2-19-20152/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-20152

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20152

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Beka Jalagania vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

82,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja Beka Jalagania (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Beka Jalaganialt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 59,55 eurot,

millest 27,36 eurot on põhinõue, 25 eurot võla sissenõudmiskulu ja 7,19 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 16.12.2019 seisuga.

3. Mõista Beka Jalaganialt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis

protsendina tasumata põhinõude jäägist alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas

27,36 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda 25% ulatuses ja Beka

Jalagania kanda 75% ulatuses.

5. Mõista Beka Jalaganialt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu

112,50 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Beka Jalagania

(kostja) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

liitumisleping kliendinumbriga XXX. Kostjal on tasumata 01.07.2016 arve nr XXX summas

13,56 tasumise tähtajaga 18.07.2016 ning 01.10.2016 arve nr XXX summas 13,80 tasumise

tähtajaga 18.10.2016. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevuse 27,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22,96 eurot,

võla sissenõudekulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud

viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude 27,36 eurot tasumiseni 0,07% päevas tasumata

põhisumma jäägilt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 22.04.2020 avalikult kätte

toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt

maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Kohus leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3

p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on

hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas).

Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 7,19 eurot: arve nr XXX summas 13,56 tasumisega

viivitamise eest alates 19.07.2016 kuni 16.12.2019 summas 3,70 eurot ja arve nr XXX

summas 13,80 tasumisega viivitamise eest alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 3,49

eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest alates 17.12.2019 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, lisandub käibemaks). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 150 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 75 eurot, arvestades hagihinda ning asjaolu,

et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete

nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised (TsMS § 175 lg 1).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik