2-19-20379/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-20379

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. Š. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1062,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: A. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, e-

post: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult))

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja

vahel liitumislepingu (kliendinumber 8370007) alusel 01.06.2016 väljastatud arvest nr

2015500253 ja 01.09.2016 väljastatud arvest nr 2016409925 tulenev võlgnevus

summas 668,99 eurot (millest 493,83 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot sissenõudekulu

ja 145,16 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (sh

129,07 eurot põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis

hagiavalduse 16.12.2019 digiallkirjastamise seisuga ning 16,09 eurot alates 17.12.2019

kuni kohtuotsuse tegemiseni (13.05.2020 kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis)).

3. Välja mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 14.05.2020 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 493,83 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub

8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219%

päevas).

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. Š.lt hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva

viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% põhivõlalt päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-20379

2 (8)

5. TsMS § 162 lg 4 alusel jätta A. Š. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 125,00 eurot.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 200 eurot (riigilõiv).

7. Mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude (riigilõiv)

katteks 125,00 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskulult on A. Š. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale A. Š.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-19-20379

3 (8)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Pärnu Maakohtule hagi A. Š. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi puuduste

kõrvaldamiseks käiguta. 14.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Pärnu Maakohus

23.01.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. Š. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte

toimetada, siis 07.04.2020 määrusega kohus otsustas toimetada kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega

08.04.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega

loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 24.04.2020 ning kostjale vastamiseks antud

tähtaeg 14 päeva lõppes 08.05.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga

8370007, mille alusel on teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved:

- perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015500253

summas 47,04 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016.

- perioodil 01.-31.08.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr 2016409925

summas 446,79 eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016.

17.08.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõppemisest ja palus kostjat tasuda

võlasumma hiljemalt 24.08.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks,

luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 24.09.2016.

01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 493,83 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2015500253 summas 47,04 eurot ja arvest nr

2016409925 summas 446,79 eurot;

2) 412,32 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2015500253 tulenev viivis

perioodil 19.06.2016 kuni 16.12.2019 summas 42,02 eurot ja arvest nr 2016409925 tulenev

viivis perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 370,30 eurot;

3) 30,00 eurot sissenõudmiskulud.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot,

millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

Tsiviilasi nr 2-19-20379

4 (8)

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega

liitumislepingust kliendinumbriga 8370007. Haguavalduse kohaselt hageja õiguseelneja on

kostjale teenuseid osutanud ning väljastanud kostjale perioodil 01.-31.05.2016 osutatud

teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015500253 summas 47,04 eurot ja perioodil 01.-

31.08.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr 2016409925 summas 446,79

eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud.

Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest

tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest tasu.

Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. Hageja

on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

10. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud

teenuste ja ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule.

11. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 493,83 euro ja

sissenõudmiskulu 30,00 eurot kostjalt väljamõistmise osas.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga

0,070% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-20379

5 (8)

Kohus on hagejale 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja

poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges

määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.

detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud

viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

13. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud

viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära

rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on

käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne

viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda

ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast

koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-,

mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks

25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%.

Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui

tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.

Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada

viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.

14. Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Arvest nr 2015500253 tasumata 47,04 eurolt perioodil 19.06.2016 kuni

16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivis

oli hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav summas 13,15 eurot; arve nr 2016409925

põhivõlalt 446,79 eurolt perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) seadusjärgses

määras arvestatud viivise summa oli sissenõutav 115,92 eurot. Seega hagiavalduse

allkirjastamise seisuga 16.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivis sissenõutav kokku summas 129,07

eurot (hageja arvestas määraga 0,07% viivisesummaks 412,32 eurot).

Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.

15. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 493,83 euro täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Tsiviilasi nr 2-19-20379

6 (8)

Täiendavalt on menetluse ajal viivis muutunud sissenõutavaks summas 16,09 eurot. Kohus

arvutas viivist põhivõlalt (493,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse allkirjastamisele järgnevast päevast 17.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t

13.05.2020 kaasa arvatud). Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmisel ekslikult jätnud

tähelepanuta, et hageja on sissenõutava viivise summaliselt välja arvutanud hagiavalduse

16.12.2019 digitaalselt allkirjastamise seisuga, hagiavaldus on kohtule edastatud aga

18.12.2019. Seega tegelikult oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

veel kahe päeva eest ehk suuremas summas, kui hageja hagiavalduses näitas. TsMS § 367 ei

võimalda taotleda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist

protsendina põhivõlast. Seda puudust ei kõrvaldanud hageja ka kohtu nõudmisel 14.01.2020

esitatud parandatud hagiavalduse terviktekstis. Kohus leiab aga, et see puudus ei takista hagi

menetlemist ega kostjal nõudest arusaamist.

TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt viivise välja kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud osas kindlas summas ning alates 14.05.2020 protsendina põhivõlast

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

18. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks

riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses

nõuded.

Hageja märkis hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaks 1062,32 eurot ja tasus sellele

vastavalt riigilõivu 200 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Samas suuruses nõuetega

hagiavalduse esitamisel oleks tsiviilasja hinnaks olnud 692,41 eurot (493,83 + 30,00 + 129,07

+ 493,83*8%), millelt riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks tasuda riigilõivu 125

eurot. Hageja otsustab ise milliseid nõudeid esitab. Riigilõivu tasumine on kohtusse

pöördumisel vältimatu eeldus, seega on hageja tasutud riigilõiv 200 eurot põhjendatud ja vajalik

kulu. See ei tähenda aga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu riigilõivu hüvitamist. Vastavalt

menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõivust 125 eurot ning hageja enda kanda 75

eurot.

19. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtu hinnangul on

lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuigi

kohus hagi osaliselt rahuldab. Hageja on sama liitumislepingu alusel sama kostja vastu kohtule

esitanud 27.03.2019 teise hagi, milles nõudis kostjalt perioodi 01.-30.06.2016 teenuste

Tsiviilasi nr 2-19-20379

7 (8)

kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015762766 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevust

(tsiviilasi nr 2-19-4635). 27.03.2019 esitas hageja sama liitumislepingu alusel kohtule veel ühe

hagi nõudega mõista kostjalt välja perioodi 01.-30.09.2016 teenuste kasutamise eest 01.10.2016

arve nr 2016622691 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus (tsiviilasi nr 2-19-4648, mis liideti

tsiviilasjaga nr 2-19-4635).

Tsiviilasjas nr 2-19-4635 kohus 26.07.2019 tagaseljaotsusega rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital hagi A. Š. vastu osaliselt ning määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruseks 267 eurot (s.h 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

ja 192 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 170,27 eurot mõistis A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja oleks saanud esitada praeguses asjas maikuu 2016 ja augustikuu 2016

teenuste eest esitatud arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes hagis koos juunikuu 2016 ja

septembrikuu 2016 teenuste arvetest tulenevate nõuetega. 27.03.2019 esimeste hagiavalduste

esitamise ajal, olid ka maikuu 2016 ja augustikuu 2016 arvetest tulenevad nõuded sissenõutavad

ja hagejale loovutatud (kõik nõuded kostja vastu loovutati hagejale ühe korraga 01.08.2018).

Arvete kohta eraldi hagide esitamisel ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on

ise põhjendamatult suurendanud enda menetluskulusid. Hageja esitas ühest liitumislepingust

tuleneva nelja erineva kuu teenuse arvete võlgnevuste kohta kolm erinevat hagiavaldust. Kõigi

hagiavalduste eest tasus hageja riigilõivu, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks palus

hageja kõigis kolmes hagiavalduses menetluskuludena mõista kostjalt välja lepingulise esindaja

kulud summas 420 eurot.

Hageja on erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega

kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse

ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel

ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS §

6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te

1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust

ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest

lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult

kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine.

20. Kohus on 26.07.2019 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19-4635 hageja kasuks kostjalt välja

mõistnud õigusabikulude katteks 170,27 eurot. Eelkirjeldatud hea usu põhimõtte rikkumise

tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on

hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu. Hagiavalduse vormistamisel on

hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute

ning arvete numbreid ja summasid.

Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks

lepingulise esindaja kulud olnud üksnes ühe hagiavalduse koostamise eest. Mõistlikult saab

eeldada, et paari arve lisamine võlgnevuse arvestusele ei oleks lepingulise esindaja tasu

suurendanud. Lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui kahe arve

asemel tuleb hagiavaldusse märkida nelja arve numbrid ja summad.

Tsiviilasi nr 2-19-20379

8 (8)

21. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 200 eurot, millest vastavalt kulude jaotusele 125,00 eurot mõistab välja kostjalt

hageja kasuks.

22. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

23. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning

uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1

ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik