2-17-18110/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18110

Tsiviilasi

KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) hagi First Telecom

Trading OÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): KCF Valdus OÜ

(likvideerimisel, registrikood 11901315), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja: First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel,

registrikood 10620229), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Varul

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2. märtsi 2020 määrus tühistada osaliselt kostja First Telecom

Trading OÜ (likvideerimisel) kasuks väljamõistetud õigusabikulu suuruse osas ja

vähendada väljamõistetud menetluskulu 18 euro võrra.

2. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata

kindlaks

kostja

menetluskulude

rahaline

suurus

summas

17 505,20 eurot (riigilõiv 50 eurot, tõendite kogumise kulu 16,80 eurot ja

õigusabikulu 17 438,40 eurot (käibemaksuga)).

2.3. Välja mõista hagejalt KCF Valdus OÜ (likvideerimisel) kostja First Telecom

Trading OÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskulu summas 17 505,20 eurot.

2.4. Välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult

(17 505,20 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 29. aprilli 2019 otsusega rahuldamata KCF

Valdus OÜ (likvideerimisel, hageja) hagi First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel, kostja)

vastu. Tallinna Ringkonnakohus muutis 20. detsembri 2019 otsusega maakohtu põhjendusi,

kuid jättis otsuse resolutsiooni muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Mõlema

kohtuastme menetluskulud jäid hageja kanda. Otsused jõustusid 10. veebruaril 2020, kui

Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ja jättis kassatsiooni-

menetluse kulud samuti hageja kanda.

2. Menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmavad kostja menetluskulud riigilõivu 50 eurot,

tõendite kogumise kulu 34,80 eurot ja õigusabikulusid 56 146,44 eurot. Kostjale osutati

õigusabi tunnihinnaga 140 – 270 eurot (käibemaksuta) kokku 299,70 t ulatuses. Kuna kostja ei

ole käibemaksukohustuslane, siis taotles ta kulude väljamõistmist käibemaksuga.

3. Hageja vaidles kostja maakohtus kantud menetluskulude suurusele vastu järgmistelt:

-

osad kostja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud tuleb jätta kostja kanda

sõltumata asja sisulise lahendamise tulemusest;

-

kostja nõuab põhjendamatult mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamist, sh sellise

esindaja kulude hüvitamist, kes ei osalenud kohtumenetluses lepingulise esindajana;

-

kostja lepinguliste esindajate kulusid ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuteks ja

vajalikeks, arvestades lepinguliste esindajate tehtud menetlustoimingute mahtu ja

samade õiguslike probleemide analüüsimist teises kohtumenetluses, samuti kuna kostja

esindajate tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 2. märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 17 523,20 euro ning mõistis selle summa hagejalt

kostja kasuks välja, samuti kohustas hagejat sellelt summalt tasuma viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Maakohus selgitas, et rühmitas kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud

kohtutoimikust nähtuvate menetlustoimingute kaupa ja andis neile hinnangu. Maakohus võttis

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel aluseks, et esindaja lähtus õigusabi-

toimingute tegemisel kohustusest kasutada kõiki seadusega kooskõlas olevaid viise kliendi

huvide kaitsmiseks ning menetluskulude nimekirjas märgitud ajaline kulu vastab tegelikkusele.

Kui menetlusdokument panustas asja õigesse lahendamisesse, on selle koostamiseks kulunud

aeg põhjendatud ja vajalik.

3 (5)

4.2. Maakohus arvestas menetlustoimingu tegemiseks kulunud aja hindamisel asjaolu, et

tegemist oli tavalise laenulepingu vaidlusega, mis on õiguslikult lihtne. Samuti ei esinenud

asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse kohalda eri õigusvaldkondade spetsiifilisi

regulatsioone. Vaidluse aluseks olev väidetav suuline laenuleping tegi teatud osas

menetlusosalistele raskemaks tõendada oma väiteid, kuid asja ei saa pidada ka tõenduslikult

keeruliseks. Seetõttu ei olnud kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamine vajalik.

4.3. Arvestades vaidluse õiguslikku lihtsust ning vaidluses käsitletud asjaolude piiratust

menetluse kestel on kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabitoimingutele põhjendatud

103,8 t ulatuses tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja menetluses

kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 17 438,40 eurot (= 140 × 103,8 + 20%). Koos

tasutud riigilõivuga (50 eurot) ja tõendite kogumise kuluga (34,80 eurot) tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 17 523,20 eurot (= 17 438,40 + 50 + 34,80).

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas 16. märtsil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja määrata hüvitatavate menetluskulude summaks mitte enam kui 11 824,80 eurot.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja lepinguliste esindajatena osalesid kohtumenetluses vandeadvokaadid Paul Varul

ja Kedli Anvelt. Samas on kostja kulunimekirjas kajastatud ka advokaat Silvia Urgase

osutatud õigusabi 4,8 t ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). See ei

ole kuluna käesolevas asjas, aga maakohus luges vastavad toimingud osaliselt

vajalikeks ja põhjendatuteks. Sel alusel palub hageja vähendada hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suurust kuni 691,20 euro võrra;

-

ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja määruskaebuse maakohtu 5. detsembri 2017

hagi tagamise määrusele. Seetõttu luges maakohus vääralt kostja kulu seoses hagi

tagamise määruse vaidlustamisega osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks. Sek alusel

tuleb hüvitatavate kulude suurust vähendada 1310 euro võrra;

-

arvestades hagivastuse mahtu ja asjaolu, et vastuse tekst kattub suures osas

2. jaanuari 2018 määruskaebuse tekstiga, ei ole vastav ajakulu vajalik ja põhjendatud

16 t ulatuses, vaid maksimaalselt 6 t ulatuses, mistõttu tuleb kostja menetluskulude

suurust vähendada 1680 euro võrra;

-

kostja 9. jaanuari 2019

menetlusdokumendi

esitamisega

seotud

ajakulu

on

põhjendamatu ja ebavajalik, sest selles esitatud seisukoht hageja lõppkasusaaja kohta

ei omanud asja lahendamisel mingisugust tähtsust ja kohtud sellele asjaolule lahendi

tegemisel ei viidanud ega tuginenud. See annab alust vähendada kulu 840 euro võrra;

-

kuivõrd ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagejalt tagatise nõudmiseks

kostja eeldatavate menetluskulude katteks, tuleb kostja lepingulise esindaja kulu seoses

taotluse esitamiseks vajalike toimingute tegemisega lugeda põhjendamatuks ja

ebavajalikuks täies ulatuses. Seega tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suurust vähendada 1142,40 euro võrra;

-

tõendite kogumise kulu 34,80 euro ulatuses pole põhjendatud ega vajalik. Nähtuvalt

kostja kulunimekirjast tegi kostja 18 euro ulatuses kulutusi Regati Valduse OÜ kinnis-

tusraamatu väljavõtte, Hotell Jurmala väärtpaberi omanike nimekirja ning HJ &

Partnerid OÜ äriregistri väljavõtte saamiseks. Samas ei ole kostja neid dokumente

käesolevas asjas tõendina esitanud. Kulunimekirja järgi tekkis 16,80 euro suurune kulu

seoses äriregistri väljavõtete tegemisega seitsme äriühingu kohta. Samas asjaolu, et

hageja lõppkasusaajaks on KK, ei omanud asja lahendamisel tähtsust, kuna maakohus

ega ringkonnakohus ei tuginenud otsuse tegemisel registriväljavõtetele.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. aprillil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid

menetluskulusid 18 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

8. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud. Kostja ei

vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas

on vaidlustatud määrus jõustunud.

9. Õigusabikulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb

kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-

15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

10. Alusetu on hageja seisukoht nagu kuuluks vaidlustatud määruse järgi hüvitamisele

advokaat S. Urgase ajakulu. Maakohus arvestas asja keerukuse ja mahukusega ning leidis, et

põhjendatud on kostja ühe lepingulise esindaja õigusabikulu tunnitasumääraga 140 eurot.

Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast oli advokaat S. Urgase tunnihind 120 eurot. Seega

ei ole maakohus advokaat S. Urgase tööga arvestanud, vaid on menetluskulude kindlaks-

määramisel lähtunud kõrgema tunnihinnaga tehtud toimingutest. Tervikuna on maakohus ka

kohaselt ja põhjendatult hinnanud, et ühe esindaja tegevus on olnud piisav.

11. Ainetu on hageja etteheide, et kostjale on hüvitatud hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebusega ja menetluskulude tagatise taotlusega seotud õigusabikulud, kuigi nii kaebus

kui ka taotlus jäid rahuldamata. Hageja viited TsMS § 169 lg-le 3 ja § 171 lg-le 1 ei ole

asjakohased, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam muuta

menetluskulude jaotust. TsMS kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja

mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Maa- ega ringkonnakohus

pole põhimenetluses leidnud, et kostja määruskaebusega või menetluskulude tagatise taotlusega

seotud menetluskulud peaksid jääma kostja enda kanda. Praegusel juhul on põhimenetluses

kõigis kohtuastmetes jäetud kõik menetluskulud hageja kanda.

Lisaks ei tähenda asjaolu, et taotlust või kaebust ei rahuldata, et sellele toimingule kulutatud

aeg on põhjendamatu. Maakohus lähtus õigesti ka sellest, et menetlusosalise parimaks kaitseks

on esindaja õigustatud kohtuvaidluses tegema menetlustoiminguid ja töötama eesmärgiga, et

menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Maakohus analüüsis mõlema kõnealuse

toimingu sisu ning lähtus sisulise analüüsi tulemusest põhjendatud ja vajaliku ajakulu

kindlaksmääramisel.

5 (5)

12. Hageja leiab põhjendamatult, et hagile vastamisega seotud ajakulu tuleb veelgi vähendada.

Kõrvutades kostja menetluskulude nimekirja ja vaidlustatud määruse põhjendusi, ei arvestanud

maakohus 16 t hulka ainult vastuse koostamise aega, vaid lisatud on ka muud toimingud, sh

hagiavalduse analüüs ja kliendiga suhtlemine. Samuti nähtub vaidlustatud määruse

põhjendustest, et maakohus vähendas kostja määruskaebuse koostamise ajakulu 14,1 t ulatuses,

sest leidis, et kaebuses ja hagivastuses esitatud sisulised väited kattuvad. Seega põhineb

maakohtu kindlaks määratud ajakulu seoses kostja vastusega hagile õigustoimingute sisu ja

kestuse analüüsil ega ole ülemäärane.

13. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kostja 9. jaanuari 2019 seisukoha koostamise ajakulu

5 t ulatuses. Maakohus leidis, et nimetatud menetlusdokument panustas asja sisulisse

lahendamisse osas, milles kostja esitas seisukohad tõendite tähtaegsuse ja tegeliku lõpp-

kasusaaja kohta. Kuigi maakohus ei ole kostja seisukohtadele lõppkasusaaja kohta kohtuotsuses

viidanud, ei tähenda see, et kostja seisukoht ei aidanud kaasa maakohtu siseveendumuse

kujunemisele kostja kasuks lahendi tegemisel.

14. Nõustuda ei saa ka hageja seisukohaga, et tõendite kogumise kulu on täies ulatuses

põhjendamatu. Nähtuvalt maakohtu 17. jaanuari 2019 protokollist otsustas maakohus kõik

menetluses esitatud tõendid toimikusse võtta. Seega ei saa väita, et kostja kulutus 7 äriühingu

(KCF Valdus OÜ, AS Luterma, AS Rubla, OÜ Linderin Grupp, Debt Adviser OÜ, AS REC

Varad ja Town Centre OÜ) kohta esitatud äriregistri väljavõttete saamiseks ei ole põhjendatud.

Samas ei ole põhimenetluses maakohtule esitatud Regati Valduse OÜ kinnistusraamatu

väljavõtet, Hotell Jurmala väärtpaberi omanike nimekirja ega HJ & Partnerid OÜ äriregistri

väljavõtet. Seega on nende tõendite kogumise kulu (kokku 18 eurot) ebavajalik ega kuulu

hageja poolt kostjale hüvitamisele. Selles osas rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna

17 505,20 eurot (käibemaksuga), millest 50 eurot on määruskaebuselt tasutud riigilõiv,

16,80 eurot tõendite kogumise kulu ja õigusabikulu 17 438,40 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei

saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest ei ole käibemaksukohustuslane.

Vastavalt kostja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab hageja maksma menetlus-

kulude tasumisega viivitamise korral kostjale viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm