1-19-4760/59 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-4760 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi C.T 121 lg 2 p 3 ning süüdistuses KarS § § de 4 ja 7 järgi lühimenetluses 200 lg 2 p-

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019 otsus Apellant süüdistatav Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav C.T isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel, viibib vahi all Tallinna Vanglas; kriminaalkorras karistatud Kaitsja

Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Jätta C.T apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus ja kannatanul üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 31. oktoobril 2019 otsuse, millega tunnistas C.T süüdi KarS 200 lg 2 p- -de 121 lg 2 p-le 3 vastava kuriteo § 121 lg 2 p 3 ning § de 4 ja 7 järgi. KarS § eest mõistis kohus C.T-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § de 4 ja 7 järgi 200 lg 2 pmõistis kohus C.T-le karistuseks 3 aastat vangistust. Liitkaristuse mõistmisel luges kohus KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel C.T liitkaristust 2 aastani. Sellest karistusest luges kohus KarS § 68 lg 1 alusel 4 kuud kantuks C.T 4. septembrist 2018 4 jaanuarini 2019 vahi all viibitud aja arvel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus C.T ärakandmata 1 aasta 8 kuu pikkust karistust Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aasta 3 kuud 28 päeva vangistuse) võrra ning mõistis liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Selle liitkaristuse kandmise aja alguseks luges kohus C.T kinnipidamise aja

24. aprilli 2019.

1.1 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistis kohus C.T süüdi selles, et ta varem teisele isikule raske tervisekahjustuse põhjustanud isikuna ründas 23. aprillil 2019 kella 19:00 paiku tekkinud tüli käigus Tammsaare pargi ja Estonia puiestee juures „Viru vahes“ , lõi teda rusikaga XX näkku, tõukas ta vastu aeda, seejärel lükkas pikali ning peksis teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse. Samal ajal lõi OO maas lamavat XX jalaga pähe, et C.T-d kakluses aidata. Kannatanu tundis löökide tulemusel tugevat füüsilist valu, tal hakkas ninast verd jooksma, samuti tekkis tugev peavalu, esihammas valutas ja loksus, tekkisid marrastused ja verevalumid. Kohus luges selle, et C.T kasutas 23.04.2019.a kella 19.00 paiku Tallinnas, Tammsaare pargis ja Estonia pst juures „Viru vahes“ tekkinud konflikti käigus vastu füüsilist XX tõendatuks kannatanu ütlustega, XX ja tunnistajate , , , , , , ja

AA LL VV PP DD EE TT , SS CC OO kahtlustatavana antud ütlustega, süüdistatava C.T enda süü osalise tunnistamisega, samuti isiku läbivaatuse protokolli ning selle juurde lisatud fototabeliga ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Nii kannatanu , kui ka tunnistajad XX AA, LL, VV, PP, , DD EE TT , , SS ja kahtlustatavana OO on andnud detailseid ja omavahel haakuvaid ütlusi süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimunud sündmuse kohta. Nii kannatanu, tunnistajad ja kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulatud on üheselt kinnitanud, et 23. aprillil 2019 kella 19.00 paiku toimus Tallinnas OO Tammsaare pargi vahetus läheduses nn „Viru Vahes“ konflikt Stassi (C.T ) ja X (XX) vahel. Tunnistajad on ülekuulamistel kinnitanud, et neile teadaolevalt tekkis konflikt seetõttu, et tihti kiusas poisse ning solvas tüdrukuid. Ütlustes on viidatud üheselt C.T-le XX kui isikule, kes kasutas füüsilist vägivalda kannatanu suhtes selliselt, et lõi XX kannatanule rusikaga näkku, lükkas vastu aeda, lükkas ta pikali, peksis käte ja jalgadega XX pähe ja kehasse. Kohus märgib: „Nii on tunnistaja elses menetluses ülekuulamise käigus selgitanud, AA kohtue et tema nägi, kuidas 23.04.2019.a kella 19:00 paiku Stas hakkas X peksma, X lõi Stasi vastu, püüdes end kaitsta. kukkus maha. Kõik kolm peksid X

X. Stasil olid nukid verised. Tunnistaja on kinnitanud, et LL 23.04.2019.a kella 18.00 paiku liiguti Tammsaare pargist Viru Vahesse, tema nägi, kuidas Stass pani maadlesid, siis keegi lõi X maha, kui Stass ja X X veel jalaga vastu nägu. Tunnistaja VV on kinnitanud, et 23.04.2019.a peale kuute, enne seitset õhtul

mindi Tammsaare pargist, Viru Vahesse, kus ta nägi, et Stas lõi lõi

X. Stas pani X maha ja R jalaga X-

le näkku aprilli lõpus läks S .

PP tunnistajana ülekuulamise käigus on kinnitanud, et Viru Vahes X- X X jalaga le kallale, nimelt lõi S rusikaga näkku, jalaga kõhtu. Samuti lõi OO näkku.“ Kohus märkis, et kannatanu XX ja C.T vahelist konflikti nägid pealt ka tunnistajad DD, EE TT , , SS ning CC, kes on kõik viidanud C.T-le kui KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanijale. Nii on tunnistajad kohtueelses menetluses kinnitanud, et C.T oli selleks isikuks, kes 23.04.2019.a Tammsaare pargi vahetus läheduses nn Viru Vahes omavahelise sõnavahetuse käigus tekkinud konfliktsituatsioonis lõi mitmel korral kannatanu . XX Kohus leidis, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (eelkõige kannatanu kannatanuna antud ütlustega ning kannatanu XX suhtes koostatud isiku läbivaatusprotokollis kajastatuga). Kannatanu kinnitas sarnaselt eelpool märgitud tunnistajatega, et C.T lõi teda mitmel korral rusikatega näopiirkonda, hüppas peale, pani pikali maha. Süüdistatav on sellist ulatuslikku vägivalla kasutamist kannatanu suhtes kohtuistungil eitanud, väites, et nagu tahtis teda enne rünnata ning tema tahtis viimast rahustada. C.T ütluste X kohta märkis kohus, et need on tema teguviisi õigustavad ega haaku tunnistajate ega kannatanu ütlustega.

1.2 KarS § 200 lg 2 p de 4 ja 7 järgi - mõistis maakohus C.T süüdi selles, et tema varem röövimise toimepannud isikuna, pani 3. augustil 2018 kella 01.00 paiku Tallinnas Aia 18 asuva Kalev SPA juures - -l

röövimise, tegutsedes grupis IN’i ja GJ ga. Nad võtsid kannatanult YY t vägivalda kasutades ära sularaha 200 eurot. Nimelt nõudsid nad kannatanult 50 euro üleandmist, kuid kannatanu ei soovinud neile raha anda. Seejärel võttis kannatanu kotist ära IN 200 eurot. Kui püüdis teda takistada, lõi aga näkku, vastu nina, põhjustades IN teda rusik ninaverejooksu. Seejärel püüdis teda ka jalaga lüüa, kuid kannatanu võttis jalast kinni ja IN lükkas ’i pikali. Siis sekkusid C.T ja , tõugates kannatanut IN GJ IN-st eemale, ja jooksid koos minema. Kannatanule põhjustati tema vastu kasutatud vägivallaga vasaku labakäe vigastus, tugev peavalu, ninaverejooks ja ninaluu murd. Kohus pidas tõendatuks, et C.T oli üks isikuist, kes füüsilist vägivalda kasutades tungisid kallal kannatanu - kannatanult

e YY le ning võitsid ära sularaha 200 eurot. Kannatanu

YY on andnud ütlusi selle kohta, et 03.08.2018.a kella 00:30 ajal, kui ta viibis Aia 18, kohtas ta 3 noormeest, keda ta on ka varasemalt näinud. Alguses vestlesid nad omavahel normaalselt. Kui ta oli noormeestele ütelnud, et tal on kaasas 200 eurot, siis viimased hakkasid talt nõudma 50 eurot. Tema keeldus raha andmast. Üks poistest võttis talt koti ära, mille peale ta lükkas ühte poissi. Koti võtnud poiss viskas koti maha ja tuli talle kallale. Mingi hetk oli raha kotist välja võetud ja teda löödi rusikaga vastu nina nii, et tal hakkas verd ninast jooksma. Kannatanu on kinnitanud, et üheks röövijaks oli C.T , kes on talle võõras, kuid keda ta on näinud , kes lükkas ta pikali maha. . Just viimane oli isik

Veel tugines kohus tunnistaja

HH ütlustele, mille kohaselt nägi ta, kuidas kolm noormeest läksid kannatanu juurde. Isikute vahel tekkis sõnaline konflikt, mis muutus füüsiliseks.

Konflikti käigus lõi tüsedam noormees kannatanut jalaga näkku, kannatanu tõmbas lööja pikali ja teised läksid lööjale appi ja tõukasid kannatanut lööjast eemale. Maakohus märkis, et ei ole oma süüd selles kur C.T iteos tunnistanud, kuid on kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et tema tõepoolest süüdistuses märgitud sündmuses osales „ : Nii on süüdistatav märkinud, et kui kannatanu oli neile öelnud, et tal on 200 eurot, millise ta oli mingilt tädilt varastanud, siis tahtis sealt saada kasvõi 50 eurot, kannatanu sellega ei nõustunud. N Nad ajasid juttu ja mingil hetkel N hakkas pealiigutustega näitama, et hakkame temaga midagi tegema ja see oli arusaadav, mida nad pidid tegema. Et nad hoiaksid kannatanut kinni või võtaks koti ära ja jookseks minema. lõi küünarnukiga kannatanut näkku ja võttis raha. N C.T kinnitas kohtus, et tema kannatanut ainult tõukas endast eemale ja seetõttu võib öelda, et ta seal sündmuses osales. Kannatanut soovis ta aga rahustada ja selgitada, et ta ei kavatse viimast lüüa ning ta soovis kannatanu tähelepanu endast eemale viia.“ Kohus leidis, et C.T ütlused haakuvad kannatanu ütlustega selles, et kannatanu valduses oli sularaha 200 eurot, ning et , ja C.T IN GJ selle sularaha vägivalda kasutades ära võtsid. Kohus märkis: „Süüdistatava C.T kohtus antud ütlustest selle kohta, et kui IN oli teada saanud, et kannatanul on raha, siis soovis sellest rahast saada kasvõi 50 eurot ning hakkas seda süüdistatavale peaga märku andes näitama, sai C.T varem röövimise toimepannud isikuna väga hästi aru, milliseks võib olukord kujuneda, kui kannatanu vabatahtlikult raha neile ei anna. “ Kohus leidis, et ka röövimise süüdistust puudutavas osas on C.T ütlused tema käitumist õigustavad. Sellisteks pidas kohus C.T väiteid, et lahkuda ta sündmuskohalt ei saanud,

sest tegemist oli reputatsiooni küsimusega, ning et tema kannatanuga tekkinud konflikti käigus tegelikult viimast ei löönud, vaid üksnes tõukas. kannatanu tõukamine oli Maakohsu leidis, et toime pandud eesmärgiga kannatanut takistada temalt ära võetud raha tagasisaamisel.

2. C.T esitas maakohtu otsuse peale kaks apellatsiooni. apellatsioonitähtaja jooksul

2.1 Esimeses apellatsioonis taotleb ta KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeksmõistmist või

vähemalt karistuse kergendamist. Ta leiab, et teda karistati karmilt enesekaitse eest. Ta leiab, et Häirekeskusesse tehtud telefonikõne ei tõenda tema süüd, sest selles öeldakse vaid, et keegi kakleb. Ainult pool tunnistajatest . räägib, et tema ründas esimesena XX C.T väidab, et helistas prokurörile ja ütles, et neil oli arusaamatus ja C.T ei ole XX teda löönud. C.T märgib apellatsioonis, et nad ainult maadlesid XX OO -ga ja siis tuli ja lõi jalaga näkku. XX

C.T märgib apellatsioonis, et soovib anda ses asjas uuesti ütlusi. Lõpetuseks märgib C.T, et on varem teinud halbu asju, kuid soovib end muuta ja alustada puhtalt lehelt.

2.2 Teises apellatsioonis taotleb C.T tema 200 lg 2 p-

õigeksmõistmist ka KarS § de 4 ja

7 järgi. Vastuseks maakohtu otsuses öeldule, et C.T üritas jätta muljet, et kannatanul oli konflikt üksnes IN-ga ning tema läks ainult le appi, märgib C.T , et ta ei ole püüdnud jätta mingit IN- muljet.

C.T väidab, et ta ei oleks mi ’t röövimisel aitama, sest nad ei ole ngil juhul hakanud IN sõbrad, , ta oli lõpetanud kuritegude toimepanemise, õppis ja töötas ning temal oli katseaeg püüdis alustada uut elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Nii C.T esialgse apellatsiooni kui selle täienduse keskne väide on see, et ta on küll varem kuritegusid toime pannud, kuid ta on end nüüd muutnud ning talle süüks pandavaid kuritegusid ta toime pannud ei ole. Tõendid C.T väiteid ei kinnita.

4. C.T apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust tema õigeksmõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ega ka talle mõistetud karistuse kergendamiseks. C.T avaldas apellatsioonis soovi anda ringkonnakohtus uuesti ütlusi, kuid selle taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Nimelt ei põhjendanud C.T apellatsioonis, miks on tema uus ülekuulamine ringkonnakohtus vajalik. Apellatsioonis ei olnud üldse selgitatud, mille kohta ja miks C.T ütlusi anda soovib. Ringkonnakohus selgitas apellatsiooni käiguta jätmise määruses, et KrMS § 321 lg 6 kohaselt saab ringkonnakohtule uusi tõendeid esitada, sh uusi ütlusi anda ainult juhul, kui maakohus keeldus põhjendamatult selle tõendi vastuvõtmisest või kui seda tõendit ei olnud maakohtumenetluse ajal võimalik esitada. Teine alus isiku ringkonnakohtus ülekuulamiseks oleks see, kui isiku ülekuulamisel on maakohtus oluliselt rikutud menetlusõigust ja uus ristküsitlus on vajalik tehtud vea kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märkis, et kui C.T jääb oma taotluse juurde, et ta ringkonnakohtus üle kuulataks, peab ta esitama selle taotluse põhjendused. Ka kirjalikus vastuses ringkonnakohtu määrusele ei esitanud C.T

põhjendusi, miks on tema ülekuulamine ringkonnakohtus vajalik. Väide, et

XX olevat prokurörile helistanud ja kinnitanud, et tema ja C.T ainult maadlesid, on asjakohatu. Vastavalt KrMS § 60 lg le 1 tugineb kohus otsuse tegemisel tõenditele. Tõend - on

kirjeldanud, kuidas C.T talle kallale tuli ja teda peksis. C.T XX ütlus. Ütluses on XX ei avaldanud maakohtus soovi, et

XX uuesti üle kuulataks, vaid jäi taotluse juurde, et kohus arutaks kriminaalasja lühimenetluses. Kuna C.T taotlusel arutas maakohus kriminaalasja lühimenetluses, ei või ka ringkonnakohus enam uusi tõendeid koguda, vaid saab tugineda kriminaaltoimikus olevatele tõenditele. Ringkonnakohus nendib, et omajagu tõde on C.T väites, et vaid pool tunnistajatest on öelnud ründas esimesena Ringkonnakohus nendib, et maakohtu otsusest jääb , et tema

. XX mulje, justkui oleks kõik tunnistajad kirjeldanud sündmuste käiku kannatanuga sarnaselt. Nii see tegelikult ei ole. Erinevate tunnistajate ütlustes on asjaolusid, milles need kattuvad, kuid kohati on tunnistajad kirjeldanud sündmuste käiku vägagi erinevalt. Olulisim küsimus, milles ütlused lahku lähevad, on see, kes, kuidas ja miks esimesena lõi. Seejuures on osa tunnistajaid kirjeldanud sündmuste käiku C.T-le sarnaselt. C.T enda -ga sellest, et too ei puutuks , kellel oli ütluste kohaselt pidi ta rääkima XX TT olnud probleem

-ga, tahtis juuresolevatelt inimestelt teada, kas XX sõbraga. Tema rääkis XX neil on - lt.

XX ga probleeme. Kõik vastasid jaatava XX läks järjest rohkem närvi, tõstis käe,

nagu tahaks lüüa, tema tõukas seepeale lõi teda rusikaga näkku ja tõukas eemale. C.T XX XX .

juurde tulid ja , kas tulevad talle kolmekesi kallale. OO SS. Selle peale küsis XX Kannatanu XX rääkis samuti, et läks klaarima seda, et TT oli läinud kallale DD-le. C.T-ga olid koos ja OO SS. Algul nad rääkisid rahulikult, aga juures olnud õhutasid C.T-d vägivalda tarvitama. C.T lõi teda paremhaagiga, mille ta ära tõrjus. Seejärel hüppas C.T talle kehaga peale ja tekkis kähmlus. Seega langevad kannatanu ja süüdistatava ütlused kokku küll kohtumise põhjuse osas, kuid ses osas, kuidas asi füüsilise vägivallani läks, ütlused erinevad. Ka tunnistajate ütlused lähevad kakluse alguse osas lahku. Seejuures on märgata, et ütlused lahknevad sõltuvalt sellest, milline on tunnistajate suhe

. XX või C.T-ga Paar tunnistajat ( , ) on sarna VV EE selt C.T-le väitnud, et sõnaline konflikt kasvas üle kakluseks selle peale, kui

ise on XX tõstis käe, nagu tahaks C.T-d lüüa. Kui C.T väitnud, et seejärel ta üksnes tõukas ütlused kõige rohkem XX, siis isegi ja , kelle VV EE haakuvad tema versiooniga, räägivad, et selle peale, kui käe tõstis, lõi C.T teda. XX

TT, keda puudutavat küsimust lahendati, väitis, et XX hakkas C.T-ga ülbitsema (samas ütleb ta, et kuna oli kõva lärm, siis ta ei kuulnud, mida räägiti), C.T võttis l ümbert XX- kinni ja nad maadlesid. Seda, kas C.T XX

lõi, ta ei näinud. C.T-ga koos olnud ja

OO SS väidavad, et nemad kumbki ei näinud, kuidas kaklus alguse sai. Samas kirjeldab

OO, kuidas tema püüdis esimesena XX lüüa, kuid tabas kedagi teist, kes oli astunud tema ja

XX vahele. Tema aitas seejärel pihta saanut püsti ja märkas pärast seda, et C.T ja XX kaklevad.. Osa tunnistajatest ( , , , ja -ga -le AA LL PP DD) räägib, kuidas C.T tungis koos OO SS XX kallale. Märkida tuleb seda, et Häirekeskusele tehtud telefonikõnes räägib ka juhuslikult toimunut pealt näinud isik sellest, et kolm poissi läksid ühele kallale. Seega jäi ka kõrvalisele isikule mulje, et C.T ründas ga. Niisiis on alusetu C.T väide, et Häirekeskuse XX OO koos ja - SS kõne salvestis ei ole kasutatav teda süüstava tõendina. Ka nende tinglike gruppide raames ei lahknevad tunnistajate ütlused täpsema sündmuste käigu osas. Kuigi süüdistatavad ja tunnistajad esitasid sündmuste käigu kohta erinevaid versioone, leidub neis väiteid, mis korduvad, nii et põhijoontes on võimalik sündmuste käigu kohta järeldusi teha. Esiteks nähtub erinevatest ütlustest, et kokkusaamisel pidi lahendatama varasemat tüliküsimust. Kokku saadi Tammsaare pargis Viru keskuse juures, kuid sealt liiguti edasi „Viru vahesse“ (seejuures lahknevad tunnistajate ütlused küsimuses, kas ettepaneku „Viru vahesse“ minna tegi C.T või ) ütluste kohaselt mõistis seltskond XX VV DD ). Mitme tunnistaja ( , A. S. P, , EE „Viru vahesse“ minekut nii, et läheb kakluseks. „Viru vahes“ esialgu räägiti. Samas nähtub nii C.T enda kui tunnistajate ütlustest, et

teemaks oli juba mitte (niivõrd) TT ja vahel juhtunu, vaid see, et kiusavat teisi. DD XX Seejuures ässitasid juuresolijad C.T-d takka. Seda on väitnud nii kannatanu kui XX tunnistaja LL. Viimase ütluste kohaselt nõudsid juures olnud tüdrukud, et kas hakatakse kaklema või mitte. C.T lubas, et kui tüdrukud tahavad sõud, siis nad seda saavad. Arvestades seda, et tunnistajate ütluste kohaselt eeldati juba „Viru vahesse“ minnes, et läheb kakluseks, peab kohus väiteid, et seal olles nõudsidki juures olnud kaklust, usutavaks. Seda, et juures olnud C.T-d tagant ässitasid, on – seda küll nii nimetamata – möönnud ka tunnistaja

VV ja C.T ise. Tunnistaja

VV ütluste kohaselt küsis C.T teistelt, kas on tõsi, et XX on olnud tüdrukute vastu ebaõiglane ja vägivaldne. Juures olnud tüdrukud kinnitasid seda. C.T on kedagi kiusanud, ja ise on samuti andnud ütlusi, et küsis ümber olnutelt, kas XX sai sellele üldse jaatava vastuse. Seda, kes esimesena käe tõstis või lõi, on ütlustes kirjeldatud erinevalt. Mitmetest ütlustest käib

läbi väide, et XX tõstis esimesena käe, XX ise väitis, et ta pareeris C.T löögi. On ka ütlusi, et esimesena lõi keegi C.T-ga koos olnutest. Ringkonnakohtu hinnangul ongi viimane kõige usutavam versioon, sest on kirjeldanud, kuidas tema püüdis lüüa, kuid tabas OO XX kedagi teist ja kohe seejärel algas kaklus. Fakt on ka see, et kuigi kõrvalseisjate ütlused SS ja rolli osas erinevad, tajuti ka neid C.T-ga OO koos

XX vastu olnutena (seda on kirjeldanud ka täiesti sõltumatu kõrvalseisja Häirekeskusele tehtud telefonikõnes). Erinevates ütlustes kordub väide, et XX heitis ette, et talle mitmekesi kallale tuldi. Seda on kirjeldanud isegi C.T ise oma ütlustes. Seega peab ringkonnakohus tõendatuks sed ründas esimesena a, et C.T-ga koos olnud

OO XX, sellele järgnenud liigutust tõlgendas C.T omakorda soovina teda lüüa ja ründas ise XX XX. Seega viitab kogu sündmuste käik sellele, et C.T läks klaarima konflikti arvestusega, et see klaarimine võib tähendada kaklust, tema oli kaklusele eelnevalt agressiivsem pool ning teda olid toetamas ja . . Olukorras, kus C.T ise SS OO Viimane ründas ka esimesena XX provotseeris konflikti

, ei saa ja temaga n.ö samas leeris olnud OO ründas esimesena XX ringkonnakohtu hinnangul rääkida sellest, et käe tõstmisele reageerides C.T oleks

XX tegutsenud hädakaitses. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus tegi tõendite hindamisel vea, ei toonud see kaasa ebaõiget kohtuotsust. Kohtu lõppjäreldust, et C.T on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi, peab ringkonnakohus põhjendatuks. Maakohus on mõistnud C.T-le KarS § 121 lg 2 p 3 järgi alammäära lähedase vangistuse ning ringkonnakohus ei näe alust ka mõistetud karistuse muutmiseks.

5. C.T väited ei anna alust ka tema õigeksmõistmiseks KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Maakohus on näidanud otsuses ära, milliste tõenditega on tõendatud raha röövimine YY- . lt Maakohus tugines eelkõige kannatanu ütlustele. Kannatanu sõnul hakkasid noormehed talt 50 eurot nõudma, kui ta oli neile öelnud, et tal on kaasas 200 eurot. Kui ta keeldus raha andmast, võttis üks poistest (erinevatest ütlustest tuleb välja, et see oli talt koti ära ja võttis sealt

IN)

millalgi raha ära. Kannatanu lükkas väiksemat (C.T-d ) eest ära poissi , mille peale viskas koti võtnud poiss koti maha ja tuli talle kallale s teda kinni ja lõi rusikaga vastu nina , hoidi . Samuti üritas lüüa teda jalaga, kuid ta sai lööjal jalast kinni ja tõmbas ta pikali. Selle peale IN lükkas omakorda väiksem poiss ehk C.T Kannatanu ütlusi TT, nii et viimane kukkus. kinnitava tõendina nimetas kohus tunnistaja HH ütlusi, kes kirjeldas, kuidas ta pargis olles nägi, kuidas kannatanul tekkis kolme noormehega algus sõnaline konflikt, mis läks üle füüsiliseks. Selle käigus lõi üks noormeestest kannatanut jalaga näkku, kannatanu tõmbas lööja pikali, mille peale läksid teised lööjale appi ja tõukasid kannatanut lööjast eemale. Seda, et -

ise. Samuti YY lt raha vägivallaga ära võeti, ei ole oma ütlustes eitanud ka C.T ei ole ta eitanud seda, et tõukas TT. C.T sõnul tõukas ta lihtsalt kannatanut endast eemale. Tema tahtis kannatanut rahustada Ringkonnakohus ja selgitada, et ta ei kavatse viimast lüüa. nõustub maakohtuga, et see versioon ei lähe kokku sündmust juhuslikult pealt nägema sattunud

tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütlused langevad kokku kannatanu väitega, et C.T tõukas ta pikali selle peale, kui tema oli tõmmanud pikali IN’i. See näitab, et C.T läks ’le appi. IN Seda tegi ta olukorras, kus

-

IN oli võtnud TT lt ära raha ja nende vahel oli kaklus, kuna TT püüdis seda tagasi saada. Seega ei olnud oma valdust lõplikult kehtestanud ja C.T IN

sekkus lõpule viimata röövi, aidates oma teoga ’l lõplikult raha IN oma valdusse saada. Seejuures on C.T ise oma ütlustes tunnistanud, et sai aru ’i plaanist lt raha ära võtta. IN TT-

Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu järeldust: „Kohtu hinnangul ei pruukinud C.T roll kannatanu röövimise toimepanemisel olla kõige aktiivsem, kuid viimase tegevus oli siiski sellise kaaluga, milline võimaldas IN-l kannatanu valdusest TT raha ära võtta, kannatanu suhtes vägivalda kasutada ja ära võetud rahaga sündmuskohalt lahkuda s.t realiseerida KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud koosseisu.“ Ringkonnakohus nendib, et kuigi C.T roll röövimises piirdus kannatanu tõukamisega, ei ole alust maakohtu otsuse muutmiseks ka C.T-le mõistetud karistuse osas: KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust, mis tähendab, et maakohus on C.T-le mõistnud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi sanktsiooni alammäärale vastava karistuse.

6. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud otsuse, jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Allkirjastatud digitaalselt