2-20-5002/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5002

Tsiviilasi

XX (X) avaldus otsustusõiguse saamiseks lapse

esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555. Avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Janno Perv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5002 tühistada osas,

millega keelduti XX avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas

nr 2-17-13555 menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 3). Saata asi samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ülejäänud osas (s.o XX 20. aprilli 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmine ja

rahuldamine) on maakohtu määrus jõustunud.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, ema) esitas 1. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse CC (laps) ja BB ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks, alternatiivselt otsustusõiguse

saamiseks laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes.

Maakohtu nõudel avaldaja täpsustas avaldust 9. aprillil 2020, paludes endale otsustusõiguse

andmist lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 otsustamist vajavates küsimustes. Muus

osas palus avaldaja menetluse lõpetamist.

Avalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetluses testamendi tühistamise nõue.

Vaidlusaluse testamendi kohaselt on pärijaks lapse isa ning asepärijaks laps, kui isa sureb enne

pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Vanemad ei ole selles tsiviilasjas

lapse esindamise küsimuses kokkuleppele jõudnud ja lapse huvides on, kui tsiviilasjas esindab

teda avaldaja.

2. Harju Maakohus keeldus 13. aprilli 2020. a määrusega avaldust otsustusõiguse saamiseks

lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast.

2 (3)

3. Avaldaja esitas 20. aprillil 2020 menetluse taastamise avalduse, milles palus võtta avalduse

otsustusõiguse saamiseks alaealise lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetlusse,

kuna selle menetlusse mittevõtmise alused on ära langenud. Maakohus käsitles

menetlusdokumenti määruskaebusena.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus võttis 30. aprilli 2020. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja tühistas

oma 13. aprilli 2020. a määruse. Sama määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse

võtmisest teisel alusel, s.o TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1).

Maakohus leidis, et esitatud avaldusega otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks

tsiviilasjas nr 2-17-13555 ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu

tuleb selle menetlemisest keelduda. Avalduse asjaoludest nähtuvalt on vanematel tsiviilasjas nr

2-17-13555 vastandlikud huvid, seega ei saa vanemad last ühiselt esindada. Kohus ei saa

hinnata praeguse tsiviilasja raames, kumb vanem kaitseks lapse huve tsiviilasjas nr 2-17-13555

paremini. Kohus peab lähtuma lapse huvidest ning lapse huve kaitseks kõige paremini

neutraalne kolmas isik, mistõttu on maakohtu hinnangul vajalik tsiviilasjas nr 2-17-13555

lapsele erieestkostja määramine, kellel puudub isiklik huvi lõpplahendi osas.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse

menetlusse võtta.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult avalduse otsustusõiguse saamiseks

lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetlusse võtmata, ei selgitanud ega

põhjendanud, miks lapse huvidest tulenevalt on vajadus määrata erieestkostja. Avaldaja

põhjendas perekonnaseaduse (PKS) § 119 kohaselt, et vanemad ei ole tsiviilasjas nr 2-17-13555

lapse esindamise küsimuses kokkuleppele jõudnud ja lapse huvides on, kui tsiviilasjas esindab

teda avaldaja. PKS § 209 praegusel juhul ei kohaldu. Tsiviilasjas nr 2-17-13555 on esitatud

hagi testamendi vaidlustamiseks ja tühistamiseks, mitte pärandi valitsemisega seonduvate

küsimuste lahendamiseks.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus TsMS §

667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada avalduse

maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb avaldus otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks

tsiviilasjas nr 2-17-13555 saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud määruskaebuse osas, millega maakohus keeldus

avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 3). Muus osas on

maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

9. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohtul ei olnud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi

alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda.

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on

õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt

Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12 ja selles viidatud

kohtupraktika). See kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1).

Maakohus leidis avalduses toodud asjaoludel ekslikult, et avaldust ei saa PKS § 119 alusel

rahuldada, sest tsiviilasjas nr 2-17-13555 tuleb lapsele määrata PKS § 209 järgi erieestkostja.

TsMS § 217 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus

tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse

seaduslik esindaja. PKS § 122 lg-s 1 on sätestatud konkreetsed juhud, mil vanema hooldusõigus

3 (3)

ei kehti ja ta ei saa last esindada, sh kohtumenetluses (vt Riigikohtu 1. aprilli 2020. a määrus

tsiviilasjas 2-19-13540, p 13.2). Praegusel juhul ei ole vanemate esindusõigus kohtumenetluses

PKS § 209 järgi välistatud, sest esindamist võimaldavad toimingud ei ole sellised, mida kumbki

vanematest teha ei saa. Ka ei ole lapse huvide kaitseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 määratud

TsMS § 219 alusel esindajat.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib

kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse PKS § 119 järgi ühele vanemale. See,

kas ema suudab oma lapse huve tsiviilasjas nr 2-17-13555 kaitsta, on sisuline hinnang, mille

saab anda asja sisulisel lahendamisel menetlusosaliste väiteid hinnates.

Eelnevat arvestades ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu avaldusega otsustusõiguse

saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555.

10. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

11. TsMS § 696 lg 1 alusel ei ole määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler