1-09-11792/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2010.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-11792 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.jaanuari 2010.a otsus Sergei Tretjakovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg

2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning Vitali Tšernuhhini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4, § 266 lg

2 p 1, 3 ja § 121- § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vitali Tšernuhhin

RESOLUTSIOON Jätta Vitali Tšernuhhini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 28.jaanuari 2010.a otsusega lühimenetluses tunnistati Vitali Tšernuhhin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 5 kuulise vangistusega ja KarS § 121 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid loeti lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud vangistust, millest vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti kantuks eelvangistus 1 päev, s.o. 14.07.2009.a ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistus alates 22.10.2009 a. karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.2009 a. Kohtuotsusega mõisteti V. Tšernuhhinilt T. B. kasuks välja 2708 krooni. Riigituludesse mõisteti V. Tšernuhhinilt välja 6525 krooni sundraha ja kriminaalmenetluse kuluna 2025 krooni õigusabitasu.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Sergei Tretjakov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg

2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi, kuid tema osas ei ole otsust apelleeritud.

2.Maakohtu otsuse peale esitas 01.03.2010.a apellatsiooni süüdistatav V. Tšernuhhin, kes palub kohtuotsuses veelkord läbi vaadata juhtumid, millised puudutavad tema kinnipidamist

2(3) politseitöötajate ja komando „K-9“poolt. Oma taotlust põhjendab ta sellega, et kriminaalasja materjalide juures ei ole tema kinnipidamisel 08.10.2009.a ja 22.10.2009.a politseitöötajate poolt antud tunnistusi ega fakte ja tõendeid tema suhtes füüsilise jõu kasutamise kohta, samuti sellega, et kinnipidamisel 14.07.2009 lasti tema peale lahti koer, eesmärgiga teda hirmutada.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Osundatud otsuse p-s 8.1 selgitab riigikohus, et otsustus apellatsiooni põhjendatuse üle tehakse eelmenetluses (sama peatüki

2. jagu). Samas hinnatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmisel kaebaja väiteid siiski sisuliselt. Kriminaalkolleegium selgitab samas, et KrMS § 326 lg 2 teise lause eesmärk on vähendada apellatsioonikohtu koormust ja muuta kohtu töö efektiivsemaks, võimaldades hinnata eelmenetluses apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust ja võimalikku tulemust. Kõnealuste küsimuste otsustamine suulises menetluses süüdistatava ja tema kaitsja ärakuulamisega oleks vastuolus sätte mõttega, kuna viiks vältimatult asja sisulise arutamiseni.

Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 4.Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

Kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ja süüdistatav ning tema kaitsja viibisid selle juures. Kohtuistungi protokollist (I kd tlk 101-104) ei nähtu, et süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi apellatsioonis esitatud faktiliste asjaolude esinemiste kohta. Kolleegium märgib, et vastupidiselt pole süüdistatav kohtuistungil pidanud enda ülekuulamist vajalikuks ja jäänud varasemate ütluste juurde. Ta on ennast süüdi tunnistanud ja nõustunud asja lahendamisega lühimenetluses. Viimase sõna õigusest on süüdistatav loobunud.

Samuti puuduvad toimikus mistahes tõendid apellatsioonis esitatud asjaolude esinemise kohta süüdistatava kinnipidamisel. Lisaks selgitab kolleegium, et juhul, kui menetlusosaline leiab, et uurimisasutuse menetlustoiming on toonud kaasa tema õiguste rikkumise, on menetlusosalisel tulenevalt KrMS § 228 lg-st 1 enne süüdistusakti koostamist õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks enne süüdistusakti koostamist realiseerinud KrMS 8.peatüki 5.jaost tulenevat õigust uurimisasutuse tegevuse peale kaevata.

Seega on apellatsioon põhjendamata, mis KrMS § 326 lg 2 teise lause kohaselt pole aga eelduseks kaebeõiguse realiseerimiseks. 5.Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on kriminaalasja menetlemisel järginud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli V. Tšernuhhini tõelise tahte avaldus. Et ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 29 päeva ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.2009.a, saabub karistuse lõpp 20.04.2010.a. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine kirjalikus menetluses KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ei ole Riigikohtu praktikat arvestades vastuolus Põhiseaduse § 24 lg-ga 2, mis sätestab igaühe õiguse viibida oma kohtuasja arutamise juures. 6.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioonis toodud asjaolud maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Seega on V. Tšernuhhini apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 teisest lausest läbi vaatamata.

3(3)

Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer