1-20-1764/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1764 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. aprilli 2020. a määrus menetluskulude ajatamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Martin Järvesoo (isikukood 38211222740), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Martin Järvesoo tunnistati Tartu Maakohtu 6. aprilli 2020. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörati karistusest koheselt täitmisele 6 kuud vangistust. Karistuse ülejäänud osa, 2 aastat vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et

M. Järvesoo ei pane 2 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati M. Järvesood käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

2. M. Järvesoolt mõisteti sama otsusega menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 876 eurot, kaitsja tasu 239 eurot ja 52 senti ning ekspertiisi tasu 61 eurot. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsus jõustus

22. aprillil 2020.

3. M. Järvesoo esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ja võimalust tasuda menetluskulusid osade kaupa. Avalduse kohaselt on süüdimõistetul mitmeid tasumata rahalisi nõudeid, kuid tal ei ole raha ega sissetulekut. Siiani on M. Järvesoo tasunud nõudeid oma pensionist ja töötasust. Ta on sõlminud kohtutäituritega tasumise osas kokkuleppeid. M. Järvesoo kannab vanglakaristust ning ta vabastatakse 17. juulil 2020. M. Järvesoo taotles võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa pärast vangistusest vabanemist ja palus kohtul ajatada ka kõik teised rahalised nõuded.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus rahuldas 30. aprilli 2020. a määrusega M. Järvesoo taotluse ja määras, et

M. Järvesoo võib menetluskulusid kogusummas 1176 eurot ja 52 senti tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Maakohus kohustas M. Järvesood tasuma alates 2020. a augustist igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 100 eurot ning viimase osamaksega 76 eurot ja

52 senti.

5. Maakohus märkis, et M. Järvesoo on menetluskulude ajatamise avalduses tuginenud raskele majanduslikule olukorrale, mille on tinginud sissetuleku puudumine, vangistuses viibimine ja teiste rahaliste nõuete tasumine. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et M. Järvesool võiks olla muud vara, mille arvelt nõudeid tasuda. Kuna kohtuotsusega määrati menetluskulud kogusummas 1176 eurot ja 52 senti tasumisele ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest, on põhjendatud asuda seisukohale, et määratud aja jooksul menetluskulude tasumine oleks

M. Järvesoole ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul tuleb M. Järvesoole anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks ning võttes arvesse tema majanduslikku olukorda, ajatada menetluskulude tasumine ühe aasta võrra pärast tema vangistusest vabanemist.

M. Järvesoo on taotlenud ka teiste rahaliste kohustuste tasumise ajatamist, täpsustamata, millised need nõuded on. Seetõttu ei ole kohtul võimalik nende nõuete ajatamise üle otsustada või taotlust lahendamiseks edastada.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Järvesoo, kes palub kohtumääruse tühistada ja menetluskulude tasumise tähtaega veelgi pikendada selliselt, et igakuine makse ei ületaks

30 eurot.

7. M. Järvesoo märgib, et ei nõustu igakuise osamakse suurusega. Tema ainsaks sissetulekuks on vabanemise järel töövõimetuspension, millest tuleb elada ja tasuda kohtutäituritele varasemaid võlgnevusi. Seoses koroonapandeemiaga on töökohta leida raske. Ta suudaks 230 euro suurusest sissetulekust tasuda iga kuu maksimaalselt 30 eurot. Juhul, kui ta leiab töö, võib summa osas uuesti läbirääkimisi pidada. M. Järvesoo lubab end vabanemise järel kohe tööotsijana arvele võtta, raskest majanduslikust olukorrast välja tulla ja võlgnevusi tasuma hakata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud seisukohad alust maakohtu määruse muutmiseks.

9. Maakohus rahuldas M. Järvesoo taotluse ning pikendas menetluskulude tasumise tähtaega, võimaldades M. Järvesool tasuda 1176 eurot ja 52 senti osade kaupa ühe aasta jooksul alates vanglast vabanemisest. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis õigustaks menetluskulude tasumise tähtaja täiendavat pikendamist. Määruskaebuses esitatud väited, et

M. Järvesool on ka teisi võlgnevusi ja ta ei suuda 230 euro suurusest sissetulekust 100 eurot menetluskulude katteks maksta, maakohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Nagu M. Järvesoo ise määruskaebuses märgib, hakkab ta vabanemise järel tööd otsima. Lisaks sellele võib tema majanduslik olukord muutuda vanglas viibimise jooksul – ka vanglas on võimalik tööd teha ja vabanemise ajaks tööd otsida. Seega ei ole M. Järvesoo sissetuleku ja kohustuste suurus vanglast vabanemise järgsel perioodil ette teada. M. Järvesool on võimalik mõjuva põhjuse korral taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ka vanglast vabanemise järel.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus