1-20-191/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-191

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020.a Tallinn Kohtuasja number 1-20-191 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed

Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuasi K.P süüdistuses KarS § 1 järgi

99 lg 2 p 8, 9

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. veebruari 2020.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav K.P ja tema kaitsja Urmas Simon P

rokurör Nelli Romanyuk Süüdistatav

K.P , isikukood XXX, emakeel: vene

keel, kodakondsus: , haridus: X , X , XXX XX töökoht: XX

elukoht: X , asub Tallinna Vanglas, varem XX kriminaalkorras karistatud

Kaitsja Urmas Simon

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2020.a. otsus kriminaalasjas nr 1-20-191 muutmata.

Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroole Simon OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.P-le

167 eurot. apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks K.P-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 167 eurot.

2(8)

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 K.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. K.P-le KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus vangistust.

ning 5

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat päeva.

Karistusaja alguseks loeti 16.09.2019.a. K.P suhtes kohaldatud tõkend –

vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem.

1.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

2. K.P

süüdistatakse selles, et tema: ajavahemikul 07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50 tungis Tallinnas korter nr X juurde kuuluvasse keldriboksi ukse PPP

tabaluku kinnituse lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, OL-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud -le varalist kahju kogusummas 465 OL eurot.

Samuti tema 27.07.2019 kell 22.00 , olles varem toime pannud varguse, uuesti ajavahemikul kuni 29.07.2019 kell 10.00 P tungis Tallinnas PP korter nr X juurde kuuluvasse keldriboksi

ukse tabaluku aasa lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, Jalgratta ja ühe veini vargusega on tekitatud AL-le kuuluva vara. AL-le varalist kahju kogusummas 515 eurot.

Samuti tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, s.o süstemaatiliselt,

ajavahemikul tungis Tallinnas

01.08.2019 kell 22.00 kuni 02.08.2019 kell 07.08 TTT

kortermaja ho X ovipoolse keldriakna kaudu maja keldrisse ja sellele järgnevalt korteri nr

juurde kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, KV-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud KV´ile varalist kahju kogusummas 270 eurot.

Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 03.08.2019 kell 20.00 kuni 04.08.2019 kell 16.00 tungis lukustuse lõhkumise teel Tallinnas

VVV korterite nr X, Y ja Z keldriboksidesse, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, RL-le, HT-le ja AV-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud RK-le

varalist kahju kogusummas 50 eurot. Vargusega on tekitatud AV-le varalist kahju kogusummas 223,90 eurot. Vargusega on tekitatud HT-le varalist kahju kogusummas 232,74 eurot.

Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 tungis Tallinnas asuva kortermaja keldrisse, KKK

3(8)

kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil IA-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud IA-le varalist kahju kogusummas 390 eurot.

Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 K tungis Tallinnas KK korteri nr X

keldriboksi tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, GL-le kuuluvat vara. Vargusega on tekitatud GL´ile varalist kahju summas 230 eurot.

Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul

10.09.2019 kuni 16.09.2019 P tungis Tallinnas PP kortermaja keldrikorrusel asuva soojussõlme seina avause ees oleva katte eemaldamise teel, kust võttis, võõra vallasasja

ebaseadusliku o HK-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud HK mastamise eesmärgil, ´ile varalist kahju summas 200 eurot.

Seega pani K.P oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav K.P ja tema kaitsja Urmas Simon.

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 10.02.2020. a kohtuotsus osaliselt ja mõista

K.P õ – igeks 08.09.2019 kell 16.00 14.09.2019 kell 11.10 K keldrist toime KK pandud varguse episoodis. Kergendada K.P-le Harju Maakohtu poolt mõistetud karistust.

3.2 08.09.2019 kell 16.00 14.09.2019 kell 11.10 keldrist toime pandud varguse – KKK episoodi kohta ütleb K.P, et ta ei mäleta selle varguse toimepanemist. Samas on K.P avaldanud, et tal elab tuttav selles majas, kellel ta varguse toimumise ajavahemikul võis külas

käia. Veel mäletab K.P, et selle tuttavaga tarvitasid nad KKK maja keldris koos narkootikume.

3.3 Kohus on kahtluse alla seadnud K.P ütlused ja ei usu, miks siis pidi keldris erinevate

keldrite lukke näppima. Samas jälle ütleb K.P, et ta võis olla narkojoobes, tuikuda ja keldriustelt tuge otsida. Nii sattuski tema DNA keldri uste lukkudele. Kaitsja lisab siia juurde

veel, et kui isik tunnistab üles 6 episoodi 7 st, siis see ühe episoodi lisandumine ilmselt ei - muudaks tema karistust ei oluliselt kergemaks ega raskemaks. Ilmselt siiski ta ei sooritanud seda vargust, kuigi K.P enda ütluste kohaselt ka seda ta ei mäleta.

3.4 Mis puudutab karistuse rangust, siis nüüd vanglas olles ja kaineks saades on K.P aru

saanud, et narkomaania on väga raske haigus ja ta on sellest haigusest nakatatuna väga raskesti haige. Samuti on ta selgusele jõudnud, et narkomaaniast ei suuda ta üksi välja tulla ja vajab selleks spetsialistide abi. Parim aeg ravi saamiseks olekski just see sama aeg kui ta istub kinnipidamisasutustes. Hetkel on ta eeltööd teinud ja saanud 2 erinevat pakkumist erinevatelt rehabilitatsioonikeskustelt.

3.5 Juba tema vahi all pidamise ajal ei saanud K.P aru, miks riik raiskab raha tema

vahistamise peale, selle asemel, et teda ravile suunata. Kuna ta on raskesti haige, on välja kaubelnud endale koha narkosõltuvuse raviks, siis riik lihtsalt kiusab teda ja ei asenda tema

4(8) vahistamist sõltuvusraviga. K.P teab täpselt, et see on seaduse järgi võimalik, sest vanglast teab ta mitut inimest, kellede vahistatus või vangistus on asendatud narkosõltuvusraviga. Ja

üldse on selles kõiges süüdi advokaat, kes ei suuda K.P teadmisi kohtule selgitada ja

asendusravi välja kaubelda. Seepärast loobus K.P ka kokkuleppest, sest tema nägemust

mööda soovisid kaitsja ja prokurör seadusest mööda minna talle narkosõltuvuse ravi võimaldamata ja K.P soovis ravi võimalust vangistuse asemel saada kohtust. Kuna maakohus ka ei asendanud vangistust raviga, leiab K.P, et kohus on rikkunud materiaalõiguse norme ja ei ole kohaldanud tema suhtes seadust õigesti.

4. Palub anda viimane Süüdistatav taotleb kergema karistuse mõistmist. võimalus ning läbida võõrutusravi arkootiliste ainete sõltuvusest. Sihtasutuses Viljandi Haiglas. Soovib vabaneda n

Kuna tarvitab narkootikume, siis on sunnitud toime panema kuritegusid. Soovib muutuda, minna ravile ja hakata elama uut elu ilma kuritegudeta.

4.1 08.09.2019 kell 16.00 14.09.2019 kell 11.10 keldrist toime pandud varguse – KKK

episoodiga ei nõustu, ei nõustu hagiga. On andud kuna pole pannud toime vargust. Samuti põhjalikud ütlused selle episoodi kohta ja selgitas asjaolusid.

4.2 Soovib, et Ahing temale tagastataks esemed, mida andis vabatahtlikult politseile välja: SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus

L) ja päästevest d on leitud prügikonteineri lähedusest (Neil Pryde, suurus L). Need eseme

tänavalt ning näitas ka politseile kohta kus need esemed leidis. Kuna omanikke ei ole leitud ja puuduvad avaldused varguse kohta, siis tuleks esemed temale tagastada.

4.3 Kohtukulud jätta täielikult riigi kanda, kuna puudub sissetulek ja tööd vanglal anda ei ole.

Juhul kui see ei , siis palub kulude tasumist

ole võimalk edasi lükata aasta võrra peale kohtuotsuse

jõustumist.

5. Ringkonnakohtu istungil kaitsja apellatsioonis toodu juurde ning jäi süüdistatav toetas

kaitsja apellatsiooni. toodu juurde ning kaitsja toetas Süüdistatav jäi apellatsioonis süüdistatava apellatsiooni.

Prokurör ei toetanud kaitsja ega süüdistatava apellatsioone ja taotles jätta apellatsioon

id rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellantide apellatsioonide motiividega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

6.1

apellatsioonides toodule, et Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja ja süüdistatava

K.P ei ole temale inkrimineeritavat kuritegu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 08.09.2019 kell 16.00 14.09.2019 kell 11.10 keldrist toime pannud. – KKK Kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses nr juhib tähelepanu

3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite

esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus

esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused.

Kaitsja ei ole esitanud apellatsioonides uusi argu es maakohtu ega süüdistatav mente võrreld istungil esitatuga. Seega ei pea ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 sättest oma

5(8) otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-8-05, p 9 , 3-1-1-108-10, p 9 ja 3-1-1-23-11 p 18).

6.2 Maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja

maakohtus avaldatud ja uuritud t - . Maakohus on õenditele (III kd, tl 33 pöörde 34 pöördel) hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Seejuures on maakohus hinnanud ja kaalunud süüdistatava väiteid ja esitatud versiooni ning vastanud K.P neile ammendavalt ja põhistatult ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seega ringkonnakohus maakohtu

nõustub põhjendustega.

Apellatsioonides ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta,

mistõttu puudub kolleegiumil esitatud väite alusel ümber hinnata alus apellatsioonides

maakohtu poolt kohtuotsuses ja teha põhjalikult motiveeritud tõenditele antavat hinnangut nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus.

6.3 Apellatsioonides endust, mille alusel maakohtu ei ole esitatud ühtegi veenvat põhj seisukohtade . Maakohus ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda

on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu

seisukohast olulisi asjaolusid. Seejuures on maakohus põhjendanud nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu.

Kokkuvõtvalt on maakohus analüüsinud kõiki kaitsja ja süüdistatava otsuses toodud

argumente ning vastanud neile ammendavalt ja p . Maakohtu otsuses sisalduva õhistatult

tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva

kohtuotsuse tühistamiseks ja suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks K.P

temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 keldrist toime pandud varguses. KKK

6.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3 15 märkinud, et oluline -1-1-77- on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 3 tähenduses) peab 7 lg kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise

aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitsetees kriminaalasjas

kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

7. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt K.P-le m liitkaristuse muutmiseks puudub alus. õistetud karistuse, s.h

7.1 Kolleegium märgib K.P-le mõistetud apellantide apellatsioonides toodule, et karistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on liialt karm järgmist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

6(8)

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

KarS § 199 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega

sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on K.P-le

mõistnud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistuse 2 aastat, seega alla sanktsiooni keskmist määra.

7.2 Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks - olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja karistust

raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üldkui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsioonide

väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat.

7.3 Riigikohtu kriminaalk -1-1-76- olleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3

12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud

kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina

suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (KarS § 199) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimisega (p 8), süstemaatilisus (p 9), mistõttu

on K.P-le süü suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku

koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud.

7.4 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole

ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning

määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistuse mõistmisel K.P-le ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et K.P

pani talle inkrimineeritud kuriteod toime katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning

teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et K.P ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt

omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et

maakohtu poolt vastab K.P mõistetud karistus täielikult süüle ning selle vähendamiseks puudub alus.

7.5 Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse.

Apellantide taotlus kohaldada KarS § 692

lg 1 sätteid ei ole seadusega kooskõlas, kuivõrd mõistetud karistuse asend KarS § 76 lg 8 sätestab üheselt, et amiseks puudub seaduslik alus.

kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 sättele. Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ja selle täitmisele pööramine on obligatoorne.

7.6 Lisaks väärib märkimist, et KarS § 692 lg 1 alusel saab vangistust asendada raviga üksnes

juhul kui isik on teo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, seega kui

7(8) psüühikahäire pole ravitav ega kontrollitav ei kuulu KarS § 692 kohaldamisele. Vastava asjaolu

tuvastamine kuulub aga eksperdi pädevusse. Lisaks sätestab KarS § 692

lg 4 üheselt, et vangistus asendatakse raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. KrMS § 2211 lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust

kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Seega ei ole

täidetud ka KarS § 692

lg 4 nõuded ning kolleegiumil puudub üldse võimalus kaaluda

asenduskaristusena sõltuvusravi rakendamist, kuivõrd vastavad andmed (eksperdi arvamus) puuduvad ning arvestades lühimenetluse eripära ei ole võimalik apellatsioonimenetluses nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta.

7.7 Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium

korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole

kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

Juhul kui süüdistatav leidis, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks

karistuse küsimuse otsustamist e karistuse mõistmist (selle asendamist), oli süüdistataval

võimalik taotleda maakohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.

8. Apellant K.P on vaidlustanud kohtuotsust ka menetluskulude osas, leides, et

menetlusku apellant lud tuleks jätta täielikult riigi kanda. Vastavat taotlust põhjendab asjaoluga, et sissetulekud puuduvad ja vangla ei võimalda tööd teha.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 ei näe ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda nagu taotleb

süüdistatav, vaid üksnes osa Kuivõrd seadus ei anna võimalust jätta kogu liselt.

menetluskulusid riigi kanda, siis puudub kolleegium seaduslik alus sellise taotluse rahuldamiseks.

8.1 Maakohtu istungil taotles süüdistatava kaitsja jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda

ning sellise taotluse maakohus ka rahuldas, jättes osaliselt ekspertiisikulud riigi kanda.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud ositi seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul k igakuiste maksetena. ohtuotsuse jõustumisest arvates

8.2 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et

KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust peatada või lükata

menetluskulude tasumine tervikuna edasi nagu seda taotleb K.P alternatiivselt oma apellatsioonis. Tuleneva on lt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega

võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus

8(8) jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.

9. Leiu tagastamisest süüdistatavale ei piisa süüdistatava konstateeringust, et omanikke ei ole leitud. Ka . ei nähtu, millistel tõenditel sellised süüdistatava seisukoht põhineb

AÕS § 99 lg 2 p 1 kohaselt on leidjal õigus pärast avalikku teatamist asi müüa avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud Leiu vastuvõtmise aktist nr 1954 (II kd, tl 239) nähtub, et leitud esemetest on teavitatud avalikult veebi kaudu alles 06.12.2019,

seega on ei ole möödunud seaduses märgitud kuue kuuline tähtaeg. Leiu omandamine sätestatud AÕS § 100 lg 1. AÕS § 100 lg 1 sätestab i leidja on oma kohustused täitnud -s , et ku

ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja

või seda asendava raha. möödunud AÕS § 100 lg 1 sätestatud tähtaeg, Seega ei ole ka mistõttu puuduvad kolleegiumil alused maakohtu otsuse muutmiseks ja süüdistatava taotluse rahuldamiseks.

10. tasu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud

Apellatsioonimenetluse kulu on K.P-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. K.P kaitsja Urmas Simon esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal

maakohtu otsusega tutvumiseks 45,00 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 50,00 minutit.

Ettevalmistuseks kohtuistungiks ja süüdistatava apellatsiooniga tutvumiseks kulus 60,00

minutit ja kohtuistungil osalemiseks 30,00 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud kokku 167 euro t. Kohtukolleegium nõustub taotlus ega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas t

167 eurot ilma käibemaksuta Advokaadibüroo Simon OÜ suks välja mõista . Seega tuleb ka riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 167 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon

esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K.P suhtes

muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 10. veebruari 2020 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/