxxxxxxxxxxx tänaval ning seda, et kannatanu ja süüdistatav peaaegu üheaegselt lahkusid on kinnitanud

ka tunnistajad K. A. ja S. K. Ka on tõendatud, et süüdistataval raha polnud. Iseenesest asjaolu, et kannatanu rahakotti ja dokumenti süüdistatava juurest ei leitud, ei välista süüdistatavale esitatud süüdistust kannatanu suhtes.

Erinevalt kannatanust ja tunnistajatest H. T. ja S.K. on tunnistaja E. H. rääkinud kohtuistungil kahest noormehest, kes lahkusid H. T. juurest pärast kannatanu lahkumist.

Tunnistaja ei ole nendest noormeestest varem rääkinud ega suuda kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erinevuse põhjust, mistõttu tuleb E. H. ütlused tõendina kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Eeltoodust lähtudes kannatanu ja tunnistajate ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et alust

ei ole nende ütluste tõepärasuses kohelda. Kohus ei ole tuvastanud ka kohtueelsel

uurimisel kriminaalmenetluse normide rikkumist. Samas on kohtu arvates süüdistatava ütlused ennastõigustavad. Süüdistatav on röövimise süüdistuses andnud erinevaid ütlusi

ega ole kohtu arvates veenvalt põhjendanud nende muutmist. Ka ei ühti tema ütlused kannatanu järjekindlalt samaste ütluste ja tunnistaja Silver Saarmetsa ütlusega.

Kohus leiab, et tõendatud on, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mille

tõttu kannatanu vastupanu oli murtud ning et kannatanu sellist seisundit ära kasutades

võttis süüdistatav kannatanu taskust kannatanule kuulunud rahakoti. Kannatanu on

kinnitanud, et avastas koheselt peale kallaletungi rahakoti puudumise ja rääkis sellest koheselt tunnistajatele, seega ei saa väita nagu poleks vägivald olnud seotud ajaliselt asja

hõivamisega. J.F pani toime kuriteo otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Tsiviilhagi on esitatud AS Rebruk Invest poolt seoses uste lõhkumisega summas 1000.00 krooni ja E. L. poolt 300.00 krooni nõudes. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga,

mis Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub kahju tekitanud isikult,

seega süüdistatavalt väljamõistmisele. E. L. on esitanud ka 3000.00 krooni valuraha

nõude, kuid segusetuks jääb, milles antud nõue seisneb, ka ei ole esitatud seda nõuet kinnitavaid tõendid ning kui tegemist on mittevaralise nõudega, siis on tasumata riigilõiv. Seetõttu tuleb E. L. valuraha nõue jätta läbi vaatamata ning E. L. on selgitatud KrMS §

310 lg 3 alusel õigust esitada oma nõue läbivaatamiseks uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J.F on varem karistatud korduvalt kriminaalkorras, pannes antud kuriteod toime

katseajal. Iseloomustavad andmed tema kohtu puuduvad, puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna J.F on karistatud mitmel korral kriminaalkorras ja pani talle süüks pandavad teod, sealhulgas röövimise kui kõige raskema astme kuriteo, toime katseajal, peab kohus J.F-ile kohaldatavaks

ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Samas arvestab kohus konkreetse karistuse määramisel, et kuritegude tagajärjed ei ole väga rasked ning tekitatud kahju ei

6 ole suur, mistõttu peab võimalikuks karistuse määramist sanktsiooni alammäära lähedases määras.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb süüdimõistetult välja mõista KarS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5 ja 9

kohaselt kannatanule makstavad summad, määratud kaitsjale makstud tasud,

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja sundraha (2,5 kuupalga alammäära).

Kannatanu on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks 56.00 krooni ulatuses

arvestusega, et käis kohtuistungil kahel päeval, kuid on esitanud üksnes neli 30.märtsi

2010.a., seega ühe otsa sõidupiletit Türilt Paidesse sõidu kohta. Kohus saab arvestada kannatanu sõidukulu tõendina üksnes ühte sõidupiletit hinnaga 15.00 krooni. Kaitsja Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 2400.00 krooni

ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine 2300.00 krooni ulatuses (ettevalmistus 800.00 krooni + eelistungi 1 pooltund + 29.03.2010.a. kohtuistungi

6 pooltundi ja 30.03.2009.a. kohtuistungi 8 pooltundi). Kohtueelselt on kinnitatud

õigusabikulud summas 350.00 krooni ulatuses (1 menetlustoiming). Eelpoolnimetatud summadele lisandub käibemaks.

Ingrid Niinemägi Helle Rohtla Merike Einma

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 28.07.2010.a. määrusega nr 3-7-1-1-348 Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2010.a. kohtuotsus 1-10-687 - PMK Paide kohtumaja kohtuotsus muutmata

7