3-20-903/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-903

Määruse kuupäev

19.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Viktor Baimovi kaebus Viru Vangla vastu 1100 euro

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Viktor Baimov

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Viktor Baimovi kaebus.

2. Jätta Viktor Baimovi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta

Viktor

Baimovi

riigi

õigusabi

taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1,

§ 121 lg 4, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte.

Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viktor Baimov esitas 06.05.2020 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse,

milles märgib, et nõuab Viru Vanglalt 1100 euro hüvitamist, ning palub määrata talle kaebuse

esitamiseks riigi õigusabi.

Avalduse kohaselt nõuab V. Baimov 1100 euro suurust kompensatsiooni seoses sellega, et Viru

Vangla ei võimaldanud talle ajavahemikul 16.03.2020 kuni 28.04.2020 jalutuskäike värskes

õhus. Kaebaja kannatas selle 44 päeva jooksul enda hingamise probleemide tõttu palju ning

piinles tugevate peavalude käes. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, et

esitada vigadeta kaebus kohtule, ning vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole raha.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb halduskohtul menetlusosaliste avaldusi tõlgendada ja lähtuda

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

3-20-903

3. Kohus leiab, et V. Baimovi avaldust on võimalik tõlgendada kaebusena Viru Vangla vastu

1100 euro hüvitamiseks.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus näeb nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse,

esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel

kuuluvad tagastamisele ka ennatlikult esitatud kaebused ehk kaebused, mis on esitatud küll

pärast kohtueelses menetluses kahjunõude esitamist, kuid kaebuse esitamise ajaks ei ole taotlust

kohtueelses menetluses lahendav organ seda veel lahendanud.

5. Viru Vangla on kohtule 18.05.2020 edastatud vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja

on 04.05.2020 esitanud kaebusega seotud asjaoludel vanglale kahju hüvitamise taotluse

(registreeritud nr-ga 6-16/70-1) ning kahjunõuet ei ole veel lahendatud. Möödunud ei ole ka

RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab haldusorgan kahju

hüvitamise taotluse lahendama. Seetõttu on kaebaja pöördunud kaebusega kohtusse ennatlikult

ning

kaebus

tuleb

kohustusliku

kohtueelse

menetluse

läbimata

jätmise

tõttu

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb läbi vaatamata taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

8. Kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses, sh halduskohtule kaebuse esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub

Tartu Halduskohtule.

9. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. V. Baimovi taotluse esitamisele eelneva nelja

kuu (06.01.2020–05.05.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus

tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks

ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.

10. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld taotlejale riigi

õigusabi andmiseks, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

11. Taotleja on suutnud nii kohtule 06.05.2020 esitatud kaebuses kui ka vanglale esitatud

04.05.2020 vaides selgelt kirjeldada asjaolusid, millega seoses ta kahju hüvitamist soovib.

Nende asjaolude pinnalt on vanglal ning oleks ka kohtul (juhul, kui kaebajal oleks läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus) võimalik avaldusi lahendada. Kui vangla või kohus peaks

leidma, et taotleja pöördumises esineb puudusi, paluvad nad taotlejal need puudused

kõrvaldada,

selgitades,

mida

on

taotlejal

vaja

puuduste

kõrvaldamiseks

teha.

Halduskohtumenetluses tuleb kohtul igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et

3-20-903

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks

(HKMS § 2 lg 5). Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab, et

kohtul tuleb omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning

koguda vajaduse korral tõendeid ise või teha nende esitamine kohustuseks menetlusosalistele

(HKMS § 2 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal

oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude

esitamisest (nt haldusorganilt kahjuhüvitise väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude

arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja

kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat.

12. Lisaks eelnevale esineb riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks RÕS § 7 lg 1 p-s 6

sätestatud alus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib taotleja talle

riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ning kohtule ei ole teada, et asjas esineks tungiv avalik huvi.

13. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud

(RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6) ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada kohtule kaebus 30 päeva jooksul arvates

päevast, kui talle tehakse teatavaks tema 04.05.2020 kahju hüvitamise taotlusega algatatud

kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse

RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul läbi vaatamata, on kaebajal

õigus pöörduda kaebusega kohtusse 30 päeva jooksul pärast selle tähtaja möödumist.

/allkirjastatud digitaalselt/