2-18-10309/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-10309

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Napal ja advokaadibüroo HansaLaw OÜ

hagi Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsiooni vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt nende kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Napal ja advokaadibüroo HansaLaw OÜ

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): Aktsiaselts Napal (registrikood

10067560) ja advokaadibüroo HansaLaw OÜ

(registrikood 11055205), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja (vastustaja): Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon (registrikood 80014387), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 7. veebruari 2020 otsus tühistada osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kostja 12. juuni 2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise nõude ja jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega kostja 12. juuni 2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõue

rahuldada ja jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

I.2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks nii maa- kui ka ringkonnakohtus

3500 eurot.

I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud maakohtu otsus muutmata.

I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2 (7)

II.2. Tuvastada Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (edaspidi:

EVEA) 12. juuni 2018 üldkoosoleku järgmiste otsuste tühisus:

II.2.1 otsus kutsuda tagasi kõik praegused EVEA volikogu liikmed, sh

president KK. Kuna EVEA põhikirja punktis 18 lähtuvalt EVEA

president on juhatuse esimees, siis on alates volikogu tagasikutsumise

hetkest KK tagasi kutsutud ka EVEA juhatuse liikme kohalt;

II.2.2 otsustati määrata EVEA volikogu suuruseks 15 liiget;

II.2.3 otsustati valida EVEA volikogu liikmeteks – HR, MK, MB, SA, KK,

RL, MM, JL, IM, DH, AK, KO, SV, AP ja VS;

II.2.4 otsustati valida EVEA presidendiks HR;

II.2.5 otsustati kinnitada EVEA asepresidendiks MK;

II.2.6 otsustati kinnitada EVEA asepresidendiks JL.

II.3. Jätta rahuldamata punktis II.2 viidatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts Napal ja advokaadibüroo HansaLaw OÜ (hagejad) esitasid 5. juulil 2018 Harju

Maakohtule hagi Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (kostja) vastu, millega

vaidlustasid kostja 12. juuni 2018 üldkoosoleku otsused.

1.1. Esimese võimalusena palusid hagejad tuvastada otsuste tühisus ja loetlesid sealjuures

järgmised otsused (edaspidi: vaidlusalused otsused):

-

otsus kutsuda tagasi kõik praegused kostja volikogu liikmed, sh president KK. Kuna

kostja põhikirja p-st 18 lähtuvalt kostja president on juhatuse esimees, siis on alates

volikogu tagasikutsumise hetkest KK tagasi kutsutud ka kostja juhatuse liikme kohalt;

-

otsustati määrata kostja volikogu suuruseks 15 liiget;

-

otsustati valida kostja volikogu liikmeteks – HR, MK, MB, SA, KK, RL, MM, JL, IM,

DH, AK, KO, SV, AP ja VS;

-

otsustati valida kostja presidendiks HR;

-

otsustati kinnitada kostja asepresidendiks MK;

3 (7)

-

otsustati kinnitada kostja asepresidendiks JL.

1.2. Teise võimalusena palusid hagejad tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks.

1.3. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud:

-

kostja on mittetulundusühing (MTÜ) ja mõlemad hagejad on kostja liikmed;

-

kostja juhatus kutsus 12. juuniks 2018 kokku kostja üldkoosoleku. Vastavalt koosoleku

kokkukutsumise teatele oli koosoleku ajaks määratud 12. juunil 2018 kell 15 ja kohaks

Tallinn Tondi 1. Teates määrati koosolekule registreerimise ajaks 8. juuni 2018,

selleks ajaks tuli esitada volituse alusel osalejate volikirjad;

-

HR ja MK esitasid koosoleku alguses 43 täiendavat volikirja, mida registreerija KH-l

polnud võimalik kontrollida. Nimelt puudus kostja liikmete nimekiri, sest nimekirja

pidanud juhatuse liige RA esitas üldkoosolekule lahkumisavalduse;

-

kostja president KK alustas koosolekut kell 15:25 ja püüdis välja selgitada seisukohad

seoses volikirjade hilinenud esitamisega. Selle käigus avaldati:

o hilinenult esitatud volikirju ei saa arvesse võtta ja kuna volikirjade kontrollimine

võtab aega 1,5–2 t, siis tuleks koosolek edasi lükata,

o koosolekut võib alustada, sest üldkoosolekul osalemine on iga liikme põhiõigus

ja seda piirata ei ole õige;

-

president KK sedastas, et kuna pole võimalik piiritleda koosolekul osalejate ringi ja on

tekkinud ületamatud vastuolud, siis jääb koosolek ära. Seejärel kell 15:55 lahkus

41 kostja liiget. KK koostas koosoleku protokolli (edaspidi: protokoll A);

-

hiljem Äriregistrile kannete tegemiseks esitatud dokumentidest ilmneb, et osa kostja

liikmeid alustas kell 16:20 uut koosolekut, võttis seal vastu vaidlusalused otsused ning

selle kohta koostasid JL ja LT protokolli (edaspidi: protokoll B).

1.4. Oma nõuet vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks põhjendasid hagejad järgmiselt:

-

rikuti koosoleku kokkukutsumise korda:

o koosolekut juhatanud KK teatas, et koosolek jäetakse ära ületamatute

erimeelsuste tõttu osalejate ringi piiritlemisel ja uue koosoleku aeg teatatakse

täiendavalt. Pärast sellise teate esitamist pool tundi hiljem alustatud uut

koosolekut ei saa lugeda enam samaks koosolekuks, mille juhatus

12. juuniks 2018 oli kokku kutsunud ja ka läbi viinud;

o seega oleks tulnud kell 16:20 alanud koosolek eraldi kokku kutsuda, mida aga

korrakohaselt ei tehtud;

-

otsuste vastuvõtmise koosolekul osalejatest oluline osa registreeriti selleks ette nähtud

korda rikkudes, sest HR ja MK ei esitanud neile antud volikirju üldkoosoleku

kokkukutsumise teates määratud ajaks, st 8. juuniks 2018. Eelneva registreerimise

nõue on vajalik, sest ligi 300 liikmega MTÜ koosolekul ei tohiks tekkida vajadust

volitusi kontrollida;

-

otsused võeti vastu viisil, mis on vastuolus heade kommetega, sest 41 liiget oli otsuste

vastuvõtmise ajaks lahkunud teadmisega, et koosolek on lõppenud.

1.5. Hagejad palusid hagi tagada, selle taotluse jättis maakohus 18. juulil 2018 rahuldamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited otsuste tühisuse osas on järgmised:

-

vaidlusalused otsused ei riku hagejate õigusi;

-

hagejad ei avaldanud täpselt koosolekule registreerimise ja volikirjade esitamise

asjaolusid, aga asja lahendamisel pole tähtsust, mitu liiget eelnevalt koosolekule

registreerus, sest juhatusel oli liikmete nimekiri;

4 (7)

-

liikme õigust koosolekul osaleda ei saa piirata, ilma, et selline võimalus oleks

põhikirjas otse ette nähtud ja kooskõlas seadusega. Ühingul on kohustus registreerida

kõik üldkoosolekul osaleda soovivad liikmed ning registreerumisprotsessi tõrgeteta ja

ladusat läbiviimist saab teostada ka viisil, et seejuures ei piirata põhjendamatult

liikmete õiguseid;

-

toimus üks üldkoosolek algusajaga kell 15:00 ning lõpuajaga kell 18:57. Kuigi 41 liiget

lahkus koosolekult enne otsuste vastuvõtmist, ei muuda see koosolekut nende

lahkumise ajast lõppenuks. Protokoll A ei ole õige, pealegi on vastava faili koostanud

hagejate lepinguline esindaja. Üldkoosolek ei valinud KK juhatajaks ega

protokollijaks. Samal põhjusel pole tähendust KK sõnavõtul üldkoosoleku ärajätmise

kohta. Isegi kui ta olnuks üldkoosoleku juhataja, siis täidab juhataja koosolekut läbi

viies formaalset rolli, kes ei saa liikmete eest otsustada;

-

vastavalt kostja põhikirja p-le 16 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul

on kohal vähemalt 20 ühingu liiget, see tingimus oli täidetud ka pärast kella 16:20 ja

olenemata hagejate väidetest ebapiisava registreerimise kohta.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 7. veebruari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

võrdsetes osades hagejate kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

Tsiviilasja hinnana märkis maakohus otsuses kummagi hageja kohta 3500 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et 12. juunil 2018 kell 15 algas kostja üldkoosolek, mille käigu kohta

koostati protokollid A ja B: esimese koostas KK, kes oli sellel ajal kostja juhatuse esimees ja

president, teise koostasid LT ja JL, kes valiti kell 16:20 koosolekule jäänud liikmete poolt

koosoleku juhatajaks ja protokollijaks. Vaidlust pole, et kostja juhatus kutsus koosoleku kokku

ja sellest teatati kohaselt. Koosolekule kogunes algul 122 liiget, kellest kell 15:55 lahkusid 41

ja alles jäi 81 liiget. Kahtlust pole ka selles, et koosolekule jäänud ja vaidlusalused otsused

vastu võtnud isikud olid kostja liikmed, st formaalselt on tegemist kostja üldkoosoleku

otsustega.

3.2. Kostja kui eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

õigusliku alusena nimetas maakohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 ja otsuse

tühisuse tuvastamise nõude osas lg 2. Lisaks viitas maakohus ka mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 24¹ lg-le 1. Hageja väidetest lähtuvalt pidas maakohus vajalikuks kontrollida, kas

vaidlusalused otsused võivad olla tühised või kehtetuks tunnistatavad kokkukutsumise korra

rikkumise, häälteenamuse puudumise ja heade kommete vastasuse tõttu.

3.3. Maakohus leidis, et 12. juunil 2018 toimus üks terviklik koosolek. Koosoleku käigu

hindamisel saab lähtuda mõlemast protokollist A ja B. Neist esimese osas pole tähtsust, kes

protokolli teksti arvutisse trükkis, oluline on, et protokolli sisu eest vastutav isik on selle õigsust

oma allkirjaga kinnitanud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et KK-l puudus õigus koosolekut sisse

juhatada. Samas ei järeldu KK kell 15:55 tehtud avaldusest, et koosolek on lõppenud, sest seda

ei saanud ta ise otsustada. Kostja liikmed koosoleku lõpetamise otsust vastu ei võtnud. Kui

lähtuda sellest, et toimus üks terviklik koosolek, siis MTÜS § 24¹ lg-s 1 nimetatud otsuste

tühisuse aluseid ei esine.

3.4. Heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena

saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga

ehk sellega, mida otsustati. Sellist sisu ei ole hagejad esile toonud, mistõttu pole vaidlusalused

otsused kõnelusel põhjusel tühised.

5 (7)

3.5. MTÜS § 24 lg 2 tõttu ei ole vaidlusalused otsused kehtetud, sest kostja liikmete

14. veebruari 2019 üldkoosolekul on 12. juuni 2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused samal

kujul kinnitatud.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada

vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise osas ja see nõue

rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda.

Hagejate kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

12. juuniks 2018 kutsus koosoleku kokku kostja juhatus ja viis selle ka läbi;

-

juhatuse kokku kutsutud koosolek lõppes kell 15:55, kui KK avaldas, et koosolek jääb

ära;

-

pärast nimetatud kellaaega tehtud toimingud, st kell 16:20–18:57 toimunud arutelu ja

otsustamine ei toimunud enam sama koosoleku raames, st selle nn teist koosolekut ei

ole seaduses ja põhikirjas ette nähtud korras kokku kutsutud ning vaidlusalused otsused

on tühised;

-

samuti on vaiudlusalused otsused vastusolus heade kommetega, sest MK ja HR esitasid

neile väljastatud volikirjad hilinenult ja pahatahtliku kavatsusega takistada KK poolt

koosoleku läbiviimist. Samad isikud valiti nn teisel koosolekul volikogu liikmeteks,

sealjuures HR nimetati presidendiks ja MK asepresidendiks. Seega on ilmne nende tahe

haarata ühingus võim segaduse tekitamise ja reglemendi mittejärgimisega.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada ja hagi vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõudes rahuldada. Hagejate

apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud.

7. Hagiavalduse resolutsiooni p 1 kohaselt paluvad hagejad tuvastada kostja 12. juuni 2018

üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse ja sõna „sealhulgas“ järel on loetletud kuus konkreetset

otsust. Ringkonnakohus tegi hagejatele ettepaneku selgitada, milline tähendus on kasutatud

sõnal „sealhulgas“. Eelkõige pidi hagejad selgitama, kas kõnealuse p 1 algusosaga on hõlmatud

veel mingid muud otsused peale nende, mis on esitatud järgnevas loetelus. Hagejad ühtegi

muud konkreetset otsust ei nimetanud. Kuna kohtus saab vaidlustada konkreetseid otsuseid, siis

käsitleb ringkonnakohus hagi nii, et sellega on hõlmatud eespool p-s 1.1 loetletud otsused.

8. Kaebuse kohaselt ei soovi hagejad enam vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise

nõude lahendamist. Seega vaidlustasid hagejad maakohtu otsuse osaliselt, st otsuste tühisuse

tuvastamise nõude rahuldamata jätmise ja menetluskuulde jaotuse osas. Otsuste kehtetuks

tunnistamise nõude rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte seisukohtade alusel saab ringkonnakohus kaebuse

lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest, mille üle

ei ole pooltel vaidlust.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kella 15-ks kokku kutsutud ja kell 15.25 alanud

koosolek kestis veel ka pärast kella 15:55, sh kell 16:20 ja sellele järgneval ajal. Seeläbi ei jaga

ringkonnakohus maakohtu ja kostja arusaama, et 12. juunil 2018 toimus ainult üks koosolek.

10.1. MTÜS § 18 lg 1 esimese lause järgi on liikmete üldkoosolek MTÜ kõrgeim organ, seda

kinnitab ka kostja põhikirja p 14 esimene lause. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab

koosolek inimeste teatava rühma kokkutulekut ühiste küsimuste arutamiseks ja otsuste

6 (7)

tegemiseks. See tähendus on ka MTÜ liikmete (üld)koosolekul, st liikmed või nende esindajad

kogunevad eesmärgiga arutada päevakorras olevaid küsimusi ning vajaduse ja võimaluse korral

võtta vastu otsused. MTÜ üldkoosoleku peamised eesmärgid on võimaldada liikmetel ühiselt

teostada oma liikmeõigusi, kujundada oma seisukohti tulenevalt päevakorda pandud küsimuste

ühisest arutelust teiste liikmetega, hääletada kõiki asjaolusid ja arvamusi teades kujunenud tahte

kohaselt (Riigikohtu 18. oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-16, p 9 kolmas lõik).

Seega algab koosolek sisuliselt sellega, et inimesed kogunevad ja selleks pädev isik alustab

koosoleku läbiviimist. Koosolek lõppeb kas selle lõppemisest teatamise või osalejate

lahkumisega.

10.2. MTÜS § 21 lg 6 esimesed kolm lauset sätestavad, et MTÜ üldkoosolek protokollitakse,

protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, hääletustulemused ja

vastuvõetud otsused ning muud tähtsust omavad asjaolud, protokollile kirjutavad alla

koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku käigu (ja otsuste) protokollimise näeb ette ka

kostja põhikirja p 16 teine lause. MTÜS ega põhikiri ei nimeta kohustust kindlasti valida

koosoleku juhataja ja protokollija. Kuigi protokoll A ei kajasta koosoleku juhataja ja

protokollija valimist ning sellel on ainult KK allkiri, siis tuleb seda ikkagi käsitleda kell 15:25–

15:55 toimunud koosoleku protokollina. Riigikohus on näiteks otsustanud, et isiku valituks

osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või

kas neile on antud õige hinnang (20. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p 14 ja seal

viidatud varasem praktika). Sarnaselt ei saa protokolli lugeda olematuks ega kehtetuks pelgalt

põhjusel, et enne selle koostamisele asumist ei ole valitud koosoleku juhatajat ja/või

protokollijat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokollina A vormistatud dokumendi

tehnilise koostamise üksikasjad, sh faili loonud isik ei oma tähtsust (vrd sarnaselt kohtulahendi

kohta Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 35 teine lõik).

10.3. Vaidlust ei ole selles, et 12. juuni 2018 koosoleku avas KK ja see toimus vähemalt kuni

kella 15:55-ni tema juhtimisel. Selle aja jooksul eraldi koosoleku juhatajat ja protokollijat ei

valitud ega tehtud selleks ka ettepanekuid. Kõnealuses osas on protokollid A ja B sisuliselt

ühesugused. Protokolli A kohaselt kestis kella 15:55-ni diskussioon osalejate registreerimise

küsimuses, misjärel avaldas KK mh järgmist: „Täna jääb koosolek ära, sest ei ole võimalik

piiritleda osalejate ringi ja on ületamatud eriarvamused, milline oli registreerimise kuupäeva

õiguslik tähendus. Teatame kiiresti uue koosoleku aja, vabandan kõigi ees segaduse pärast.“

Sellega lõppeb protokoll A ja pooled on üksmeelsed, et 41 liikme esindajad lahkusid seepeale

koosolekult.

10.4. MTÜ on MTÜS § 2 lg 1 esimese lause kohaselt eraõiguslik juriidiline isik. TsÜS § 31

lg 2 esimese lause järgi on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. TsÜS § 32 sätestab,

et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed

peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Vaidlust pole, et KK oli 12. juunil 2018 kostja juhatuse liige. Kui MTÜ liikmete üldkoosolekul

teatab koosoleku avanud ja seda seni juhtinud juhatuse liige, et koosolek jääb ära ja teatakse

uue koosoleku aeg, siis tähendab see ühtlasi koosoleku lõpetamist. Kirjeldatud avaldusele

teistsuguse tähenduse andmine oleks vastuolus TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõtte ja MTÜ

liikmete huvidega arvestamise kohustusega.

10.5. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eespool p-s 10.3 tuvastatud asjaoludel ja p-s 10.4

märgitud põhjustel lugeda, et 12. juunil 2018 kella 15-ks kokku kutsutud kostja üldkoosolek

lõppes kell 15:55. Seega ei ole kell 16:20 alanud toimingud, sh vaidlusaluste otsuste

vastuvõtmine osa samast koosolekust, vaid eraldi uus koosolek.

11. Vaidlusalused otsused võeti vastu kostja liikmete koosolekul, mis algas kell 16:20 ja mida

ei olnud eelnevalt kokku kutsutud. Need otsused on tühised, mida kohus põhjendab järgmiselt.

7 (7)

11.1. MTÜS § 24¹ lg 1 esimese lause kohaselt on MTÜ üldkoosoleku otsus tühine mh juhul,

kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kell 16:20 alanud

koosolekut ei kutsutud kokku seaduses ja kostja põhikirjas ette nähtud korras, sellekohaseid

väiteid ega tõendeid pole esitatud. Järelikult on sellel koosolekul vastu võetud otsused tühised.

11.2. Otsuse tühisuse tuvastamiseks piisab ühe tühisuse aluse esinemisest, mistõttu pole vaja

käsitleda poolte muid väiteid ja tõendeid. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et hagejatel

puudub õiguskaitsehuvi. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda

vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist

(Riigikohtu 18. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-16, p 11 kolmas lõik ja seal viidatud

varasem praktika). MTÜ liikmel on õigus hageda üldkoosoleku otsuse tühisust, selleks ei pea

olema erilist huvi (vrd nt aktsiaseltsi kohta ibid neljas lõik). Hagi vaidlusaluste otsuste tühisuse

tuvastamise nõudes ja samuti hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

12. TsMS § 136 lg 4 ja § 137 lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda. TsMS

§ 134 lg 2 sätestab mh, et kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama

kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Vaidlusaluste otsuste vaidlustamise

nõude loetakse TsMS § 132 lg 4 p 8 järgi mittevaraliseks ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt

eeldatakse selle hinnana 3500 eurot. Vastavalt TsMS § 137 lg-tele 1 ja 3 kehtivad samad

põhimõtted ka kaebuse esitamisel. Vaatamata sellele, et hagi ja apellatsioonkaebuse esitasid

kaks hagejat, on eelnevas viidatud normide järgi tsiviilasja hind järelikult 3500 eurot.

13. Ringkonnakohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Hagejate eesmärk oli vaidlusalustest otsustest vabanemine, kusjuures pole oluline, kas

nad esitasid esimese võimalusena nende tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõude

(vrd Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17 ja seal viidatud varasem

praktika). Seetõttu pole ka oluline, et apellatsioonimenetlus toimus ainult otsuste tühisuse

tuvastamise osas. Pigem on määrava tähtsusega, et hagejad saavutasid vaidlusaluste otsuste

tühisuse tuvastamisega hagiga taotletud eesmärgi (vrd Riigikohtu 2. novembri 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 19.2). Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 järgi rahaliselt

kindlaks maakohus. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus on hagejatel võimalik esitada

maakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

14. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles tuleb esitada otsustus vaidlusaluste otsuste tühisuse

tuvastamise kohta, aga samuti maakohtu otsus jõustunud osas, milles samade otsuste kehtetuks

tunnistamise nõue jäi rahuldamata. Seega rahuldatakse hagi kokkuvõttes osaliselt. TsMS § 173

lg teise lause alusel märgitakse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotus.

15. MTÜS § 24 lg 6 ja § 24¹ lg 4 alusel tuleks saata kohtulahendi ärakiri registripidajale, kui

tühise otsuse alusel on tehtud kandeid. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris on kostja

registrikaardile kehtiva kandena nr 15 alates 25. juulist 2013 jätkuvalt kantud juhatuse liikmena

KK. Seega ei ole p-s 1.1 loetletud otsustest esimese alusel registrisse kannet tehtud. Teised

otsused ei sisalda registrisse kantavaid andmeid. Järelikult puudub vajadus lahendi saatmiseks

registripidajale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm