4-09-16815/194-09-16815/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-16815 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi

Vaidlustatud lahend Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (registrikood 10579981) väärteokaebus nr 4-09-16815

Konkurentsiameti 03.08.2009.a. otsus väärteoasjas nr 08/02

Asja läbivaatamise kuupäev 14.12.2009.a., 10.03.2010.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitajad, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS esindajad Toomas V , Tanel K kohtuvälise menetleja, Konkurentsiameti esindajad Anna M , Triin A , Natalja R

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 5, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus

otsustas:

Tühistada kohtuvälise menetleja Konkurentsiameti 03.08.2009.a. otsus väärteoasjas nr 08/02 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alustel, seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 24.03.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 05.04.2010.a.

Väärteoasi nr. 4-09-16815

Asjaolud ja menetluse käik

Kohtuvälise menetleja Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna nõunik Anna M tegi 03.08.2009 väärteoasja üldmenetluses otsuse (edaspidi väärteootsus), mille aluseks oli tema poolt 03.07.2009.a. koostatud väärteoprotokoll. Väärteootsuse kohaselt on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (edaspidi ka NEJ) pannud toime kaks väärtegu. Väärtegu 1 seisnes AS- le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le elektrienergia määratud tarnete jätkamise tingimuseks kokkuleppe (elektrienergia määratud tarne leping) objektiga (elektrienergia müük määratud tarnena) mitteseotud lisakohustuse (elektrienergia avatud tarne lepingu sõlmimine Eesti Energia AS-ga) seadmises. Väärteoks 2 oli väärteootsuse kohaselt AS-ile Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le elektrienergia määratud tarnete objektiivse põhjusteta katkestamine ehk põhjendamatu keeldumine kauba (elektrienergia) müümisest. Kohtuväline menetleja karistas NEJ-d KonkS § 735 alusel väärteo 1 eest rahatrahviga summas 100 000 krooni ja väärteo 2 eest rahatrahviga summas 200 000 krooni, kokku määrati NEJ-ile liitkaristusena rahatrahv summas 250 000 krooni.

Väärteootsuses loetakse tuvastatuks see, et: 1. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS omab turgu valitsevat seisundit elektrienergia tootmisel ja hulgimüügil KonkS § 13 lg 1 kohaselt ning seega rakenduvad NEJ tegevuse suhtes KonkS §-s 16 kehtestatud piirangud. 2. Võrguettevõtjatel AS Kulon ja Sagro Elekter OÜ (edaspidi ka Võrguettevõtjad) olid kehtivad elektrienergia määratud tarne lepingud NEJ-ga ja avatud tarne lepingud Baltic Energy Partners OÜ-ga (edaspidi ka BEP), kes oli ühtlasi nimetatud Võrguettevõtjate bilansihaldur. 3. NEJ teavitas Võrguettevõtjaid kolmel korral uute tüüptingimuste (AS Narva Elektrijaamad elektrienergia määratud tarne tüüptingimused müügikohustuse täitmiseks ja võrgukadude korvamiseks, edaspidi ka Tüüptingimused) jõustumisest alates 01.01.2008 ja nõudmisest sõlmida avatud tarne leping Eesti Energia AS-ga. Esimeses kirjas (30.11.2007) teavitas NEJ Võrguettevõtjaid Tüüptingimuste jõustumisest. Teises kirjas (08.01.2008) esitas NEJ täiendavad selgitused Tüüptingimuste punkti 1.3 kohta ning andis kuni 31.01.2008 aega puuduste kõrvaldamiseks, st lepingu sõlmimiseks Eesti Energia AS-ga. Kolmandas kirjas (31.01.2008) teatas NEJ muuhulgas Võrguettevõtjatele elektrienergia määratud tarnete lepingu ühepoolsest täitmise peatamisest (s.o määratud tarnete katkestamisest) alates 01.02.2008 kuni Võrguettevõtjate poolt Tüüptingimuste punktiga 1.3 eksisteeriva vastuolu ja lepingu rikkumise kõrvaldamiseni ning avatud tarne lepingu sõlmimiseni Eesti Energia AS-ga. 4. NEJ peatas elektrienergia määratud tarned AS-le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le alates 01.02.2008. Konkurentsiameti peadirektori asetäitja tegi 15.05.2008 NEJ-le haldusmenetluses ettekirjutuse nr 3.1-7/08-2 turgu valitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamiseks (KonkS § 16 p 4 ja p 6), millega Konkurentsiamet kohustas NEJ-d taastama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nimetatud ettekirjutuse kättesaamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul AS-le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le määratud tarne korras elektrienergia müügi vastavalt AS-ga Kulon 27.08.2007 ja Sagro Elekter OÜ-ga 30.10.2007 sõlmitud lepingutele ja esitatud tellimustele ning mitte seadma määratud tarne müügi taastamist sõltuvusse avatud tarne ostmisest Eesti Energia AS-lt. NEJ taastas elektrienergia määratud tarned AS-le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le 21.05.2008, täites sellega Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiameti viidatud ettekirjutust NEJ ei vaidlustanud. Väärteootsuses leidis Konkurentsiamet, et väärtegude 1 ja 2 toimepanemise aeg on 01.02- 20.05.2008 (k.a). Kohtuväline menetleja leiab, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kui juriidilise isiku vastutuse alused on tuvastatud, sealhulgas asjaolu, et väärteod on toime pandud juriidilise isiku huvides. Otsuses leitakse, et mõlemad NEJ-le etteheidetavad väärteod pani NEJ ainus juhatuse

liige Ilmar Petersen toime tegutsedes NEJ juhatajana selle juriidilise isiku nimel. Kohtuväline menetleja leiab, et juriidilise isiku juhatuse liige ei pea vääreokoosseisus kirjeldatud tegusid oma tegevuse kaudu alati isiklikult toime panema, sest teatud ülesanded võivad olla delegeeritud muudele füüsilistele isikutele. Oluline on seejuures, et teiste füüsiliste isikute tegevus oleks toimunud juhatuse liikme teadmisel ja heakskiidul. Väärteootsuse kohaselt toimus Võrguettevõtjatele nii elektrienergia määratud tarnega mitteseotud lisakohustuse seadmine kui ka põhjendamatu keeldumine elektrienergia müügist määratud tarne alusel NEJ juhataja Ilmar Peterseni teadmisel ja heakskiidul. Ilmar Peterseni poolt toime pandud teod (väärtegu 1 ja väärtegu 2) on otsuse kohaselt õigusvastased, kuna need vastavad KonkS § 735 sätestatud väärteokoosseisule ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Otsuses järeldati, et Ilmar Petersen on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Samuti leiti, et Ilmar Petersen tegutses Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS huvides, pannes teod toime NEJ põhitegevusalal juhatajana. Seega vastutab Ilmar Peterseni tegude eest Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS juriidilise isikuna. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on õigusvõimelise juriidilise isikuna süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsuse kohaselt pole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Väärteotsuses on leitud, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-il ei puudu väärtegude toimepanemises süü ja tegemist ei ole keelueksimusega KarS § 39 tähenduses. Kohtuvälise menetleja otsuses leitakse, et kohtuväline menetleja peab oma tegevuses lähtuma seadusest ega saa subjektiivse kooseisu tunnuseid oma äranägemise järgi juurde mõelda. Kui seadusandja oleks silmas pidanud isiku karistamist ainult tahtliku turgu valitsevat seisundi kuritarvitamise korral, siis oleks vastav kitsendus üldisest KarS § 15 lõikest 3 sisaldunud ka teo eest vastutuse sätestavas õigusnormis (KonkS § 735).

Nimetatud väärteootsusele esitas 19.08.2008.a. kaebuse Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Kaebuses ei nõustuta väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses esitatud faktiliste ja õiguslike põhjenduste ja järeldustega. Kaebuses taotletakse lõpetada asja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1, § 23, § 114 lg 1 p 1 ning § 132 p 3 alustel seoses väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuses leiti: 1. Konkurentsiamet kvalifitseeris alusetult NEJ-le süüksarvatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahe eraldi väärteona, määrates nende eest kaks rahatrahvi ning rikkudes sellega teoühtsuse põhimõtet. Tegelikult on otsuses tuvastatud ainult üks süütegu. 2. Kohtuväline menetleja järeldused väärteo toimepanemise aja osas ei vasta tegelikele asjaoludele, kuivõrd lisakohustuse seadmine ja kaeba müügist keeldumine on üheaktilised teod. Lisakohustus on seatud NEJ tüüptingimuste muutmisega, millest Eesti Energia AS teavitas Võrguettevõtjaid esmakordselt 30.11.2007.a., seejärel 08.01.2008.a. ning 31.01.2008.a. Määratud tarne peatati 01.02.2008.a. 3. Konkurentsiamet pole tuvastanud, kas Võrguettevõtjatel, kellele peatati määratud tarne osutamine, oli üldse õigus tegutseda elektrituruosalistena ning osta elektrienergiat, kui nende avatud tarne lepingud ei vastanud ElTS nõuetele. Seetõttu leitakse kaebuses, et asjas pole tuvastatud süüteo ebaõigus ja rünnatav hüve. 4. Määratud tarnete peatamine Võrguettevõtjatele on kooskõlas ElTS § 75 lg-ga 1 ja § 76 lg-ga 4, kuivõrd Võrguettevõtjatel puudus nõuetekohane avatud tarne leping. Samuti leiti, et võrguettevõtjatel puudus õigus avatud tarne ostmiseks BEP-lt, kuivõrd Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l oli Võrguettevõtjate suhtes müügikohustus osas, milles elektrienergiat ostetakse muuks otstarbeks kui võrgukadude korvamiseks ja müügiks suletud turuosale. Kaebuses viidati, et Võrguettevõtjatel lasus kohustus osta vastav osa neile vajalikust elektrienergiast ElTS § 75 lg 1 alusel Eesti Energia AS-lt, kui Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt nimetatud müüjalt ElTS 76 lg-s 1 sätestatud müügikohustust kasutades.

Samuti leiti, et kohtuvälise menetleja poolt nii väärteoprotokollis kui kaevatavas otsuses esitatud kaubaturgude määratlus ja NEJ seisundi hindamine on jäänud poolikuks, mis välistab väärteoasja igakülgse ja täieliku läbivaatamise ning asja õige lahendamise. Ka viidati, et lepinguvabaduse printsiipi tuleks piirata vaid äärmuslikel juhtudel. Kaebuses asuti seisukohale, et lisatingimuste seadmine ja määratud tarnete peatamine oli objektiivselt põhjendatud, kuivõrd turgu valitsev ettevõtja võib määrata oma kaupade müügi tingimusi, s.h. ka keelduda täies ulatuses sellise tellimuse täitmisest, mis ei vasta tavapärastele tingimusteel või seaduses sätestatud piirangutele või mis toob kaasa keskkonna või lõpptarbijate huvide kahjustumise. Samuti järeldati, et Eesti Energia AS-ga avatud tarne lepingu sõlmimata jätmise tulemusena määratud tarnete peatamine ei kahjustanud ega saanud kahjustada konkurentsi. 6. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist on võimalik toime panna ainult tahtlikult. Kohtuvälise menetleja tuvastas, et NEJ tegevuses puudus tahtlus. Järelikult puudub NEJ tegevuses turgu valitseva seisundi kuritarvitamise koosseis. 7. NEJ tegevuses puudub süü, kuna NEJ ei saanud talle omistatud väärteo toimepanemisel aru teo keelatusest KarS § 39 mõttes. Samuti jäädi seisukoha juurde, mille kohaselt nõuetekohase avatud tarne lepingu puudumise korral on määratud tarnijal õigus kohaldada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.h keelduda oma kohustuste täitmistest, peatades määratud tarned. 8. Karistuse määr ei vasta süüteo raskusele ja kuulub vähendamisele kahtlustuse mahu vähenemise tõttu. Kaebuses palutakse arvestada, et NEJ pole varem taoliste süütegude eest karistatud, samuti seda, et väidetava väärteo toimeopanemisele aitas kaasa ka Võrguettevõtjate õigusvastane tegevus avatud tarnete korraldamise osas.

30.09.2009.a. esitas kohtuväline menetleja vastuse kaebuses toodud seisukohtadele. Vastuse kohaselt ei nõustu kohtuväline menetleja kaebuses esitatud seisukohtadega ning palub jätta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna nõuniku Anna M'i 3. augusti 2009. a otsus väärteoasjas nr 08/02 muutmata ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kaitsjate 18. augustil 2009.a esitatud kaebus rahuldamata. Vastuses jäädi väärteootsuses toodud seisukohtade juurde ning leiti, et: 1. Tuvastatud on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kui juriidilise isiku vastutuse alused, sealhulgas asjaolu, et väärteod on toime pandud juriidilise isiku huvides. 2. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis ja -otsuses õigesti tuvastanud, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on toime pannud kaks tegu. 3. Konkurentsiamet on tegude toimepanemise aja määranud Õigesti, tuginedes õiguserikkumiste faktilistele asjaoludele. 4. Konkurentsiamet on tuvastanud ja põhjendanud, et võrguettevõtjatel oli õigus osta elektrienergiat määratud tarne alusel. Vastuses leiti, et võrguettevõtjate avatud tarne lepingu elektrituruseaduse nõuetele vastamise küsimus ei oma käesolevas väärteomenetluses tähtsust sest isegi selle kahtluse alla seadmisel , ei anna elektrituriseaduse sätted NEJ-le mingit alust nõuda avatud tarne lepingu sõlmimist Eesti Energia AS-ga ning määratud tarne osutamine katkestada. 5. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Võrguettevõtjate määratud tarne peatamine oli ebaseaduslik. 6. Konkurentsiamet on tuvastanud ja põhjendanud, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i poolt toime pandud teod vastavad turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnustele. Leiti, et Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS omab turgu valitsevat seisundit elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul. Samuti on kohtuväline

menetleja leidnud, et konkurentsiseaduse alusel on tuvastanud, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i teod vastavad konkurentsiseaduse § 16 punktis 4 ja punktis 6 nimetatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamiste kooseisutunnustele. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i tegevuse hindamisel on Konkurentsiamet lähtunud KonkS § 16 punktides 4 ja 6 (samuti §-s 735) sisalduvatest teokirjeldustest ning Riigikohtu praktikast. 7. Kohtuväline menetleja on tuvastanud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i tegude subjektiivse koosseisu tunnused vastavalt seadusele. Kohtuväline menetleja on tuvastanud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i tegude subjektiivse koosseisu tunnused vastavalt seadusele. 8. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-il ei puudu süü ja tegemist ei ole keelueksimusega karistusseadustiku § 39 tähenduses. 9. Määratud karistuse vastab väärtegude raskusele, kuivõrd väärtegu 2 kujutab endast tõsist õiguserikkumist ning on oma sisult raske kuritarvitus, mis on suunatud teiste ettevõtjate majanduslike huvide kahjustamisele. Väärteo 1 osas on viidatud, et võrreldes väärteoga 2 on tegu kergema rikkumisega ning kohaldatud karistus moodustab vaid viiendiku maksimummäärast.

14.12.2009.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitajad kaebuse juurde. Kaebuse esitajad leidsid, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (NEJ) poolt oli käitumine ajendatud elektrituruseadusest, kohustusest tagada elektribilanss. Kaitsjad ei nõustunud Konkurentsiameti otsuses toodud järeldusega, mille kohaselt Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS polnud õigust võrguettevõtjatele teha tarnete jätkamise tingimuseks ternelepingute sõlmimise Eesti Energia AS-ga. Nende sõnul nõuti tarnelepingute sõlmimist Eesti Energiaga, et tagada elektrienergia bilanss. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on seisukohal, et vastav kohustus lepingud sõlmida Eesti Energiaga tuleneb Elektrituruseaduse (ElTS) § 75 ja 76 järgi. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS käitusid ElTS kohaselt ning lähtutakse valdkonna spetsiifilist regulatsioonist. Tegemist olukorraga, kus ei peaks konkurentsi aspektidest rääkima. Tegemist on ElTS rakendamisega. Konkurentsiamet on nende sõnul viidanud kahele kohtulahendile, mis on konkurentsi kahjustamisega seotud. Kaasuses Eesti Telefoniga, kaasnesid kõrged hinnad. Sellise rikkumise osas, mis Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i süüks on pandud, ei ole ei Eesti ega Euroopa kohtupraktika midagi ära näidanud. Müügist keeldumise osas on Euroopa lahendid olemas, milledele on nad enda sõnul ka kirjalikus kohtukõnes viidanud. Tegemist lepinguvabaduse printsiibi kahjustamisega, lepinguõiguse piiramine konkurentsi piires ei ole lubatud. Konkurentsiõiguse praktikat kokku võttes, kui tõlgendamise küsimus tekib, siis tuleb nende sõnul Euroopa kohtupraktika arvesse võtta. Leiti, et kohtuväline menetleja peab tõendama, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS käitumine toob kaasa konkurentsi rikkumise. Kaitsjad leidsid, et väärteo koosseis antud juhul puudub. Kaitsjad leidsid, et ei ole käsitletud kaubaturge, kus võrguettevõtjad tegutsevad, samuti seda, mis on turuolukord. ElTS regulatsiooni osas leiti, et selle alusel tegutsemine on objektiivseks põhjenduseks müügiks keeldumisele. Elektrituruseadusest tulenevalt peab kaitsjate sõnul olema sõlmitud leping Eesti Energiaga. Teenuseid võib nende hinnangul siduda, kui need on tava ja kommertsiga seotud. Mõlemad on olulised, et elektrienergia bilanss oleks tagatud. Kaitsjate sõnul ei saa väita, et konkurentsi oleks kahjustatud. Leiti ka, et antud juhul on saamata jäänud tulu ligi 3.5 miljoni krooni ulatuses. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS tegevuse ajend oli midagi muud ehk tagada Eesti Energia süsteemi ja võrkude stabiilsus. Elektrienergiat ei ole võimalik salvestada, igal ajal võib toota ja tootmine käib tarbimisega tasakaalus. Leiti, et kogu süsteem peab olema tasakaalus. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS hinnangul puudus kindlus. Lepingutega on nende sõnul võimalik bilanssi tagada. Kaitsjate sõnul on küsimus ka selles, kas tegemist oli ühe või kahe rikkumisega. Leiti, et KonkS sätte alusel, mille alusel otsustati karistada, ei pidanud seaduseandja silmas seda, et kõik ühe rikkumise alla kuuluvad teod saab jagada kaheks osaks. Rikkumine oli kõik teod kokku. Kaitsjad oli arvamusel, et tahtlus teos puudub, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise koosseis puudub. Olukorras, kus räägitakse kaudsest tahtlusest ja hooletusest, siis saab olla vaid hooletuse

situatsioon. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist on võimalik panna toime vaid tahtlikult. Seetõttu leiti, et subjektiivne külg puudub ja väärteoasja menetlus tuleks lõpetada kuna koosseis puudub. Kaitsjate sõnul ei saa kuritegu toime panna kogemata. KonkS § 16 järgi peab tegu olema suunatud positsiooni parandamisele turgu valitsevas seisundis. Ka viidati, et KonkS § 16 ei ole karistusõiguse regulatsioon, see on viiteline õigusnorm.

Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et väärtegu seisnes selles, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS seadsid võrguettevõtjatele lisakohustuse, et nad vormistaksid avatud tarnelepingud ümber Eesti Energiaga. See ei tulene kohtuvälise menetleja esindajate arvates ElTS-st, viidates ElTS § 75 lg 2 p-le 41 ja § 75 lg-le 3. Leiti, et selgelt kajastub see, et võrguettevõtjatel ei ole kohustust osta energiat Eesti Energialt. Lepingu puhul, mis sõlmiti Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja võrguettevõtete vahel, on arusaamatu, miks Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS üldse nõudis seda. Sellise nõudega kohustust ei ole ElTS sätestanud. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et esimese väärteo puhul määratleti süü kaudse tahtlusega KarS § 15 lg 3 järgi, mille järgi on nii tahtlus kui ka ettevaatamatus karistatavad. Asuti seisukohale, et kaitsjate viide sellele, et tegu tuvastati füüsilise isiku, Elmar Peterseni tegevuse kaudu, siin ei oma tähtsust, kas ta soovis tagajärge või mitte või kas möönis seda. Kohtuvälise menetleja esindajad viitasid väärteootsuse punktile 2.5, kus on see lahti kirjutanud. Leiti, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS juhataja, kelle juhitav äriühing toodab 95 % elektrienergiat Eestis, peab teadma, et temale rakendub ka konkurentsiseadus. Teise teo osas leiti, et tegu on hooletusega. Hooletus on ettevaatamatuse üks vorm. Konkurentsiseaduse § 16 p 6 rikkumise juures tuleb kohtuvälise menetleja esindajate hinnangul lähtuda KarS § 15 lg-st 3. Leiti, et KonkS § 16 p 1-6 toodud tegu on karistatav nii tahtluse kui hooletuse korral.

10.03.2010.a. kohtuistungil palusid kohtuvälise menetleja esindajad lisada toimiku materjalidele 15.05.2008.a. ettekirjutuse, mis puudutab samasid väärtegusid. Leiti, et esimene tegu seisnes selles, et Narva Elektrijaamad seadis AS-ile Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le lisakohustuse, et võrguettevõtted peavad sõlmima avatud tarnelepingu. Ettekirjutuses on tuvastatud, et KonkS § 16 p 4 alusel faktiliselt sama tegu, mis väärtegu nr 1. Teine tegu, mida ka haldusmenetluses vaieldi on see, kui Narva Elektrijaamad keeldus Sagro Elekter OÜ-le põhjendamatult elektrienergia müügist määratud tarne alusel, see on väärtegu 2. Tegude tõendamine on seotud täiendavate asjaoludega. Sellega viidati sellele, et Konkurentsiamet on haldusmenetluses tuvastanud, et konkurentsiseadusega olid Narva Elektrijaamad tehtud teod seadusega vastuolus. Ettekirjutuses on analüüsitud ka Narva Elektrijaamade turgu valitsev seisund. Leiti, et väärteootsuses on viidatud ettekirjutusele. Haldusmenetluse eripärast on ettekirjutuses kõik põhjalikult lahti kirjutatud. Asuti seisukohale, et tegemist oli samade tegudega, mis puudutab kaubaturu kirjeldamist. Kuivõrd eelmisel korral oli vastaspoolelt väide, et Narva Elektrijaamad ei ole turgu valitsev ettevõte, siis ettekirjutus annab sellest laiema vaate. Kohtuvälise menetleja esindajad kandsid ette kirjalikult esitatud seisukohad ja leidsid, et Konkurentsiamet on tuvastanud, et NEJ omab turgu valitsevat seisundit elektrienergia tootmisel ja hulgimüügil Eestis KonkS § 13 lg 1 kohaselt, seega rakenduvad NE tegevuse suhtes KonkS §-s 16 kehtestatud piirangud. Võrguettevõtjatel AS Kulon ja Sagro Elekter OÜ olid kehtivad elektrienergia määratud tarne lepingud NEJ-ga ja avatud tarne lepingud Baltic Energy Partners OÜ-ga (BEP), kes oli ühtlasi nimetatud võrguettevõtjate bilansihaldur. Kohtuväline menetleja on tuvastanud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kui juriidilise isiku vastutuse alused, sealhulgas asjaolu, et väärteod on toime pandud juriidilise isiku huvides. Viidati, et Riigikohus on oma otsustes märkinud, et juriidilise isiku huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja juriidilise isiku tegevusvaldkonna väliselt Riigikohtu otsused asjas nr 3-1-1-108-03 ja asjas nr 3-1-1-67-09. Kohtuväline menetleja tegi kindlaks, et mõlemad NEJ-le etteheidetavad väärteod pani NEJ ainus juhatuse liige Ilmar Petersen toime, tegutsedes NEJ juhatajana selle juriidilise isiku nimel selle juriidilise isiku peamises tegevussfääris, milleks on elektrienergia tootmine ja müük. Leiti, et juriidilise isiku juhatuse liige ei pea vääreokoosseisus kirjeldatud tegusid oma tegevuse kaudu

alati isiklikult toime panema, sest teatud ülesanded võivad olla delegeeritud muudele füüsilistele isikutele. Oluline on seejuures, et teiste füüsiliste isikute tegevus oleks toimunuid juhatuse liikme teadmisel ja heakskiidul. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb lähtuda sellest, et Ilmar Petersen oli teiste füüsiliste isikute tegevustest teadlik ja kiitis need heaks, mis tulenevalt tema NEJ juhataja ametikohast oli vajalik nende tegevuste läbi viimiseks. Menetlusalune isik toodab ligikaudu 100% Eesti elektrienergiast ning on loomulikult otseselt huvitatud ka selle elektrienergia müügist, mis toimub Eesti Energia AS kaudu. NEJ lõi väärtegude toimepanemisega võimaluse oma müügitulu suurendamiseks pikemas perspektiivis. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis ja -otsuses õigesti tuvastanud, et NEJ on toime pannud kaks tegu. Kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse võtmise tingimuseks seadmine ja põhjendamatu keeldumine kauba müügist on olemuslikult ja faktiliselt erinevad teod. Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja majanduslik võim, s.h tema poolt tarbijale ja teistele ettevõtjatele lepingutingimuste dikteerimine on üks peamisi ebasoovitavaid nähtusi, mida konkurentsiõigus peab piirama. Viidati, et seda põhimõtet on tunnustanud ka Riigikohus 18.12.2002 asjas nr 3-3-1-66-02 tehtud otsuses. Konkurentsiamet ei pea sekkumiseks või õiguserikkuja karistamiseks ära ootama kuritarvitaja tegevuse reaalsete negatiivsete tagajärgede saabumist ega tõendama asetleidnud konkurentsi kahjustamist. Konkurentsiamet on tegude toimepanemise aja määranud õigesti, tuginedes õiguserikkumiste faktilistele asjaoludele. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli lisakohustuse tingimuseks seadmine eriti selgelt tuvastatav antud juhul alates 01.02.2008, mil NEJ on lisaks oma seisukohast teadaandmisele hakanud rakendama ka täiendavaid survemeetmeid lisakohustuseks oleva avatud tarne lepingu sõlmimiseks Eesti Energia AS-ga ja oma tahte saamiseks. Lisakohustuse seadmine lõppes 21.05.2008, kui NEJ, taastades võrguettevõtjatele elektrienergia müügi määratud tarne alusel, ei seadnud ei oma tegudega ega suhtumisega määratud tarnele enam sellega mitteseotud lisakohustust. Seega loobus NEJ eelnimetatud kuupäeval lisakohustuse võtmise tingimuseks seadmisest ning sellega oli tegu lõpule viidud. Teise väärteootsuses NEJ-le etteheidetava teo osas, põhjendamatu keeldumine kauba müümisest, tuleneb väärteomaterjalidest üheselt, et eelnimetatud ettevõtja peatas AS-ile Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le elektrienergia müügi määratud tarne alusel 01.02.2008 ja taastas vastava müügi 21.05.2008, keeldudes sellega perioodil 01.02-20.05.2008 põhjendamatult elektrienergia müümisest võrguettevõtjatele. Kohtuväline menetleja esindaja leidsid, et menetleja on tuvastanud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i tegude subjektiivse koosseisu tunnused vastavalt seadusele. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärtegu üldjuhul karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu teona. Erand sellele üldreeglile saab tulla karistusõiguse eriosa mõnest karistusnormist endast. Antud juhul ei ole KonkS §-s 735 ega §-s 16 sellist erandit kehtestatud, seega tuleb nende hinnangul lähtuda üldnormist. Karistatav on seetõttu ka ettevaatamatusega toime pandud tegu. Konkurentsiamet on tuvastanud, et EN poolt võrguettevõtjatele lisakohustuse seadmine oli ebaseaduslik ning võrguettevõtjatele määratud tarnete peatamine oli põhjendamatu. Konkurentsiamet tuvastas, et NEJ poolt Võrguettevõtjatele esitatav nõue sõlmida avatud tarne leping Eesti Energia AS-ga ning elektrienergia määratud tarne katkestamine ei põhinenud elektrituruseaduse nõuetel ega tulenenud elektrienergia tootjale ja hulgimüüjale kehtestatud kohustustest ega õigustest, nagu seda väidavad NEJ kaitsjad. Konkurentsiamet analüüsis elektrituruseadusega seonduvaid küsimusi ja arvestas selle nõuetega sellisel määral, mis oli vajalik ja asjakohane väärteootsuse tegemisel. Konkurentsiamet analüüsis AS-i Kulon, Sagro Elekter OÜ ja BEP-i tegevuse vastavust elektrituruseadusele sellises ulatuses, kui see oli vajalik selgitamaks, kas NEJ-l oli elektrituruseadusest tulenevalt õigus avatud tarne lepingute osas Võrguettevõtjatele nõudeid esitada ja määratud tarne osutamist katkestada. Võrguettevõtjatel olid kehtivad elektrienergia määratud tarne ja avatud tarne lepingud olemas ning elektrienergia määratud tarne katkestamise ajal olid AS-l Kulon ja Sagro Elekter OÜ-l ning BEP-il kehtivad tegevusload vastavaks tegevuseks: võrguettevõtjatel olid tegevusload jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks ning BEP-il oli tegevusluba elektrienergia müügiks. Kogutud tõendite alusel järeldas Konkurentsiamet, et võrguettevõtjatel ning BEP-il oli õigust tegutseda elektrienergia müügi valdkonnas. Kohtuvälise menetleja esindajad rõhutasid, et elektrituruseadus ei sätesta otseselt nõudeid võrguettevõtja avatud tarnija osas ning ei näe ette ka aluseid elektrienergia tarnete katkestamiseks elektrienergia tootja poolt. Antud juhul ei sisalda

elektrituruseadus regulatsiooni, mis eriseadusena õigustaks NEJ tegevust võrguettevõtjatele lisakohustuse seadmisel ja elektrienergia määratud tarne katkestamisel ning piiraks seeläbi konkurentsiseaduses sisalduvate normide kohaldamist. Arvestades käesoleva väärteoasja asjaolusid, ei leidnud menetleja esindajate hinnangul kinnitust NEJ kaitsjate väide, et NEJ tegutses elektrituruseadusest tuleneva kohustuse alusel, mistõttu tal oli õigus jätta konkurentsiseaduse kui üldseaduse sätted tähelepanuta. Asuti seisukohale, et Elektrituruseaduses ei ole sätestatud, kellelt peab võrguettevõtja oma elektrienergia avatud tarnet ostma. Konkurentsiamet märgib, et vaidlust ei ole küsimuses, kas juhul, kui võrguettevõtja ostab elektrienergiat määratud tarne alusel, peab tal olema sõlmitud ka elektrienergia avatud tarne leping. Seetõttu leiti, et Konkurentsiamet, tuginedes valdkonnaspetsiifilistele nõuetele, on antud asjaolu nii oma 15.05.2008 tehtud ettekirjutuses kui ka väärteoprotokollis kajastanud. Kuigi avatud ja määratud tarne on valdkonnaspetsiifiliselt seotud, ei ole nad käesoleva väärteomenetluse asjaolusid arvestades omavahel äriliselt seotud, mistõttu neid võivad müüa erinevad ettevõtjad. Konkurentsiamet on menetluse käigus tuvastanud, et võrguettevõtjatele avatud tarne osutaja ja avatud tarne raames müüdava elektrienergia päritolu ei ole sellisel viisil seotud NEJ poolt osutatava määratud tarnega, et määratud tarnet ei oleks seaduseid järgides võimalik osutada ilma Eesti Energia AS-ga avatud tarne lepingut sõlmimata. Avatud tarnega seonduv ei ole NEJ ja võrguettevõtjate vahel sõlmitud elektrienergia määratud tarne lepingu esemeks ning avatud tarnet teostav isik või avatud tarne päritolu ei mõjuta kuidagi NEJ äritegevust ega elektrienergia määratud tarne lepingu täitmist. Arvati, et Elektrituruseadus ei sätesta NEJ-le kohustusi ega õigusi tema poolt toodetud elektrienergia ostjate avatud tarne osas või veelgi enam, otseseid õiguslikke aluseid elektrienergia tarne katkestamiseks sel pinnal. Konkurentsiamet märkis, et valides võlaõigusseaduse alusel õiguskaitse-vahendeid, peab turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja arvestama, et tema käitumine ei oleks vastuolus konkurentsiõigusega ning tema poolt kasutatavad meetmed ei tohi teiste ettevõtjate äritegevust seadusevastaselt piirata. Kohtuvälise menetleja esindaja pidasid tuvastatuks, et NEJ poolt võrguettevõtjatele esitatud nõuded sõlmida avatud tarneleping Eesti Energia AS-ga ja elektrienergia määratud tarne katkestamine ei tulene elektrituruseaduses NEJ-le kui elektrienergia tootmise ja müügiga tegelevale ettevõtjale sätestatud kohustustest ja õigustest. NEJ ei vastuta ega peagi vastutama võrguettevõtjate avatud tarne lepingute nõuetekohasuse ja nende bilansi tagamise eest. Konkurentsiameti hinnangul ei aidanud NEJ tegevus tarnete katkestamisel kuidagi kaasa elektrituru häireteta toimimisele, sest NEJ poolt elektrienergia määratud tarne katkestamine ei ole nimetatud võrguettevõtjate bilansi tagamist hõlbustanud. Konkurentsiamet on tuvastanud ja põhjendanud, et NEJ poolt toime pandud teod vastavad turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnustele. Asuti seisukohale, et liikmesriikide vahelist kaubandust mittemõjutavale NEJ tegevusele turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele siseriikliku õiguse alusel antav hinnang võib erineda sarnasele tegevusele Euroopa kohtute ja Euroopa Komisjoni poolt asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel antavast hinnangust. Ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on selline ühepoolne tegevus, mida võib siseriiklike konkurentsialaste õigusaktidega reguleerida Euroopa Liidu konkurentsiõigusega võrreldes rangemalt. Leiti, et NEJ kaitsjate poolt nii vastulauses väärteoprotokollile kui ka kaebuses välja toodud arvukad viited erinevatele Euroopa kohtute ja Komisjoni otsustele, mis justkui peaksid toetama nende seisukohti, on abstraktsed, omamata seost konkreetse väärteoasjaga. Konkurentsiamet on tuvastanud ja tõendanud, et NEJ omab turgu valitsevat seisundit elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul Eestis. Viidati, et ka NEJ kaitsjad on nõustunud, et põhiliseks kaubaturuks, mida käesolev väärteomenetlus puudutab, on elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg, mis hõlmab elektrienergia müüki nii avatud kui määratud tarnena. NEJ turuosa on olnud aastaid püsivalt üle 90%-i, mis tähendab, et ülekaalukas kriitiline mass tarbijaid ostab tegelikkuses NEJ poolt toodetud elektrienergiat. Sedavõrd ülekaalukas turuosa kinnitab kohtuvälise menetleja esindajate arvates juba iseenesest NEJ-l turgu valitseva seisundi olemasolu. Turgu valitseva seisundi olemasolu ei tähenda tingimata konkurentide täielikku puudumist ning mõningate üksikute konkurentide olemasolu ei määra ligi 100%-lise turuosaga NEJ turgu valitsevat seisundit. Avaldati arvamust, et lähitulevikus toimuv võimalik elektrihinna tõus ja ostjate käitumine uutes turutingimustes ei ole asjakohane NEJ seisundi hindamisel väärtegude toimepanemise ajal. Arvestades, et elektriturg oli kuni 2009.

aastani avatud 13% ulatuses ja NE turuosa oli ligikaudu 90% ning aastatel 2009 – 2012 on elektriturg avatud vaid 35% ulatuses, on väga ebatõenäoline, et NEJ positsioon elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul Eestis võiks lähema aasta või paari jooksul sedavõrd nõrgeneda, et ta kaotaks turgu valitseva seisundi KonkS § 13 lõike 1 tähenduses. Viidati, et nimetatud asjaolusid on Konkurentsiamet väärteoprotokolli punktis 2.1 ja väärteootsuse punktides 2.1 ja 4.1 ka hinnanud. Oluline on, et KonkS § 16 p 4, mida Konkurentsiamet kohaldas, on oma sisult laiem, kui sidumine ning keelab turgu valitseva ettevõtja poolt mistahes ühe kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmise. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et Konkurentsiamet ei ole väärteootsuses nimetanud kordagi NEJ tegevust sidumiseks ega märkinud, et elektrienergia avatud ja määratud tarne oleksid erinevad tooted konkurentsiõiguslikus mõttes, vaid on väärteootsuses selgelt väljendanud, et määratud tarne ja avatud tarne alusel müüdav elektrienergia on antud juhul käsitletavad nende otstarve ja müügitingimuste poolest üksteisest sõltumatute elektrienergia müügi viisidena, mitte eraldiseisvate kaubaturgudega. Kuivõrd NEJ kaitsjad on kaebuses nõustunud, et KonkS § 16 p 4 on oma sisult laiem kui üksnes erinevate toodete sidumine, siis leiti, et kaitsjate teoreetiline käsitlus sellest, milline tegevus vastab täpselt terminile „sidumine“, on ainetu ja antud väärteo raames ebaoluline. Kuivõrd konkurentsiseaduses, antud juhul §-s 16, on sätestatud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja jaoks lepinguvabaduse teostamiseks võrreldes võlaõigusseadusega täiendavad nõuded, siis selline ettevõtja ei ole oma tegevuses sealhulgas lepingulistes suhetes nii vaba, kui seda on ettevõtja, kes turgu valitsevat seisundit ei oma. Tulenevalt oma positsioonist kaubaturul, on turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja kohustatud eriti hoolikalt valima meetmeid oma huvide realiseerimiseks, sest turgu valitsevat seisundit omava ettevõtte puhul on konkurents juba niigi ahendatud ega saa täita täies ulatuses oma funktsiooni teiste ettevõtjate (turuosaliste) kaitsel. Leiti, et kehtiva karistusõiguse kohaselt on konkurentsialaste süütegude näol tegemist abstraktsete ohudeliktidega. Olukorras, kus NEJ oma faktilise tegevusega välistab elektrienergia määratud tarne pakkumisel mistahes teised ettevõtjad elektrienergia avatud tarnijatena, on konkurentsi kahjustamise oht väljaspool kahtlust. Kohtuvälise menetleja esindajad olid seisukohal, et arvestades, et konkurents elektriturul on valdkonnaspetsiifilisest regulatsioonist tingituna niigi piiratud, on NEJ kui turgu valitseva ettevõtja poolt seda vähestki olemasolevat konkurentsi takistavate praktikate kasutamine elektrituru täieliku avamiseni allesjäänud ajal, eriti taunitav. Elektrituruseaduse nõuetest ei tulene, et NEJ-l kui elektrienergia tootjal ja müüjal oleksid mingid kohustused ja õigused võrguettevõtjate avatud tarne lepingute ja avatud tarnija osas või et tal oleks õigus katkestada elektrienergia määratud tarne avatud tarnega seonduvatel põhjustel või õigus teostada järelevalvet nendes küsimustes. Leiti, et NEJ-l ei puudu süü ja tegemist ei ole keelueksimusega KarS § 39 tähenduses. Konkurentsiamet rõhutas, et valdkonnaspetsiifilised elektrituruseadus ja konkurentsialased regulatsioonid on peamised, mis NEJ tegevust reguleerivad ning teadmised neist on väga olulised selleks, et NEJ saaks üldse tegutseda. Määratud karistuse osas leiti, et see vastab väärtegude raskusele. Konkurentsiamet määras NEJ-le väärteo 1 eest rahatrahvi summas 100 000 krooni ning väärteo 2 eest rahatrahvi summas 200 000 krooni. Eelnimetatud rahatrahvi määramisel on Konkurentsiamet lähtunud teo toimepanemise asjaoludest, asjas kogutud tõendite hindamisest nii eraldi kui omavahelises koosmõjus ning karistusseadustikus sätestatud karistuse kohaldamise alustest. Viidati, et maksimaalne karistus, mida võib KonkS § 735 sätestatud teo eest lg 2 alusel juriidilisele isikule määrata, on rahatrahv 500 000 krooni. Konkurentsiamet ei tuvastanud kummagi teo puhul vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning arvestas trahvi määramisel üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Konkurentsiameti hinnangul oli määratud tarne põhjendamatu peatamise näol tegemist tõsise õiguserikkumisega ning oma sisult raske kuritarvitamisega, mis on suunatud teiste ettevõtjate majanduslike huvide kahjustamisele ning antud väärteo asjaolusid arvestades teiste ettevõtjate tegevust ebaproportsionaalselt piirav meede. Seega leiti, et 200 000 krooni suurune rahatrahv, mis on alla poole maksimummäärast, on kohane karistus väärteo eest. Kokkuleppe objektiga mitteseotud lisatingimuste seadmise osas on Konkurentsiamet trahvi määramisel muuhulgas arvestanud, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ja teo konkurentsiõiguslik raskus oli teise teoga võrreldes kergem. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet määranud trahvi 100 000 krooni, mis moodustab kõigest ühe viiendiku maksimummäärast. Lisaks avaldati, et Konkurentsiamet on

kergendanud menetlusaluse isiku seisundit ka rahatrahvide liitmisel, vähendades üldist summat 50 000 krooni võrra ning määrates lõpliku karistusena 250 000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindajad möönsid, et karistuste liitmisel on jäetud tähelepanuta, et KarS § 64 ei ole väärtegude puhul kohaldatav. Samas leiti, et see eksimus pole halvendanud menetlusaluse isiku olukorda, vaid on toonud kaasa hoopis kergema liitkaristuse määramise, kui võimaldas seadus. Arvestades kaitsjate seisukohta, et Kuloni ja Sagro tegevus kahjustas NEJ kui kogu elektrisüsteemi toimimist, siis nad ostsid suuremas koguses energiat ja see ei olnud vastavuses seadusega ja kahe firma energia ost on alla poole kogu müügist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidsid, et lühiajalises ajavahemikus ei mõjutanud see tarbehindu. Ei ole tuvastatud tõendit selle kohta, kas otse või volitatud isikuga, võeti ühendust lepingupartneritega, selle kohta ei ole dokumente esitatud.

Kaebuse esitajad leidsid kohtuistungil, et on ettekirjutusest teadlikud. Leiti, et vale on seisukoht, et Narva Elektrijaamad esitas vastuväited ja Konkurentsiametiga ei nõustunud. Avaldati, et nad ei pidanud vajalikuks seda kohe vaidlustada. Täiendav info, alternatiivsel moel tarnelepingu kohustust täita, tuli välja hiljem menetluse käigus. NEJ otsustas ettekirjutuse täita. Leiti, et nüüd on tekkinud kaks eraldi vaidlust, kuna ettekirjutusele järgnes väärteomenetlus. Ei saa järeldada, nagu oleks Narva Elekter ebaõigete seisukohtadega nõustunud. Kaitsjate sõnul ei saa väärteoprotokollist tuleneda tuvastamata kooseisu, väärteo kogumenetlus ja otsuse tegemine saab toimuda vaid protokollist saadud tulemusest. Asjaolud peavad väärteoprotokollis olemas olema. Leiti , et ettekirjutus ei sisalda tõendeid ning asuti seisukohale, et taotlus ettekirjutuse lisamiseks tuleks jätta rahuldamata.

Kaebuse esitajad kandsid ette kirjalikud seisukohad ning palusid kaevatav otsus tervikuna tühistada ning lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Leiti, et asjas pole tuvastatud juriidilise isiku vastutuse aluseid KarS § 14 järgi, NEJ väidetavat tegevust ei ole korrektselt avatud füüsilise isiku teo kaudu. Väärteoprotokollis ega otsuses pole kaitsjate sõnul näidatud, kuidas NEJ juhatuse liikmele Petersenile süüks arvatud tegevus võib olla NEJ huvides, kui NEJ poolt võrguettevõtjatele elektrienergia müügi peatamise tagajärjel jäi NEJ-l saamata tulu ca 3 593 389,14 krooni ulatuses. Asuti seisukohale, et puuduvad väärteo objektiivse külje vajalikud elemendid ning menetlus asjas tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Avaldati, et Konkurentsiamet kvalifitseeris alusetult NEJ-le süüksarvatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahe eraldi väärteona, määrates nende eest kaks rahatrahvi ning rikkudes sellega teoühtsuse põhimõtet. Tegelikult on kaitsjate hinnangul otsuses tuvastatud ainult üks süütegu. Ühe ja sama väärteo eest kahe rahatrahvi määramisega rikkus kohtuväline menetleja oluliselt materiaalõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti KarS § 64 lg 1, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Leiti, et NEJ-le süüksarvatava teo ekslik jagamine kaheks iseseisvaks väärteoks muuhulgas kaasa ka ilmse vea NEJ tegevuse subjektiivse külje hindamisel. Kohtuvälise menetleja järeldused väärteo toimepanemise aja osas ei vasta tegelikele asjaoludele. Viga väärteo koosseisutüübi määramisel tõi ühtlasi kaasa teo subjektiivse külje ebaõige hindamise. Konkurentsiamet pole tuvastanud, kas võrguettevõtjatel, kellele peatati määratud tarne osutamine, oli üldse õigus tegutseda elektrituruosalisena ning osta elektrienergiat. Seetõttu leidsid kaitsjad, et asjas pole tuvastatud süüteo ebaõigus ja rünnatav hüve ega see, kas NEJ käitumisele konkurentsiseadus kohaldus või mitte. Asuti seisukohale, et kui NEJ tegutses eriseadusest tuleneva kohustuse alusel, siis oli tal õigus jätta KonkS kui üldseaduse sätted tähelepanuta. Määratud tarned võrguettevõtjatele on peatatud kooskõlas ElTS § 75 lg-ga 1 ja § 76 lg-ga 4. Seega leiti, et võrguettevõtjatele esitatud nõue avatud tarne lepingu sõlmimiseks Eesti Energia AS-iga oli seaduslik ja põhjendatud ning selle nõude täitmata jätmine täiendavalt antud mõistliku tähtaja jooksul andis määratud tarne teenuse osutajale või tema volitatud esindajale aluse keelduda määratud tarne lepingute täitmisest kuni avatud tarne lepingu sõlmimiseni Eesti Energia AS-iga vastavalt ElTS § 75 lg-le 1 ja tüüptingimuste p-le 1.3. Võrguettevõtjatele lisatingimuse seadmine ning vastava tingimuse mittetäitmise tulemusena määratud tarnete peatamine ei ole kaitsjate sõnul käsitletav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena.

Selleks, et asuda seisukohale, kas kaevatavas otsuses NEJ-le omistatav käitumine on keelatud või mitte, tuleb kaitsjate arvates teha kindlaks, millistele nõuetele peab NEJ käitumine vastama. Kohtuväline menetleja on kaevatavas otsuses tuginenud KonkS § 16 p 4 ja 6 esitatud piirangutele. Leiti, et nimetatud sätted sisaldavad mitmeid hinnangulisi normatiivseid tunnuseid, nagu kokkuleppe objektiga „mitteseotud“ lisakohustus ja „põhjendamatu“ keeldumine, mille kohaldamise osas on Eesti õiguspraktika suhteliselt piiratud. Samas viidati, et Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-66-02 asunud selgele seisukohale, et konkurentsiseaduse sätteid tuleb tõlgendada lähtuvalt Euroopa Ühenduse õigusest, mille hulka kuuluvad nii õigusaktide sätted kui ka nende rakendamise praktika Euroopa Ühenduse kohtute poolt. Oluline on silmas pidada, et turgu valitseva seisundi omamine iseenesest ei ole keelatud ega etteheidetav, keelatud on vaid vastava seisundi kuritarvitamine. Viidati, et samas ei sisalda ei asutamislepingu artikkel 82 ega ka selle alusel kehtestatud KonkS § 16 turgu valitseva seisundi kuritarvitamise definitsiooni. Sellist ühest määratlust ei ole välja kujunenud ka õiguspraktikas. Kaitsjad olid arvamusel, et vaba turumajanduse põhimõtetele vastav ja neist lähtuv lepinguvabaduse printsiip on üheks tsiviilõiguse alustalaks, mille mistahes piirang peab olema alati põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu viidati, et ka Euroopa Ühenduse kohtud on pidanud vajalikuks rõhutada, et lepinguvabaduse printsiibi piiramine on õigustatud vaid olukorras, kus turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja käitumine tooks kaasa konkreetse konkurentsi kahjustumise. Kaitsjad avaldasid, et käesoleva hetkeni on Euroopa Kohus oma praktikas määratlenud vaid kolm tegevust, mida turgu valitseva ettevõtja poolt praktiseerituna on peetud sisuliselt automaatselt artikli 82 rikkumiseks. Leiti, et kohtuväline menetleja on viidanud kahele Riigikohtu otsusele – Eesti Telefoni kaasusele ja Eesti Posti kaasusele – ning neile tuginedes leidnud, et KonkS § 16 puhul ei ole nõutud konkurentsi kahjustumise või konkurentsile ohtliku olukorra loomise tuvastamine. NEJ kaitsjad olid seisukohal, et viidatud kaasused ei pruugi olla Euroopa Kohtu vastava praktikaga täielikus kooskõlas ning igal juhul ei ole need käesoleva väärteomenetluse asjaolude suhtes kohaldatavad. Kokkuvõtvalt leidsid kaitsjad, et NEJ-ile süüksarvatava KonkS § 16 p 4 ja 6 rikkumise puhul peaks kohtuväline menetleja tõendama, et NEJ omab turgu valitsevat seisundit, NEJ on käitunud vastavalt KonkS § 16 vastavas punktis esitatud kirjeldusele ning tema tegevusele puudub objektiivne põhjendus ning NEJ käitumine toob kaasa konkurentsi kahjustumise. Konkurentsiameti poolne kaubaturgude määratlus ja NEJ seisundi hindamine on kaitsjate hinnangul nii väärteoprotokollis kui kaevatavas otsuses jäänud poolikuks, mis välistab väärteoasja igakülgse ja täieliku läbivaatamise ning asja õige lahendamise. Kaitsjad leidsid, et lisatingimuste seadmine ja määratud tarnete peatamine oli objektiivselt põhjendatud. Turgu valitsev ettevõtja võib määrata oma kaupade müügi tingimusi, sealhulgas keelduda täies ulatuses sellise tellimuse täitmisest, mis ei vasta tavapärastele tingimustele või seaduses sätestatud piirangutele või mis toob kaasa keskkonna või lõpptarbijate huvide kahjustumise. Kaitsjate arvates Eesti Energia AS-iga avatud tarne lepingu sõlmimata jätmise tulemusena määratud tarnete peatamine ei kahjustanud ega saanud kahjustada konkurentsi. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist on kaitsjate hinnangul võimalik toime panna ainult tahtlikult. Kohtuväline menetleja tuvastas, et NEJ tegevuses puudus tahtlus, mistõttu puudub NEJ tegevuses turgu valitseva seisundi kuritarvitamise koosseis. Ühe rikkumise subjektiivne koosseis ei saa olla täidetud kahes erinevas vormis. Kaitsjate sõnul on turgu valitseva seisundi kuritarvitamist oma olemuselt võimalik toime panna vaid tahtlikult. Kui turgu valitsev ettevõtja ei soovi ega mööna teiste turuosaliste huvide õigusvastast kahjustamist või konkurentsi piiramist, siis ei saa talle ka tema seisundi kuritarvitamist ette heita. Kaitsjad avaldasid samuti arvamust, et NEJ tegevuses puudub süü, kuna NEJ ei saanud talle omistatud väärteo toimepanemisel aru teo keelatusest KarS § 39 ning NEJ on jätkuvalt seisukohal, et nõuetekohase avatud tarne lepingu puudumise korral on määratud tarnijal õigus kohaldada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas keelduda oma kohustuste täitmistest, peatades määratud tarned. Leiti, et isegi juhul, kui NEJ rikkus konkurentsiseadust määratud tarne peatamisel, on see rikkumine toime pandud vältimatus keelueksimuses, mistõttu puudub NEJ tegevuses süü. Ka ei vasta kaitsjate hinnangul karistuse määr süüteo raskusele ja kuulub vähendamisele kahtlustuse mahu vähenemise tõttu. Kaitsjate arvates määras kohtuväline menetleja alusetult ühe väärteo toimepanemise eest kaks rahatrahvi, rikkudes sellega oluliselt

materiaalõiguse norme ja kohaldades ebaõigesti KarS § 64 lg 1, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Veel viidati, et Konkurentsiamet keeldus kontrollimast, kas alternatiiv Kulonile ja Sagrole teenust osutav isik vastas elektrituru nõuetele. Leiti, et ekslik on väärteoprotokolli p-s 2.1 esitatud väide selle kohta, et väärteomenetluse käigus leidis tuvastamist, et Kulonile ja Sagrole teenust osutaval isikul oli olemas elektrituruseadusele vastav võimalus tarnida Põlva elektrit.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et väärteomenetlus tuleb lõpetada väärtegude aegumise tõttu.

Tulenevalt vaidlustatavast kohtuvälise menetleja otsusest 03.08.2009.a. (tulenevalt otsuse tekstist tl.18 pö, 119) süüdistatakse Eesti Energia Narva Elektrijaamas AS-i kahes väärteos, KonkS § 735 järgi kvalifitseeritavas, turgu valitseva seisundi kuritarvitamises.

Kohtuvälise menetleja otsuse tekstist ei selgu, millisel alusel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et tegemist on väärtegudega, millised on toime pandud perioodil 01.02- 20.05.2008.a. Väärteootsuse kirjeldavast osast ilmneb, et sisuliselt on kohtuvälise menetleja poolt asutud seisukohale, et Eesti Energia Narva Elektrijaamas AS-i tegevus KonkS § 16 p 4, 6 toimepanemises seisnes selles, et muudeti ebaseaduslikult „AS Narva Elektrijaamad elektrienergia määratud tarne tüüptingimused müügikohustuste täitmiseks ja võrgukadude korvamiseks“, (edaspidi Tüüptingimuste) tingimusi ja katkestati määratud tarne ( t.l.34 pö). Sellise väidetava süüteo sisu on avatud kohtuvälise menetleja otsuses järgnevalt (t.l.5) : Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS juhataja Ilmar Petersen, olles teadlik muudatuste sisust, nõustudes 01.01.2008.a. AS Narva Elektrijaamad elektrienergia määratud tarne tüüptingimustega müügikohustuste täitmiseks ja võrgukadude korvamiseks, muudatuste kehtestamisega. Muudatused jõustusid 01.01.2008.a. Muudetud tüüptingimustes sätestati p-s 1.3 AS-le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le tingimus, et nende avatud tarnijaks peab olema OÜ Jaotusvõrk poolt nimetatud müüja Eesti Energia AS ning kohtuväline menetleja leiab, et sellise tingimuse seadmine kujutas endast KonkS § 16 p 4 rikkumist. Tulenevalt kohtuvälise menetleja otsusest teavitati 30.11.2007.a. saadetud kirjaga nii AS-i Kulon kui ka Sagro Elekter OÜ-d uute tüüptingimuste jõustumisest ja teatati neile, et Tüüptingimustega mittenõustumisel on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda (kirjad 30.11.2007.a., väärteotoimik tl. 166, 179), täiendavad selgitused Tüüptingimuste muutmise sisu osas väljastati Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS poolt ka 08.01.2008.a. ning anti aega puuduste kõrvaldamiseks, lepingu sõlmimiseks teise avatud tarnijaga kuni 31.01.2008.a. (kirjad lk.69, 167). 01.02.2008.a. katkestas Eesti Energia Narva Elektrijaamas AS elektrienergia määratud tarned AS-le Kulon ja Sagro Elekter OÜ-le. Seega, lähtudes kohtuvälise menetleja otsusest väidetav esimene väärtegu pandi faktiliselt toime müügitingimuste muutmisega. Kogu kirjavahetus, mis puudutab tingimuste muutmist ning millele kohtuvälise menetleja otsuses viidatakse justkui tingimuste muutmise protsessi, lõppeb veebruaris 2008.a. ja kulmineerub energiatarne katkestamisega, mis leidis aset 01.02.2008 .a.

Seega ei saa nõustuda mingil juhul kohtuvälise menetleja seisukohaga osas, et väärteod on toime pandud otsuses näidatud perioodil ehk siis 01.02-20.05.2008.a. Kohus on seisukohal, et nii lisakohustuse seadmine kui ka kauba müügist keeldumine on üheaktilised teod ning tarne tüüptingimuste muutmine on pandud toime Tüüptingimuste muutmisega. Selline muutus jõustus 01.01.2008.a. ning sellest teavitati teist osapoolt 30.11.2007, 08.01.2008.a. ja 31.01.2008.a. Kauba müügist keelduti ehk tarne peatati 01.02.2008.a. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks tüüptingimuste muutmisel või kauba müügist keeldumisel vältava süüteoga, milline oleks väldanud 20. maini 2008.a. Mõlemad, kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud väidetavad süüteod lõppesid vastava otsustusega – tüüptingimuste muutmisega ja tarnest keeldumisega, seega oli toimepanemise ajaks faktiliselt väidetavatel süütegudel 01.01.2008.a. muudatuste jõustumisega (väärtegu 1) ja 01.02.2009.a. (väärtegu 2) tarnest keeldumisega. Tulenevalt VTMS § 29 lg 1 p 5 kuulub eeltoodud põhjendustel väärteomenetlus lõpetamisele, seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega.

Merle Parts Kohtunik