2-19-436/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-436

Tsiviilasi

Green Frog Investments Inc hagi Orvium OÜ vastu

võla nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10.10.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Green Frog Investments Inc apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

86 692,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Green Frog Investments Inc (Panama

registrikood 367707/2017), lepinguline esindaja advokaat

Annika Veisson

Kostja (vastustaja): Orvium OÜ (registrikood 14439892)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata kostja poolt 24.04.2020 esitatud täiendav dokumentaalne tõend ja

tagastada see kostjale.

2. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Green Frog Investments Inc kanda.

5. Rahuldada Orvium OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata Green Frog Investments Inc poolt Orvium OÜ-le hüvitatavateks

menetluskuludeks 1963,50 eurot.

6. Mõista hagejalt Green Frog Investments Inc kostja Orvium OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1963,50 eurot.

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb hagejal Green Frog Investments Inc

tasuda kostjale Orvium OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-19-436

2 (8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Green Frog Investments Inc esitas 10.01.2019 Harju Maakohtule hagi Orvium OÜ

vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 000 Ameerika Ühendriikide dollarit

(USD) ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Pooled sõlmisid 18.05.2018 varajase panustamise lepingu (inglise keeles - Early

Contribution Agreement, edaspidi Leping), mille alusel maksis hageja kostjale 100 000 USA

dollarit ning kostja kohustus hagejale üle andma selle eest kostja poolt arendatavas „Orvium

Platvormis“ kasutatavaid kasutusmärke (inglise keeles - tokens) vastavalt Lepingu p 2.1 toodud

valemile. Pooled leppisid kokku, et lepingulistele vaidlustele kohaldub Eesti Vabariigi õigus.

3. Lepingus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud tähtaega, millal tuleb kasutusmärgid üle anda.

Lepingu kohaselt pidi kasutusmärkide genereerimise sündmus (inglise keeles - Token

Generation Event) aset leidma 2018. aasta kolmandas kvartalis. Kuna Lepingu sõlmimisest

kuni kasutusmärkide genereerimise sündmuseni oli ligikaudu 4 kuud, tuleb pidada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 27 lõikest 2 tulenevalt mõistlikuks tähtajaks kasutusmärkide

üleandmiseks üks kuu, s.o 30.10.2018.

4. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hagejale ei olnud hagi esitamisel teada, kas

kasutusmärke on üldse genereeritud. Hageja avaldas 19.12.2018 Bitcoin Suisse AG maakleri

KK vahendusel kostjale soovi makstud raha tagasi saada. Kostja keeldus raha tagastamisest.

Kostja ei ole hagejale hagiavalduse esitamise seisuga pakkunud täitmist. 19.12.2018 suhtlust

tuleb pidada lepingust taganemisest teatamiseks, alternatiivselt taganeb hageja lepingust

hagiavaldusega. Taganemise tulemusena peab kostja tagastama hagejale saadud raha.

5. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, puudub tal alus kostjalt pakutud

kasutusmärke vastu võtta. Kostja postitas 04.02.2019 enda veebilehele teate, mille kohaselt on

investeeringute kogumine lõpetatud ning kogu projekt peatatakse. Hageja on ka kaotanud

ostetud toote vastu huvi ning soovib raha tagastamist. Hageja ei ole seega olnud

vastuvõtuviivituses.

Tsiviilasi nr 2-19-436

3 (8)

6. Hageja on investorina „nõrgem pool“, kuna investoril on alati vähem teavet kui

emitendil. Investeerimise regulatsiooni eesmärk on investori kaitse. Seega on lepingu punktid,

millega välistatakse igasugune kostja vastutus, algusest peale tühised.

7. Tõendatud ei ole, et keskkond, kus saaks kostja pakutavaid kasutusmärke kasutada,

oleks valmis. Kostja pakkumist ei saa täitmise pakkumiseks pidada.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja kaasas Orviumi platvormi loomisel selle arendusse 2018. aastal varases staadiumis

ning mitmes etapis raha kasutusmärkide eelmüügi näol. Platvormi valmimisele pidi

järgnema „Token Generation Act“ ehk nutilepingu põhine ühisrahastus - ostjatelt kogutakse

raha ning vastavate tingimuste (muu hulgas alampiiriks seatud rahasumma) täitumisel

hakkab süsteem automaatselt kasutusmärke genereerima ning ostjatele lepingutingimustele

vastavas määras jagama.

10. Kostja oli planeerinud Orviumi platvormi kasutusmärkide avaliku müügi kahes etapis

(avalik eelmüük ja avalik müük) perioodile 04.02.2019-01.04.2019 ning teavitas seda ka

oma kodulehel. Seoses krüptovaluutade turu järsu langusega oli enne avaliku müügi algust

olukord selline, et müügile oli ennast registreerinud üksnes 9 huvilist kokku 50 Ethereumi

suuruse panusega, millest oli selge, et hetke huvi kasutusmärkide ostmise vastu ei saa olema

piisav ning avalik pakkumine kukub läbi (kuna avaliku müügi õnnestumiseks on vaja täis

saada minimaalne piirmäär). Kostja otsustas avaliku müügi lükata edasi turuolukorra

paranemiseni ning avaldas 04.02.2019 teate, milles andis teada, et kasutusmärkide avalik

müük lõpetatakse kuni edasiste teavitusteni, kostja jätkab platvormi arendamist ning

väljastab kasutusmärgid varajastele panustajatele.

11. Kostja küsis varajastelt panustajatelt vajalikke rekvisiite kasutusmärkide ülekandmiseks

ning nende saamisel kandis kasutusmärgid isikutele üle. Kostja saatis hagejale 27.02.2019

ekirja, milles teatas, et plaanib kasutusmärgid hagejale üle anda ning palus selleks vajalikke

andmeid. Hageja ei ole kostja kirjale vastanud ega oma rekvisiite teatanud, mistõttu ei ole

kostja saanud hagejale kasutusmärke üle anda. Hagejalt on vastavaid rekvisiite küsinud ka

Bitcoin Suisse AG, litsentseeritud finantsvahendaja, kuid ka neile ei ole hageja vastanud.

Tänaseks on kostja kandnud kasutusmärgid üle kõigile teistele varajastele panustajatele

peale hageja. Lisaks on praeguseks Orviumi platvormil võimalik juba neid ka kasutada.

Orviumi platvorm on aktiivses töös.

12. Kostja poolt puudub oluline lepingurikkumine ning hagejal puudub õigus lepingust

taganemiseks. Korralise taganemise võimalust lepingus ette nähtud ei ole. Hageja ei saanud

anda mingit täiendavat tähtaega, kui puudus algne tähtaeg kohustuse täitmiseks. Lepingus

ei olnud sätestatud tähtaega kasutusmärkide väljastamiseks. Sellest, et kasutusmärkide

loomise üritus on planeeritud 3-ndasse kvartalisse, ei saa tuletada kostja kohustust anda

kasutusmärgid üle 2018. a 3-ndas kvartalis või mingil muul kuupäeval pärast seda.

Kasutusmärgid tuli anda üle pärast nende genereerimist, mitte teatud aja möödumisel

lepingu sõlmimisest.

13. Samuti on lepingus selgelt kokku lepitud, et kostja ei anna mingeid garantiisid ega vastuta

muu hulgas selle eest, kas üldse on võimalik kasutusmärke luua ja üle anda. Kuna kostja on

püüdnud anda neid hagejale üle alates 27.02.2019, ei saa ta olla lepingut oluliselt rikkunud.

Hageja on ise vastuvõtuviivituses, kuna ei ole andnud vajalikke andmeid kasutusmärkide

üleandmiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-436

4 (8)

Maakohtu otsus

14. Harju Maakohus jättis 10.10.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

15. Lepingus ei olnud sätestatud korralise taganemise võimalusi. Seega saab Lepingust

taganemiseks olla üksnes oluline lepingu rikkumine.

16. Maakohus leidis, et tähtaega kasutusmärkide üleandmiseks pooled Lepingus kokku ei

leppinud. Lepingus on sätestatud kasutusmärkide genereerimise sündmus (Token Generation

Event), mis tähendab ühisrahastust 2018. a kolmandas kvartalis Orvium platvormi

arendamiseks, kuid ka sellest ei saa tuletada kostjale tähtaega anda hagejale soovitud

kasutusmärgid üle kindlal kuupäeval.

17. Maakohtu hinnangul puudub alus tuletada ka võimalikku mõistlikku tähtaega

ajavahemikust, mis kulus Lepingu sõlmimisest kuni eeldatava genereerimise sündmuse

lõppemiseni. Lepingust ei tulene, et kasutusmärkide genereerimise sündmus pidi toimuma

hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis ning et sündmuse hilisem toimumine oleks Lepinguga

vastuolus. Kohtu hinnangul tuleb Lepingut tõlgendada pigem selliselt, et 2018. a kolmandas

kvartalis oli sündmuse eeldatav toimumise aeg.

18. Samas märkis maakohus, et eelnevast ei saa järeldada, et kostja kohustus võiks jääda

lõpmatuseni täitmata. Maakohus leidis, et vaidluse all ei ole, et kostja on pakkunud hagejale

kohustuse täitmist 27.02.2019, seega vähem kui 5 kuu möödumisel eeldatavast kasutusmärkide

genereerimise sündmuse toimumise tähtajast. Kohtu hinnangul ei ole, arvestades eeldatavat

kasutusmärkide genereerimise aega (hiljemalt 2018. a septembri lõpp), kostja poolt täitmise

pakkumisega 5 kuu möödudes võimalik tuvastada olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2

järgi. 19. Maakohtu hinnangul ei nähtu kostja 04.02.2019 teatest, et projekt on lõpetatud. Teate

kohaselt projekti jätkatakse ning kasutusmärke väljastatakse varajastele panustajatele ning

kavas on jätkata Orviumi platvormi edasiarendamist. Maakohtu hinnangul ei saa sellest teatest

tuleneda hagejale alust lepingust taganemiseks.

20. Maakohus märkis, et hageja on teadlikult sõlminud Lepingu ja nõustunud sellega, et

märkide väljastamine kätkeb endas ohtusid, mille kõik ostja täielikult enda peale võtab ning et

sellised ohud on näiteks see, et platvormi ei saada valmis või märkide loomise üritust ei toimu

või platvorm ei tõmba piisavalt peamiste sidusrühmade tähelepanu jne. Sellest tulenevalt ei

nõustunud maakohus hageja seisukohaga, et Lepingu tingimused kostja vastutuse

vähendamiseks oleks ka vastuolus hea usu põhimõttega.

21. Maakohtu hinnangul tuleneb Lepingu punktidest 4.1.c ja 4.2.d, et asjaolu, kas ja kuidas

konkreetselt kasutusmärke praegusel hetkel kasutada saab, s.o kas platvorm on täiesti valmis

või veel arendamisel, ei anna alust järeldada Lepingust tuleneva kohustuse täitmist

mittekohasena ega anna alust tugineda kohustuse rikkumisele.

Apellatsioonkaebus

22. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 11.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

23. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõudele, kuna ei ole seaduslik ega

põhjendatud. Maakohus tuvastas valesti, et lepingust ei tulene otseselt see, et kasutusmärkide

genereerimise sündmus pidi toimuma hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks on 2018. a kolmandas kvartalis toimuma pidanud sündmuse aeg üksnes

Tsiviilasi nr 2-19-436

5 (8)

eeldatav aeg. Kasutusmärkide genereerimise sündmuse toimumise aeg on ostjatele oluline.

Lisaks

Lepingule

on

sündmuse

toimumise

aeg

presenteeritud

kõigis

avalikes

turundusmaterjalides ning ostjad lähtuvad ostuotsust tehes justnimelt müüja poolt väljatoodud

ajalistest piiridest, millal ostetud toode luuakse ning millal on võimalik ostetu kätte saada.

24. Maakohus tuvastas valesti ka selle, et Lepingust ei tulene kostja kohustuse tähtaega.

Maakohus on jätnud tähelepanuta Lepingu lisa C, kus on kahes kohas selgelt märgitud, millal

kasutusmärgid ostjatele üle antakse. Lisa C esimeses tabelis märgitud: „ORV Tokenite

potentsiaalne maksimaalne pakkumine on teada enne Token Generation Eventi.“ Lisa C teises

tabelis on lisatud: „ORV Tokenid saavad olema jaotatud Token Generation Eventi kaudu.“ See

tähendab, et kasutusmärgid pidi kostja üle andma 2018. a kolmandas kvartalis.

25. Kui Lepingu artikkel 1 ning kaks punkti lisas C ei väljenda piisavalt täpselt, et

kasutusmärgid tuleb luua ja üle anda 2018. a kolmandas kvartalis, on kohus vääralt kohaldanud

materiaalõigust leides, et jaanuaris 2019 ei olnud veel möödunud mõistlik aeg (VÕS § 27 lg 2),

et lepingu täitmist nõuda. Kolmas kvartal lõppes 30.09.2018. Hageja pöördus esimest korda

kostja poole 3 kuud pärast tähtaja möödumist ehk 19.12.2018, et raha tagasi nõuda

kohtuväliselt, kuid kostja keeldus. Neli kuud pärast tähtaja möödumist, s.o 10.01.2019, pöördus

hageja raha tagastamise nõudega kohtusse.

26. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole mõistlik tähtaeg möödunud 19.12.2018 või

10.01.2019. Maakohus on jätnud ka märkimata, kui kaua oleks pidanud hageja ootama, et tema

pöördumine kvalifitseeruks „mõistlikuks“ ning mis hetkest alates oleks lepingust taganemine

õigustatud. Hageja on seisukohal, et kohus ei ole sellega täitnud selgitamis- ja

kvalifitseerimiskohustust.

27. Maakohus on teinud vea, märkides, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei

ole kostjalt täitmist vastu võtnud. Tegelikult on selle asjaolu osas poolte vahel vaidlus. Kostja

27.02.2019 e-kirja ei saa lugeda kohaseks lepingutäitmiseks. Lepingus ja selle lisa B punktis 8

on sätestatud, kuidas ostja kasutusmärgid kätte saab. Nimelt ei anta neid üle, vaid üle antakse

privaatne võti, millega ostja saab ligipääsu aadressile, kus kasutusmärke hoiustatakse.

Käesoleval juhul on kostja küsinud hagejalt tema rahakoti aadressi, mis ei ole kohane lepingu

täitmine.

28. Kostja ei ole tõendanud, et portaal on valmis. Kui ei ole portaali, millele saab

kasutusmärkidega siseneda, siis puudub ka kasutusmärkidel sisu ning väärtus. Kostja avaldas

04.02.2019 avaliku teate, et portaali ja kasutusmärkide loomine peatatakse, kuna piisavalt raha

ei ole suudetud kokku koguda. Seega on ebausutav, et 23 päeva hiljem, s.o 27.02.2019, ilma

mingi rahata, oli nii portaal kui ka kasutusmärgid korraga valmis. Maakohus on jätnud

tähelepanuta ilmselge vastuolu kahe üksteisele järgneva sündmuse vahel, mille kohaselt kostja

esmalt ei saanud 9 kuuga midagi valmis, siis teavitas, et portaali ei saagi valmis raha puuduse

tõttu ning seejärel pakkus 23 päeva pärast hagejale valmis toodet.

Vastustaja seisukoht

29. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-19-436

6 (8)

31. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Maakohus on nõuetekohaselt kõiki poolte väiteid ja esitatud tõendeid hinnanud.

Maakohus otsustas oma siseveendumuse kohaselt õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei ole

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud

faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise

menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et

Lepingus ei olnud kokku lepitud kostja kohustuse täitmise tähtaega ja kostja ei ole seega

kohustust kasutusmärkide üleandmise osas rikkunud. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS

§ 654 lg 6 alusel ei korda.

33. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas,

et kostja poolset olulist lepingurikkumist ei ole võimalik tuvastada ka sellest, et kostja on

pakkunud hagejale kohustuse täitmist 27.02.2019. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu

otsusest välja jätta.

Kolleegiumi hinnangul ei oma kostja käitumine pärast hageja poolt taganemisavalduse esitamist

(19.12.2018 või alternatiivselt 10.01.2019) käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Lepingust

taganemiseks peavad olema täidetud lisaks formaalsetele eeldustele ka materiaalsed eeldused.

Materiaalseks eelduseks on VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingu oluline rikkumine. Seejuures

peavad materiaalsed eeldused (kohustuse oluline rikkumine) olema täidetud taganemisavalduse

esitamise ajal. Lepingust taganemise õigust tuleb seega käesolevas asjas hinnata hageja

taganemisavalduse esitamise aja, s.o 19.12.2018 või alternatiivselt 10.01.2019 seisuga.

Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et Lepingus ei olnud sätestatud tähtaega

kostja kohustuse täitmiseks ja sellist kohustust ei tekkinud kostjal ka tulenevalt mõistliku aja

põhimõttest enne taganemisavalduse esitamist, mistõttu kostja ei ole lepingut rikkunud.

Tuvastades, et taganemisavalduse esitamise seisuga kostja lepingut rikkunud ei olnud, puudub

vajadus hinnata seda, kas kostja on pärast taganemisavalduse esitamist lepingut rikkunud ning

kas kostja on pakkunud hagejale kohast lepingu täitmist.

34. Samuti tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendused selle kohta, kas ja kuidas kostja

poolt pakutavaid kasutusmärke lepingu täitmise pakkumise ajal kasutada saab ning kas sellest

tulenevalt on kostja enda kohustust rikkunud või mitte. Kasutusmärkide kasutusvõimalused

omaksid kolleegiumi hinnangul tähtsust siis, kui kohtul tuleks hinnata, kas 27.02.2019 kostja

pakkumine oli kohustuse täitmine või mitte.

35. Kostja esitas 24.04.2020 ringkonnakohtule ORVIUM LABS S.L. ja Euroopa

Tuumauuringute Keskuse 13.12.2019 eelkokkuleppe. Kostja soovib sellega tõendada, et kostja

loodud platvorm on töös ja kasutuses ning rahvusvaheliselt edukas ja tunnustatud. Kolleegium

leiab, et kuna käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja loodud platvorm on

kasutusvalmis, ei oma kostja esitatud tõend asjas tähtsust ja tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel jätta

vastu võtmata. Kostja on dokumendi esitanud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus seda

füüsiliselt tagastada.

36. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei jätnud

põhjendamatult tähelepanuta Lepingu lisa C. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu antud lisast

kasutusmärkide üleandmise tähtaega, vaid selles kinnitatakse jaotatavate kasutusmärkide

maksimaalne arv. Lisas C on märgitud, et „ORV kasutusmärkide potentsiaalne maksimaalne

Tsiviilasi nr 2-19-436

7 (8)

pakkumine on teada enne kasutusmärkide genereerimise sündmust. ORV kasutusmärkide lõplik

kogupakkumine põhineb omandamistel, kuid ei ole kunagi suurem kui maksimaalne arv.

Kasutusmärkide genereerimise sündmuse ülempiir on 20 000 000 USD.“ Lisa C teises tabelis

on märgitud, et „ORV kasutusmärgid saavad olema jaotatud kasutusmärkide genereerimise

sündmuse kaudu“ (tl 7 pöördel). Seega ei ole selles lisas märgitud, mis tähtajaks tuleb

kasutusmärgid jaotada, vaid, et seda tehakse üheaegselt kasutusmärkide genereerimise

sündmusega. Nagu maakohus õigesti leidis, ei tulene Lepingust, et kasutusmärkide

genereerimise sündmus pidi toimuma hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis ning et 2018. a

kolmanda kvartali puhul on tegemist eeldatava kasutusmärkide genereerimise sündmuse ajaga.

Seejuures tuleb arvestada ja maakohus on sellele ka tähelepanu juhtinud, et Lepingu punktis

4.2.d on ostja kinnitanud arusaamist, et selle lepingu sõlmimine ja märkide väljastamine kätkeb

endas ohtusid, mille ostja täielikult enda peale võtab ning et sellisteks ohtudeks on näiteks, et

platvormi ei saada valmis või märkide loomise üritust ei toimu. Hageja on Lepingu kohaselt nn

varajane panustaja, kes sai selle tõttu võimaluse 20% ulatuses rohkem kasutusmärke saada.

Varajase panustaja risk on see, et projekti ebaedu korral kaotab ta oma investeeringu (Lepingu

lisa B). Kui risk ennast õigustab, saab ta kasutusmärke rohkem. Tulenevalt suuremast riski

kandmisest ei ole õige hageja poolne Lepingu tõlgendus, et kasutusmärkide genereerimise

sündmus ja nende jaotamine pidi toimuma kindlal tähtajal, sealhulgas hageja väidetud ajal, s.o

2018. a kolmandas kvartalis. Varajase panustaja risk on ka see, et kindlalt ei ole teada, millal

see sündmus toimub.

37. Maakohus tuvastas kolleegiumi arvates õigesti ka seda, et jaanuaris 2019 ei olnud

möödunud mõistlik aeg lepingu täitmise nõudmiseks. VÕS § 82 lg 3 kohaselt juhul kui tähtaega

ei ole kindlaks määratud, tuleb kohustus täita mõistliku aja jooksul arvestades kohustuse

täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades seda, et konkreetset kasutusmärkide genereerimise

sündmuse kuupäeva ei olnud kokku lepitud, tegemist on platvormi arendamiseks sõlmitud

lepinguga ja selle arendamisega seotud riskid on jäetud ka investori kanda, ei saanud

kolleegiumi hinnangul olla 2019. a jaanuariks möödunud mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. 38.

Nii nagu maakohus õigesti märkis ei tähenda eelnev aga seda, et kostja kohustus võiks üldse

täitmata jääda. Kostjal tuleb täita kohustus antud lepingu olemust arvestades mõistlikul ajal.

Hageja taganemisavalduse esitamise ajaks see möödunud ei olnud. Seda, kas mõistlik aeg on

pärast taganemisavaldust möödunud, kohus käesolevas asjas ei hinda, kuna kohtule seab piirid

hageja taganemisavaldus. Kuna hageja ei ole Lepingust kehtivalt taganenud, on hagejal endiselt

õigus kostjale Lepingu rikkumise korral uus taganemisavaldus esitada.

39. Tulenevalt sellest, et vaidlus kostja 27.02.2019 kohustuse täitmise ja portaali valmisoleku

osas ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust, ei pea kolleegium vajalikuks vastata

ka apellandi väidetele seoses nimetatud asjaoludega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

41. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

42. Kostja esitas 24.04.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2261 eurot

(käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja

Tsiviilasi nr 2-19-436

8 (8)

osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 11,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 190 eurot

(käibemaksuta).

43. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

põhjendatud ja nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.

44. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 190 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-

21-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt 1. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-

13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt 2. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-

193-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (vt 14. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas

nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (vt 11. veebruari 2015 määrust tsiviilasjas nr 32-

1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (vt 26. aprilli 2017 määrust tsiviilasjas nr 3-

2-1-34-17, p 15). Arvestades õigusabiteenuste üldist hinnatõusu ning käesoleva asja keerukust,

kuid seejuures asja vähest mahukust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasumääraks

maakohtu

poolt kohaldatud

tunnitasumäär

eurot

(käibemaksuta).

45. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (11,9x165) 1963,50 eurot (käibemaksu ei lisandu).

46. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav