2-19-136231/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-136231

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. mai 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-136231

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu

821,51 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

909,80 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Elisa Teleteenused AS (rk 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), lepinguline esindaja

Eveli Altunbas, e-post jurist@julianus.ee;

kostja Ülle Borisov (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom,

e-post karin.ploom@lindeberg.legal

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu 821,51 euro ja lisanduva

viivise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks 278,93 eurot, millest

161,86 eurot on põhinõue ja 117,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.03.2020 seisuga.

3. Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 161,86 eurot alates 04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu põhivõla 321,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 220,68 eurot ning 321,90 euro suuruselt põhivõlalt alates

04.03.2020 arvestatava viivise osas rahuldamata.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 34% ulatuses Ülle Borisovi kanda ning 66% ulatuses Elisa

Teleteenused AS kanda.

7. Rahuldada Elisa Teleteenused AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja

määrata Elisa Teleteenused AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot, millest

175 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulude katteks

141,10 eurot.

9. Rahuldada Ülle Borisovi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata

Ülle Borisovi menetluskulude rahaliseks suuruseks 312 eurot (koos käibemaksuga)

(lepingulise esindaja kulud).

10. Välja mõista Elisa Teleteenused AS-lt Ülle Borisovi kasuks menetluskulude katteks

2(6)

205,92 eurot.

11. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 8 ja 10 märgitud menetluskulud ning mõista Elisa

Teleteenused AS-lt Ülle Borisovi kasuks välja menetluskulud 64,82 eurot ja viivis

menetluskuludelt 64,82 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 punkt 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja (endine ärinimi Aktsiaselts Starman) on sõlminud

kostjaga XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX , mille alusel osutas

hageja kostjale aadressil XXX telekommunikatsiooniteenust (L-ZUUMtv) ning rentis teenuse

kasutamiseks vajaminevad seadmed (DigiTV kaart ja digiboks). Samuti on pooled

XX.XX.XXXX sõlminud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX , mille alusel osutas

hageja kostjale aadressil XXX telekommunikatsiooniteenust (L-digiTV) ning rentis teenuse

kasutamiseks vajaminevad seadmed (DigiTV kaart, modem ja digiboks). Vaidlust ei ole ka

selles, et kostja on oma kohustuse – tasuda osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ning

lepingu lõpetamise korral tagastada kõik komplektiosad või mittetagastamisel hüvitada nende

väärtus hageja poolt esitatava arve alusel – rikkunud.

3. Hageja on esitanud kohtule viidatud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

punktid 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest

tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist.

3(6)

4. 03.03.2020 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 483,76 eurot põhinõude ja

337,75 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 04.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Kostja vastuse kohaselt koosneb hageja põhinõue tasunõudest osutatud teenuste eest ja

rendiseadmete hüvitisnõudest. Kostja hinnangul on rendiseadmete väärtuse hüvitamise nõude

näol tegemist kahju hüvitamise nõudega summas 297,90 eurot, mis on aga aegunud. Sellest

tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue summas 204,22 eurot. Juhul, kui kohtul ei

ole võimalik aegumist kohaldada, palub kostja jätta hageja viivisenõude rahuldamata kui hea usu

põhimõttega vastuolus oleva nõude. Lisaks leiab kostja, et võla tõttu teenuse piiramise tasu ei ole

õiguspärane, vaid tegemist on tühise tüüptingimusega.

6. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub nõudeõigus seaduses

sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest. Teenuse osutamise lepingust tulenev nõue on tehingust

tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 nimetatud kolme aastast

aegumistähtaega. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg üldjuhul nõude

sissenõutavaks muutumisega. Erisused on sätestatud TsÜS § 147 lõikes 3 ja § 154 lõikes 1

kokkulepitud tasu maksmise nõude ning korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude puhuks,

mil aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka

kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

Kohus nõustub kostjaga, et nõude aegumise seisukohalt tuleb eristada tasunõuet osutatud teenuse

ja seadmete kasutamise eest ning seadmete maksumuse hüvitamise nõuet. Kui tasunõude puhul

tuleb kohaldada TsÜS § 154 ning aegumistähtaega arvestada selle kalendriaasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, ei saa seda kohtu hinnangul laiendada seadmete

maksumuse hüvitamise nõudele, mille puhul ei ole tegemist korduva kohustusega. Samuti ei pea

kohus põhjendatuks laiendada seadmete maksumuse hüvitamise nõudele TsÜS § 147 lõiget 3,

kuna tegemist ei ole tasunõudega. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõude puhul tuleb

aegumistähtaega arvestada TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi alates nõude sissenõutavaks

muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Tagastamata seadmete eest on hageja esitanud kostjale arved nr XXX (10 eurot), nr XXX

(49,90 eurot),

nr XXX

(10 eurot),

nr NA-86434

(119 eurot)

ja

nr XXX

(109 eurot)

maksetähtajaga 02.06.2016. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõue kogusummas

297,90 eurot muutus sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas 03.06.2016 kell 00.00 ning

lõppes 02.06.2019 kell 24.00. Eeltoodust tuleneb, et seadmete maksumuse hüvitamise nõue oli

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 02.12.2019 aegunud, mistõttu võib kostja

nõude aegumisele tuginedes keelduda oma kohustuse täitmisest. Nõude aegumise tõttu tuleb hagi

seadmete maksumuse 297,90 eurot ulatuses jätta rahuldamata.

7. 01.05.2016 arvel nr XXX on märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 24 eurot (2 × 12

eurot). Hageja üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt on hagejal õigus piirata kliendi suhtes lepingu

alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega

üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Võla tõttu teenuse piiramise tasu

suurus 12 eurot tuleneb hageja hinnakirjast.

Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel

VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostjaga sõlmitud lepingud vastavad kohtu arvates oma väliste

tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele. Lepingutest nähtuvalt kasutab hageja

klientide suhtes eelnevalt välja töötatud tingimustega lepinguid kavatsusega kasutada neid

tingimusi tulevikus sõlmitavates lepingutes ja sellest tingituna puudub kliendil lepingu

tingimuste üle läbirääkimise võimalus. Samuti on vaidlusaluste kliendilepingute lahutamatuks

lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

4(6)

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kehtinud VÕS

§ 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohtu hinnangul on võla tõttu teenuse piiramise tasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS

§ 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et leppetrahvi tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

teenuste piiramise korral kindlas summas leppetrahvi hagejale kaasnevate kulude katteks,

sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades

leppetrahvi suurust (12 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga (arvetelt

nähtuvalt 22,98 eurot ja 11,99 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei

ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel

põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 161,86 eurot (483,76 – 297,90 – 24).

8. Hageja palub kostjalt välja mõista 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning

alates 04.03.2020 viivise 0,05% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude

õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud

viivist üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,05% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06%

päevas).

5(6)

Arvestades põhinõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja

viivisenõue. Hageja 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb jätta

tulenevalt TsÜS §-s 144 sätestatust rahuldamata 204,22 euro ulatuses (arvelt nr XXX arvestatud

viivis 6,86 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 34,21 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis

6,86 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 81,57 eurot ja arvelt nr XXX arvestatud viivis

74,72 eurot).

Arvestades leppetrahvi 24 eurot põhjendamatust on hagejal õigus arvestada viivist arvel nr XXX

märgitud 29,27 euro asemel 5,27 eurolt (29,27 – 24 = 5,27). Viivis 5,27 eurolt alates 01.06.2016

kuni 03.03.2020 (1372 päeva) määras 0,05% päevas on 3,62 eurot.

Hageja 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on seega 117,07 eurot (arvelt

nr XXX arvestatud viivis 29,10 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 28,53 eurot, arvelt

nr XXX arvestatud viivis 27,95 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 27,34 eurot, arvelt

nr XXX arvestatud viivis 3,62 eurot ja arvelt nr XXX arvestatud viivis 0,53 eurot). TsMS § 367

alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 161,86 eurot

alates 04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 161,86 eurot, 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 117,07 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt 161,86 eurot alates

04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõla 321,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viiviste 220,68 eurot ning 321,90 euro suuruselt põhivõlalt alates

04.03.2020 arvestatava viivise osas.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~34% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 34% ulatuses

kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele menetluskulu 141,10 eurot (34% 415 eurost).

Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 312 eurot koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10), so lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 tähenduses.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele menetluskulu 205,92 eurot (66% 312 eurost).

Kohus märgib siinjuures, et lähtub poolte lepinguliste esindajate õigusabikulude suurust

vähendades asjaolust, et tegemist ei olnud keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, vaid kohtule oli

masshagina esitatud lepingu rikkumisest tulenev nõue, mille kostja osaliselt vaidlustas ja esitas

6(6)

hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Hageja nõude suurust arvestades on tegemist

lihtmenetluse asjaga, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses.

Kohus teeb poolte vastastikuste menetluskulude nõuete osas tasaarvestuse (TsMS § 445 lg 1)

ning mõistab tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 64,82 eurot ja

vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik