2-19-436/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta vastu võtmata kostja poolt 24.04.2020 esitatud täiendav dokumentaalne tõend ja Jätta Harju Maakohtu 10.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt
Legislator headnote
AI generated2-19-436/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta vastu võtmata kostja poolt 24.04.2020 esitatud täiendav dokumentaalne tõend ja Jätta Harju Maakohtu 10.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande
Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-436
Tsiviilasi
Green Frog Investments Inc hagi Orvium OÜ vastu
võla nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 10.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Green Frog Investments Inc apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
86 692,67 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Green Frog Investments Inc (Panama
registrikood 367707/2017), lepinguline esindaja advokaat
Annika Veisson
Kostja (vastustaja): Orvium OÜ (registrikood 14439892)
lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta vastu võtmata kostja poolt 24.04.2020 esitatud täiendav dokumentaalne tõend ja
tagastada see kostjale.
2. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt
otsuse põhjendusi.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Green Frog Investments Inc kanda.
5. Rahuldada Orvium OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja
määrata Green Frog Investments Inc poolt Orvium OÜ-le hüvitatavateks
menetluskuludeks 1963,50 eurot.
6. Mõista hagejalt Green Frog Investments Inc kostja Orvium OÜ kasuks välja
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1963,50 eurot.
7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb hagejal Green Frog Investments Inc
tasuda kostjale Orvium OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni
täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-19-436
2 (8)
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse
ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Green Frog Investments Inc esitas 10.01.2019 Harju Maakohtule hagi Orvium OÜ
vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 000 Ameerika Ühendriikide dollarit
(USD) ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2. Pooled sõlmisid 18.05.2018 varajase panustamise lepingu (inglise keeles - Early
Contribution Agreement, edaspidi Leping), mille alusel maksis hageja kostjale 100 000 USA
dollarit ning kostja kohustus hagejale üle andma selle eest kostja poolt arendatavas „Orvium
Platvormis“ kasutatavaid kasutusmärke (inglise keeles - tokens) vastavalt Lepingu p 2.1 toodud
valemile. Pooled leppisid kokku, et lepingulistele vaidlustele kohaldub Eesti Vabariigi õigus.
3. Lepingus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud tähtaega, millal tuleb kasutusmärgid üle anda.
Lepingu kohaselt pidi kasutusmärkide genereerimise sündmus (inglise keeles - Token
Generation Event) aset leidma 2018. aasta kolmandas kvartalis. Kuna Lepingu sõlmimisest
kuni kasutusmärkide genereerimise sündmuseni oli ligikaudu 4 kuud, tuleb pidada
võlaõigusseaduse (VÕS) § 27 lõikest 2 tulenevalt mõistlikuks tähtajaks kasutusmärkide
üleandmiseks üks kuu, s.o 30.10.2018.
4. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hagejale ei olnud hagi esitamisel teada, kas
kasutusmärke on üldse genereeritud. Hageja avaldas 19.12.2018 Bitcoin Suisse AG maakleri
KK vahendusel kostjale soovi makstud raha tagasi saada. Kostja keeldus raha tagastamisest.
Kostja ei ole hagejale hagiavalduse esitamise seisuga pakkunud täitmist. 19.12.2018 suhtlust
tuleb pidada lepingust taganemisest teatamiseks, alternatiivselt taganeb hageja lepingust
hagiavaldusega. Taganemise tulemusena peab kostja tagastama hagejale saadud raha.
5. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, puudub tal alus kostjalt pakutud
kasutusmärke vastu võtta. Kostja postitas 04.02.2019 enda veebilehele teate, mille kohaselt on
investeeringute kogumine lõpetatud ning kogu projekt peatatakse. Hageja on ka kaotanud
ostetud toote vastu huvi ning soovib raha tagastamist. Hageja ei ole seega olnud
vastuvõtuviivituses.
Tsiviilasi nr 2-19-436
3 (8)
6. Hageja on investorina „nõrgem pool“, kuna investoril on alati vähem teavet kui
emitendil. Investeerimise regulatsiooni eesmärk on investori kaitse. Seega on lepingu punktid,
millega välistatakse igasugune kostja vastutus, algusest peale tühised.
7. Tõendatud ei ole, et keskkond, kus saaks kostja pakutavaid kasutusmärke kasutada,
oleks valmis. Kostja pakkumist ei saa täitmise pakkumiseks pidada.
Kostja vastuväited
8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. Kostja kaasas Orviumi platvormi loomisel selle arendusse 2018. aastal varases staadiumis
ning mitmes etapis raha kasutusmärkide eelmüügi näol. Platvormi valmimisele pidi
järgnema „Token Generation Act“ ehk nutilepingu põhine ühisrahastus - ostjatelt kogutakse
raha ning vastavate tingimuste (muu hulgas alampiiriks seatud rahasumma) täitumisel
hakkab süsteem automaatselt kasutusmärke genereerima ning ostjatele lepingutingimustele
vastavas määras jagama.
10. Kostja oli planeerinud Orviumi platvormi kasutusmärkide avaliku müügi kahes etapis
(avalik eelmüük ja avalik müük) perioodile 04.02.2019-01.04.2019 ning teavitas seda ka
oma kodulehel. Seoses krüptovaluutade turu järsu langusega oli enne avaliku müügi algust
olukord selline, et müügile oli ennast registreerinud üksnes 9 huvilist kokku 50 Ethereumi
suuruse panusega, millest oli selge, et hetke huvi kasutusmärkide ostmise vastu ei saa olema
piisav ning avalik pakkumine kukub läbi (kuna avaliku müügi õnnestumiseks on vaja täis
saada minimaalne piirmäär). Kostja otsustas avaliku müügi lükata edasi turuolukorra
paranemiseni ning avaldas 04.02.2019 teate, milles andis teada, et kasutusmärkide avalik
müük lõpetatakse kuni edasiste teavitusteni, kostja jätkab platvormi arendamist ning
väljastab kasutusmärgid varajastele panustajatele.
11. Kostja küsis varajastelt panustajatelt vajalikke rekvisiite kasutusmärkide ülekandmiseks
ning nende saamisel kandis kasutusmärgid isikutele üle. Kostja saatis hagejale 27.02.2019
ekirja, milles teatas, et plaanib kasutusmärgid hagejale üle anda ning palus selleks vajalikke
andmeid. Hageja ei ole kostja kirjale vastanud ega oma rekvisiite teatanud, mistõttu ei ole
kostja saanud hagejale kasutusmärke üle anda. Hagejalt on vastavaid rekvisiite küsinud ka
Bitcoin Suisse AG, litsentseeritud finantsvahendaja, kuid ka neile ei ole hageja vastanud.
Tänaseks on kostja kandnud kasutusmärgid üle kõigile teistele varajastele panustajatele
peale hageja. Lisaks on praeguseks Orviumi platvormil võimalik juba neid ka kasutada.
Orviumi platvorm on aktiivses töös.
12. Kostja poolt puudub oluline lepingurikkumine ning hagejal puudub õigus lepingust
taganemiseks. Korralise taganemise võimalust lepingus ette nähtud ei ole. Hageja ei saanud
anda mingit täiendavat tähtaega, kui puudus algne tähtaeg kohustuse täitmiseks. Lepingus
ei olnud sätestatud tähtaega kasutusmärkide väljastamiseks. Sellest, et kasutusmärkide
loomise üritus on planeeritud 3-ndasse kvartalisse, ei saa tuletada kostja kohustust anda
kasutusmärgid üle 2018. a 3-ndas kvartalis või mingil muul kuupäeval pärast seda.
Kasutusmärgid tuli anda üle pärast nende genereerimist, mitte teatud aja möödumisel
lepingu sõlmimisest.
13. Samuti on lepingus selgelt kokku lepitud, et kostja ei anna mingeid garantiisid ega vastuta
muu hulgas selle eest, kas üldse on võimalik kasutusmärke luua ja üle anda. Kuna kostja on
püüdnud anda neid hagejale üle alates 27.02.2019, ei saa ta olla lepingut oluliselt rikkunud.
Hageja on ise vastuvõtuviivituses, kuna ei ole andnud vajalikke andmeid kasutusmärkide
üleandmiseks.
Tsiviilasi nr 2-19-436
4 (8)
Maakohtu otsus
14. Harju Maakohus jättis 10.10.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda.
15. Lepingus ei olnud sätestatud korralise taganemise võimalusi. Seega saab Lepingust
taganemiseks olla üksnes oluline lepingu rikkumine.
16. Maakohus leidis, et tähtaega kasutusmärkide üleandmiseks pooled Lepingus kokku ei
leppinud. Lepingus on sätestatud kasutusmärkide genereerimise sündmus (Token Generation
Event), mis tähendab ühisrahastust 2018. a kolmandas kvartalis Orvium platvormi
arendamiseks, kuid ka sellest ei saa tuletada kostjale tähtaega anda hagejale soovitud
kasutusmärgid üle kindlal kuupäeval.
17. Maakohtu hinnangul puudub alus tuletada ka võimalikku mõistlikku tähtaega
ajavahemikust, mis kulus Lepingu sõlmimisest kuni eeldatava genereerimise sündmuse
lõppemiseni. Lepingust ei tulene, et kasutusmärkide genereerimise sündmus pidi toimuma
hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis ning et sündmuse hilisem toimumine oleks Lepinguga
vastuolus. Kohtu hinnangul tuleb Lepingut tõlgendada pigem selliselt, et 2018. a kolmandas
kvartalis oli sündmuse eeldatav toimumise aeg.
18. Samas märkis maakohus, et eelnevast ei saa järeldada, et kostja kohustus võiks jääda
lõpmatuseni täitmata. Maakohus leidis, et vaidluse all ei ole, et kostja on pakkunud hagejale
kohustuse täitmist 27.02.2019, seega vähem kui 5 kuu möödumisel eeldatavast kasutusmärkide
genereerimise sündmuse toimumise tähtajast. Kohtu hinnangul ei ole, arvestades eeldatavat
kasutusmärkide genereerimise aega (hiljemalt 2018. a septembri lõpp), kostja poolt täitmise
pakkumisega 5 kuu möödudes võimalik tuvastada olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2
järgi. 19. Maakohtu hinnangul ei nähtu kostja 04.02.2019 teatest, et projekt on lõpetatud. Teate
kohaselt projekti jätkatakse ning kasutusmärke väljastatakse varajastele panustajatele ning
kavas on jätkata Orviumi platvormi edasiarendamist. Maakohtu hinnangul ei saa sellest teatest
tuleneda hagejale alust lepingust taganemiseks.
20. Maakohus märkis, et hageja on teadlikult sõlminud Lepingu ja nõustunud sellega, et
märkide väljastamine kätkeb endas ohtusid, mille kõik ostja täielikult enda peale võtab ning et
sellised ohud on näiteks see, et platvormi ei saada valmis või märkide loomise üritust ei toimu
või platvorm ei tõmba piisavalt peamiste sidusrühmade tähelepanu jne. Sellest tulenevalt ei
nõustunud maakohus hageja seisukohaga, et Lepingu tingimused kostja vastutuse
vähendamiseks oleks ka vastuolus hea usu põhimõttega.
21. Maakohtu hinnangul tuleneb Lepingu punktidest 4.1.c ja 4.2.d, et asjaolu, kas ja kuidas
konkreetselt kasutusmärke praegusel hetkel kasutada saab, s.o kas platvorm on täiesti valmis
või veel arendamisel, ei anna alust järeldada Lepingust tuleneva kohustuse täitmist
mittekohasena ega anna alust tugineda kohustuse rikkumisele.
Apellatsioonkaebus
22. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 11.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub
maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda.
23. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõudele, kuna ei ole seaduslik ega
põhjendatud. Maakohus tuvastas valesti, et lepingust ei tulene otseselt see, et kasutusmärkide
genereerimise sündmus pidi toimuma hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis. Maakohus ei ole
põhjendanud, miks on 2018. a kolmandas kvartalis toimuma pidanud sündmuse aeg üksnes
Tsiviilasi nr 2-19-436
5 (8)
eeldatav aeg. Kasutusmärkide genereerimise sündmuse toimumise aeg on ostjatele oluline.
Lisaks
Lepingule
on
sündmuse
toimumise
aeg
presenteeritud
kõigis
avalikes
turundusmaterjalides ning ostjad lähtuvad ostuotsust tehes justnimelt müüja poolt väljatoodud
ajalistest piiridest, millal ostetud toode luuakse ning millal on võimalik ostetu kätte saada.
24. Maakohus tuvastas valesti ka selle, et Lepingust ei tulene kostja kohustuse tähtaega.
Maakohus on jätnud tähelepanuta Lepingu lisa C, kus on kahes kohas selgelt märgitud, millal
kasutusmärgid ostjatele üle antakse. Lisa C esimeses tabelis märgitud: „ORV Tokenite
potentsiaalne maksimaalne pakkumine on teada enne Token Generation Eventi.“ Lisa C teises
tabelis on lisatud: „ORV Tokenid saavad olema jaotatud Token Generation Eventi kaudu.“ See
tähendab, et kasutusmärgid pidi kostja üle andma 2018. a kolmandas kvartalis.
25. Kui Lepingu artikkel 1 ning kaks punkti lisas C ei väljenda piisavalt täpselt, et
kasutusmärgid tuleb luua ja üle anda 2018. a kolmandas kvartalis, on kohus vääralt kohaldanud
materiaalõigust leides, et jaanuaris 2019 ei olnud veel möödunud mõistlik aeg (VÕS § 27 lg 2),
et lepingu täitmist nõuda. Kolmas kvartal lõppes 30.09.2018. Hageja pöördus esimest korda
kostja poole 3 kuud pärast tähtaja möödumist ehk 19.12.2018, et raha tagasi nõuda
kohtuväliselt, kuid kostja keeldus. Neli kuud pärast tähtaja möödumist, s.o 10.01.2019, pöördus
hageja raha tagastamise nõudega kohtusse.
26. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole mõistlik tähtaeg möödunud 19.12.2018 või
10.01.2019. Maakohus on jätnud ka märkimata, kui kaua oleks pidanud hageja ootama, et tema
pöördumine kvalifitseeruks „mõistlikuks“ ning mis hetkest alates oleks lepingust taganemine
õigustatud. Hageja on seisukohal, et kohus ei ole sellega täitnud selgitamis- ja
kvalifitseerimiskohustust.
27. Maakohus on teinud vea, märkides, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei
ole kostjalt täitmist vastu võtnud. Tegelikult on selle asjaolu osas poolte vahel vaidlus. Kostja
27.02.2019 e-kirja ei saa lugeda kohaseks lepingutäitmiseks. Lepingus ja selle lisa B punktis 8
on sätestatud, kuidas ostja kasutusmärgid kätte saab. Nimelt ei anta neid üle, vaid üle antakse
privaatne võti, millega ostja saab ligipääsu aadressile, kus kasutusmärke hoiustatakse.
Käesoleval juhul on kostja küsinud hagejalt tema rahakoti aadressi, mis ei ole kohane lepingu
täitmine.
28. Kostja ei ole tõendanud, et portaal on valmis. Kui ei ole portaali, millele saab
kasutusmärkidega siseneda, siis puudub ka kasutusmärkidel sisu ning väärtus. Kostja avaldas
04.02.2019 avaliku teate, et portaali ja kasutusmärkide loomine peatatakse, kuna piisavalt raha
ei ole suudetud kokku koguda. Seega on ebausutav, et 23 päeva hiljem, s.o 27.02.2019, ilma
mingi rahata, oli nii portaal kui ka kasutusmärgid korraga valmis. Maakohus on jätnud
tähelepanuta ilmselge vastuolu kahe üksteisele järgneva sündmuse vahel, mille kohaselt kostja
esmalt ei saanud 9 kuuga midagi valmis, siis teavitas, et portaali ei saagi valmis raha puuduse
tõttu ning seejärel pakkus 23 päeva pärast hagejale valmis toodet.
Vastustaja seisukoht
29. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik
menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes
kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb
jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-19-436
6 (8)
31. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme
õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s
8 sätestatule. Maakohus on nõuetekohaselt kõiki poolte väiteid ja esitatud tõendeid hinnanud.
Maakohus otsustas oma siseveendumuse kohaselt õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei ole
põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud
faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise
menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud
asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et
Lepingus ei olnud kokku lepitud kostja kohustuse täitmise tähtaega ja kostja ei ole seega
kohustust kasutusmärkide üleandmise osas rikkunud. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS
§ 654 lg 6 alusel ei korda.
33. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas,
et kostja poolset olulist lepingurikkumist ei ole võimalik tuvastada ka sellest, et kostja on
pakkunud hagejale kohustuse täitmist 27.02.2019. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu
otsusest välja jätta.
Kolleegiumi hinnangul ei oma kostja käitumine pärast hageja poolt taganemisavalduse esitamist
(19.12.2018 või alternatiivselt 10.01.2019) käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Lepingust
taganemiseks peavad olema täidetud lisaks formaalsetele eeldustele ka materiaalsed eeldused.
Materiaalseks eelduseks on VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingu oluline rikkumine. Seejuures
peavad materiaalsed eeldused (kohustuse oluline rikkumine) olema täidetud taganemisavalduse
esitamise ajal. Lepingust taganemise õigust tuleb seega käesolevas asjas hinnata hageja
taganemisavalduse esitamise aja, s.o 19.12.2018 või alternatiivselt 10.01.2019 seisuga.
Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et Lepingus ei olnud sätestatud tähtaega
kostja kohustuse täitmiseks ja sellist kohustust ei tekkinud kostjal ka tulenevalt mõistliku aja
põhimõttest enne taganemisavalduse esitamist, mistõttu kostja ei ole lepingut rikkunud.
Tuvastades, et taganemisavalduse esitamise seisuga kostja lepingut rikkunud ei olnud, puudub
vajadus hinnata seda, kas kostja on pärast taganemisavalduse esitamist lepingut rikkunud ning
kas kostja on pakkunud hagejale kohast lepingu täitmist.
34. Samuti tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendused selle kohta, kas ja kuidas kostja
poolt pakutavaid kasutusmärke lepingu täitmise pakkumise ajal kasutada saab ning kas sellest
tulenevalt on kostja enda kohustust rikkunud või mitte. Kasutusmärkide kasutusvõimalused
omaksid kolleegiumi hinnangul tähtsust siis, kui kohtul tuleks hinnata, kas 27.02.2019 kostja
pakkumine oli kohustuse täitmine või mitte.
35. Kostja esitas 24.04.2020 ringkonnakohtule ORVIUM LABS S.L. ja Euroopa
Tuumauuringute Keskuse 13.12.2019 eelkokkuleppe. Kostja soovib sellega tõendada, et kostja
loodud platvorm on töös ja kasutuses ning rahvusvaheliselt edukas ja tunnustatud. Kolleegium
leiab, et kuna käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja loodud platvorm on
kasutusvalmis, ei oma kostja esitatud tõend asjas tähtsust ja tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel jätta
vastu võtmata. Kostja on dokumendi esitanud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus seda
füüsiliselt tagastada.
36. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei jätnud
põhjendamatult tähelepanuta Lepingu lisa C. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu antud lisast
kasutusmärkide üleandmise tähtaega, vaid selles kinnitatakse jaotatavate kasutusmärkide
maksimaalne arv. Lisas C on märgitud, et „ORV kasutusmärkide potentsiaalne maksimaalne
Tsiviilasi nr 2-19-436
7 (8)
pakkumine on teada enne kasutusmärkide genereerimise sündmust. ORV kasutusmärkide lõplik
kogupakkumine põhineb omandamistel, kuid ei ole kunagi suurem kui maksimaalne arv.
Kasutusmärkide genereerimise sündmuse ülempiir on 20 000 000 USD.“ Lisa C teises tabelis
on märgitud, et „ORV kasutusmärgid saavad olema jaotatud kasutusmärkide genereerimise
sündmuse kaudu“ (tl 7 pöördel). Seega ei ole selles lisas märgitud, mis tähtajaks tuleb
kasutusmärgid jaotada, vaid, et seda tehakse üheaegselt kasutusmärkide genereerimise
sündmusega. Nagu maakohus õigesti leidis, ei tulene Lepingust, et kasutusmärkide
genereerimise sündmus pidi toimuma hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis ning et 2018. a
kolmanda kvartali puhul on tegemist eeldatava kasutusmärkide genereerimise sündmuse ajaga.
Seejuures tuleb arvestada ja maakohus on sellele ka tähelepanu juhtinud, et Lepingu punktis
4.2.d on ostja kinnitanud arusaamist, et selle lepingu sõlmimine ja märkide väljastamine kätkeb
endas ohtusid, mille ostja täielikult enda peale võtab ning et sellisteks ohtudeks on näiteks, et
platvormi ei saada valmis või märkide loomise üritust ei toimu. Hageja on Lepingu kohaselt nn
varajane panustaja, kes sai selle tõttu võimaluse 20% ulatuses rohkem kasutusmärke saada.
Varajase panustaja risk on see, et projekti ebaedu korral kaotab ta oma investeeringu (Lepingu
lisa B). Kui risk ennast õigustab, saab ta kasutusmärke rohkem. Tulenevalt suuremast riski
kandmisest ei ole õige hageja poolne Lepingu tõlgendus, et kasutusmärkide genereerimise
sündmus ja nende jaotamine pidi toimuma kindlal tähtajal, sealhulgas hageja väidetud ajal, s.o
2018. a kolmandas kvartalis. Varajase panustaja risk on ka see, et kindlalt ei ole teada, millal
see sündmus toimub.
37. Maakohus tuvastas kolleegiumi arvates õigesti ka seda, et jaanuaris 2019 ei olnud
möödunud mõistlik aeg lepingu täitmise nõudmiseks. VÕS § 82 lg 3 kohaselt juhul kui tähtaega
ei ole kindlaks määratud, tuleb kohustus täita mõistliku aja jooksul arvestades kohustuse
täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades seda, et konkreetset kasutusmärkide genereerimise
sündmuse kuupäeva ei olnud kokku lepitud, tegemist on platvormi arendamiseks sõlmitud
lepinguga ja selle arendamisega seotud riskid on jäetud ka investori kanda, ei saanud
kolleegiumi hinnangul olla 2019. a jaanuariks möödunud mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. 38.
Nii nagu maakohus õigesti märkis ei tähenda eelnev aga seda, et kostja kohustus võiks üldse
täitmata jääda. Kostjal tuleb täita kohustus antud lepingu olemust arvestades mõistlikul ajal.
Hageja taganemisavalduse esitamise ajaks see möödunud ei olnud. Seda, kas mõistlik aeg on
pärast taganemisavaldust möödunud, kohus käesolevas asjas ei hinda, kuna kohtule seab piirid
hageja taganemisavaldus. Kuna hageja ei ole Lepingust kehtivalt taganenud, on hagejal endiselt
õigus kostjale Lepingu rikkumise korral uus taganemisavaldus esitada.
39. Tulenevalt sellest, et vaidlus kostja 27.02.2019 kohustuse täitmise ja portaali valmisoleku
osas ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust, ei pea kolleegium vajalikuks vastata
ka apellandi väidetele seoses nimetatud asjaoludega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
41. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid.
42. Kostja esitas 24.04.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus
hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2261 eurot
(käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja
Tsiviilasi nr 2-19-436
8 (8)
osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 11,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 190 eurot
(käibemaksuta).
43. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on
põhjendatud ja nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.
44. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 190 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi
hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada
põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt
keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-
21-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud
tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt 1. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-
13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt 2. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-
193-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (vt 14. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas
nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (vt 11. veebruari 2015 määrust tsiviilasjas nr 32-
1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (vt 26. aprilli 2017 määrust tsiviilasjas nr 3-
2-1-34-17, p 15). Arvestades õigusabiteenuste üldist hinnatõusu ning käesoleva asja keerukust,
kuid seejuures asja vähest mahukust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikuks
tunnitasumääraks
maakohtu
poolt kohaldatud
tunnitasumäär
eurot
(käibemaksuta).
45. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulude
hüvitamiseks
osaliselt
ja
mõistab
hagejalt
kostja
kasuks
välja
apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (11,9x165) 1963,50 eurot (käibemaksu ei lisandu).
46. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis,
et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle
täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav