2-20-5588/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5588

Tsiviilasi

XX kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 26. märtsi 2020

kandemäärus nr 343212020

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja notar Kirsty Laidvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu registriosakonna 26. märtsi 2020 kandemääruse resolutsioon

jätta muutmata, kuid asendada selle põhjendused käesoleva määruse

põhjendustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas notari Kirsty Laidvee vahendusel 11. veebruaril 2020 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale avalduse, milles palus parandada kinnistu asukohaga Tallinnas XXX

(garaaž nr X, edaspidi: kinnistu) registriosa nr XXXXXXXX teise jao kande omaniku kohta ja

ainuomanikuna sisse kanda avaldaja.

2 (2)

2. Kinnistusosakond andis 9. märtsi 2020 määrusega avaldajale tähtaja puuduse kõrvalda-

miseks ja kohustas avaldajat esitama notariaalselt tõestatud omandiõiguse tunnistus, mis

tõendab kinnistu omandi kuulumist YY (pärandaja) ja avaldaja ühisvara hulka.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Kinnistusosakond jättis 26. märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 7, § 65¹ lg 4 ja § 63¹ lg 3 alusel rahuldamata, sest

avaldaja ei esitanud omandiõiguse tunnistust, mis tõendab kinnistu kuulumist ühisvara hulka.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja palub 9. aprillil 2020 esitatud määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada ja

uue määrusega avaldus rahuldada. Avaldaja on 11. veebruari 2020 pärimistunnistuse alusel

pärandaja ainupärija. Vahet ei ole, kas kinnistu oli pärandaja lahusvara või pärandaja ja avaldaja

jagamata ühisvara, pärimistunnistuse alusel kuulub kinnistu avaldajale.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Kinnistusosakond esitas ringkonnakohtule 11. mail 2020 andmed ja dokumendid selle kohta,

et 11. veebruari 2020 pärimistunnistus tunnistati kehtetuks ja 4. mail 2020 anti välja uus

pärimistunnistus. Ühtlasi edastas kinnistusosakond ringkonnakohtule notari avalduse, milles

sisaldub taotlus koos esialgse avalduse rahuldamisega kanda kinnistusraamatusse ka vastuväide.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel tuleb muuta põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda.

8. Nähtuvalt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest on kehtetuks tunnistatud

pärimistunnistus, millega tunnistati avaldaja pärandaja ainupärijaks. Uue pärimistunnistuse

kohaselt on pärandaja pärijad ½ suurustes mõttelistes osades avaldaja ja BB.

Pärimisseaduse (PärS) § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb

selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku avalduse alusel või omal algatusel

kehtetuks. PärS § 175 lg 2 esimese lause alusel viiakse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi

uus pärimismenetlus. Seega ei ole kehtetuks tunnistatud pärimistunnistusel enam sisulist

tähendust, mh ei saa sellega tõendada pärimisõigusjärglust KRS § 36¹ lg 3 kohaselt. Järelikult

ei saa kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse alusel enam teha kannet kinnistusraamatusse,

sest puudub vähemalt üks KRS § 35 lg 1 p 7 järgi vajalikest dokumentidest.

Lisaks on selgunud, et 11. veebruari 2020 kinnistamisosakonnale esitatud andmed ei vasta

tegelikkusele. Kinnistusraamatusse ei ole alust teha teadvalt ebaõiget kannet.

Neil kaalutlustel puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja kandemääruse tühistamiseks.

Kuna avaldusega taotletud kannet ei tehta, siis pole PärS § 175 lg 2 teise lause alusel ja KRS

§ 34¹ lg 7 p-s 4 ette nähtud korras vaja sisse kanda vastuväidet.

9. TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 2 ausel jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda.

10. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale kaevata Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm