2-20-4767/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus osas, milles hageja taotlus Teha uus määrus, millega rahuldada hageja 13. aprilli 2020. a taotlus riigilõivu
Legislator headnote
AI generated2-20-4767/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus osas, milles hageja taotlus Teha uus määrus, millega rahuldada hageja 13. aprilli 2020. a taotlus riigilõivu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4767
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus osas, milles hageja taotlus
riigilõivu tagastamiseks jäeti rahuldamata.
2. Teha uus määrus, millega rahuldada hageja 13. aprilli 2020. a taotlus riigilõivu
tagastamiseks ja tagastada hagejale 27. märtsi 2020. a hagiavalduselt tasutud
riigilõiv 1000 eurot.
3. Tagastatav riigilõiv kanda vastavalt hageja taotlusele XX arvelduskontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
4. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
XX (hageja) esitas 27. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ostueesõiguse
kasutamisest tingitud võla 30 000 euro ja viivise väljamõistmiseks.
Maakohus jättis 30. märtsi 2020. a kohtumäärusega hagi selles esinevate puuduste tõttu
käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Hageja esitas 13. aprillil 2020 maakohtule avalduse, milles märkis, et ta võtab hagi tagasi
ning palub jätta hagi läbivaatamata. Hageja kinnitas, et ta on teadlik hagi tagasivõtmise ning
hagi läbivaatamata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palus tagastada hagi esitamisel
makstud riigilõiv 1000 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus jättis 15. aprilli 2020. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt
hageja kanda. Maakohus selgitas, et praeguses asjas ei ole vaja hagiavalduse tagasivõtmiseks
kostja nõusolekut, kuna hagi ei ole menetlusse võetud ja eelmenetlus asjas ei ole lõppenud.
2 (3)
Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks. Riigilõiv ei kuulu
tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, kuna hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja
võttis hagi tagasi.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus
jättis rahuldamata hageja taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning teha uus
määrus, millega rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Alternatiivselt palub hageja
tühistada maakohtu määruse, jätta hagiavaldus menetlusse võtmata ning tagastada hagejale
hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagejale ebaõigesti riigilõivu tagastamata.
TsMS § 150 lg 1 p 3 võimaldab jätta riigilõivu tagastamata, kui hageja oleks võtnud hagi tagasi
pärast selle menetlusse võtmist. Praeguses asjas avaldas hageja hagi tagasivõtmise tahet enne
hagiavalduse menetlusse võtmist. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui
avaldust ei võeta menetlusse. Sõltumata asjaolust, et hageja viitas hagi tagasivõtmise avalduses
ebaõigesti TsMS § 150 lg 1 p-le 3, ei võta see kohtult kohustust kohaldada õigust ise. Kui kohus
ei pidanud võimalikuks rahuldada riigilõivu tagastamise taotlust TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt,
tuli kohtul TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätta hagi menetlusse võtmata, mitte läbi vaatamata.
Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele, mis tähendab maakohtu määruse
osalist tühistamist riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Kui olenemata kaebuse väidetest ei
pea kohus hagejale võimalikuks riigilõivu tagastada, tuleb kohtul tühistada kogu maakohtu
määrus hagi läbivaatama jätmise kohta ning teha uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse
võtmast ja tagastada hagejale riigilõiv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb riigilõivu
tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 667 lg 2 alusel
uue määruse, millega rahuldab hageja 13. aprilli 2020. a taotluse riigilõivu tagastamiseks.
Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille
peale edasi on kaevatud. Kaebuse esmase taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu
määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2
osas. Ka kaebuse alternatiivse taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse riigilõivu
tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, kuid seda täiendavalt
ka maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamise kaudu, millega maakohus jättis hagi
läbivaatamata. Ringkonnakohus saab hageja määruskaebusest aru selliselt, et kaebuse
alternatiivne taotlus on esitatud juhuks kui kaebuse taotluse kohaselt ei pea kohus võimalikuks
hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastada. Seega on mõlemad kaebuse taotlused
kantud samast eesmärgist, milles hageja soovib, et seoses hagi tagasivõtmise avalduse
esitamisega enne hagi menetlusse võtmist, tagastatakse hagejale hagiavalduselt tasutud
riigilõiv.
Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu viide TsMS § 150 lg 1 p-le 3 ei ole
praegusel juhul asjakohane. Kohus saab jätta hagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui hagi on juba
menetlusse võetud. Praeguses asjas ei olnud maakohus hagi menetlusse võtnud. Olukorras, kus
hageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist ei saa seega jätta hagi läbi vaatamata.
TsMS üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse
käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kuigi TsMS § 371 ei
sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud
enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul
eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata.
3 (3)
Kuivõrd maakohus ei olnud 13. aprilliks 2020, mil hageja esitas taotluse hagi
tagasivõtmiseks, hagi menetlusse võtnud, siis võis hageja hagi tagasivõtmise taotluse esitamisel
eeldada, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei
võeta menetlusse. Seda ei muuda asjaolu, et hageja märkis ekslikult, et palub jätta hagi
läbivaatamata. Õigust kohaldab kohus ning ta ei ole seotud poolte väidetega õiguse
kohaldamise kohta (TsMS § 436 lg 7). Seega oleks pidanud maakohus olukorras, kus hagi ei
olnud menetlusse võetud, jätma hagi menetlusse võtmata, kuna TsMS ei võimalda jätta läbi
vaatamata hagi, mis ei ole kohtu menetluses.
Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada hagilt tasutud
riigilõiv summas 1000 eurot.
Kuivõrd hageja määruskaebus oli kantud eesmärgist, et kohus rahuldataks tema taotluse
riigilõivu tagastamiseks ning praeguse määrusega ringkonnakohus selle hageja taotluse ka
rahuldab, puudub vajadus kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamiseks, mis oli esitatud juhuks
kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse taotlust rahuldada.
TsMS § 666 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu
tagastamist.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse
peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vahur-Peeter Liin