Legislator Case Law & Legislation
2-19-122404/26 AI generated

2-19-122404/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-122404/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kompromissiga ning kinnitada AA, LL, 2.1.LL-l ja AA-l (lapsed) on vahelduv elukoht ema CC ja isa YY juures. Lapsed on

Legislator headnote

AI generated

2-19-122404/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Lapsed on

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-122404

Tsiviilasi

AA ja LL hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

Hageja I osas 2430 eurot

Hageja II osas 2430 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I (vastustaja I): AA (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (vastustaja II): LL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate

seaduslik

esindaja

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja lepinguline esindaja Kaie Mandel

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 02.03.2020 otsus tühistada.

2. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kompromissiga ning kinnitada AA, LL,

YY (pooled) ja CC vahel kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2.1.LL-l ja AA-l (lapsed) on vahelduv elukoht ema CC ja isa YY juures. Lapsed on

kummagi vanema juures kahenädalaste tsüklitena (pühapäeva õhtust

pühapäeva õhtuni). Paarisaastatel on lapsed alates esimesest nädalast (s.o.

esimese nädala eelse pühapäeva õhtust) isaga ja paaritutel aastatel alates

esimesest nädalast (s.o. esimese nädala eelse pühapäeva õhtust) emaga. Kui

eeltoodu tõttu on lapsed aasta vahetumisel enam kui kaks nädalat järjest ühe

vanemaga, viibivad lapsed vahepeal kuni kaks ööpäeva teise vanemaga. Kui

vanemad ei lepi hiljemalt detsembri alguses kokku teisiti, on need ööpäevad

26.-28. detsember.

2.2.Emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva veedavad lapsed alati

isaga. Kui vastav tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale, lähevad

lapsed tähtpäeva pidava vanema juurde tähtpäeva eelse laupäeva õhtul. Muid

pühi ja koolivaheaegu veedavad lapsed vastavalt sellele, kumma vanema juures

nad graafiku järgi on, kui vanemad ei lepi mõne konkreetse koolivaheaja osas

erandlikult kokku teisiti.

2.3.Lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures sünnipäevalaps oma

sünnipäeva ajal viibib. Sünnipäevapeo korraldamisel arvestatakse lapse soove

(nt soov pidada sünnipäeva koos oma sõpradega), kuid korraldaval vanemal ei

ole kohustust kutsuda sellele peole teist vanemat või teise vanema sõpru ja

sugulasi. Teine vanem võib soovi korral korraldada lapsele sünnipäevapeo

koos teise vanema sõprade ja sugulastega hiljem, ajal, kui laps viibib temaga.

Sünnipäevapidude kulud kannavad vanemad pooleks.

2.4.Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida

lastega

Euroopa

Liidu

piires,

samuti

Norra

Kuningriiki,

Šveitsi

Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, Türgi

Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist

vanemat reisigraafikust (s.t. sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell,

reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos

lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks

peab vanemal olema teise vanema notariaalselt kinnitatud nõusolek, mille

andmisest ei või vanem mõjuva põhjuseta keelduda. Juhul, kui reis langeb

osaliselt koolitöö perioodi, peab reisida sooviv vanem saama selleks eelnevalt

lapse õpetajate nõusoleku koolist puudumiseks. Kumbki vanem annab reisida

soovivale vanemale reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi.

2.5.Kumbki vanem annab lastele vahetut ülalpidamist eluaseme, toidu, transpordi

ja vaba aja veetmise näol sel ajal, kui lapsed on temaga.

2.6.Vanemad on kokku leppinud, et kumbki laps osaleb soovituslikult vähemalt

kahes huviringis või trennis. Seejuures AA huviringide ja trennide valiku üle

otsustab ning sõlmib vastavad lepingud ja kannab kulud laste ema, LL

huviringide ja trennide valiku üle otsustab ning sõlmib vastavad lepingud ja

kannab kulud laste isa. Mõlemad vanemad „sunnivad“ lapsi õigel ajal trenni

või huviringi kohale minema ja puudumiseks peab olema mõjuv põhjus.

Väljavalitud huviringi või trenni muutmine saab toimuda üksnes väga

kaalutletult.

2.7.Kumbki vanem ostab ja tasub mõlemale lapsele kõik vajalikud siseriided, mis

jäävad riided ostnud vanema juurde. Kõik AA üleriided, jalanõud ja kehalise

kasvatuse asjad ostab ja tasub laste ema ja kõik LL üleriided, jalanõud ja

kehalise kasvatuse asjad ostab ja tasub laste isa. Kõik hooajaliselt vajalikud

üleriided, jalanõud ja kehalise kasvatuse riided lähevad lastega teise vanema

juurde kaasa.

2.8.Laste ema tasub kõik AA õppevahendid, klassirahad jm kooliga seotud kulud

(nt väljasõidud, teater) ja laste isa tasub kõik LL õppevahendid, klassirahad

jm kooliga seotud kulud (nt väljasõidud, teater).

2.9.Kõikide muude suuremate erakorraliste väljaminekute (näiteks laagrid,

prillid, breketid, logopeediseansid, eraõpetaja järeleaitamistunnid jms) kulud

lepivad vanemad eelnevalt omavahel kokku ja kannavad mõlema lapse kulud

võrdsetes osades.

2.10. Kõik rattad jm kallimad asjad, mida on üks, saab laps kasutada ka teise

vanema juures, aga laps ise küsib vanemalt, ise võtab ja ise toob tagasi.

2.11. Tagasiulatuvalt kumbki vanem teisele laste ülalpidamist ei hüvita.

2.12. CC annab käesolevaga nõusoleku, et LL eest makstavad lastetoetused

tasutakse YY pangakontole. YY kannab LL lastetoetuse edasi LL

pangakontole, mida LL saab iseseisvalt kasutada 20 euro ulatuses kuus.

2.13. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja 2-19-122404 menetlus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega rahuldati AA (hageja I) ja LL (hageja II) hagi YY

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks ning mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja

igakuine elatis alates 15.08.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas, mis

vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ning

mõisteti kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis alates 15.08.2019 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja

mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2. 01.04.2020 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud

kostja kanda ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hagejate seadusliku esindaja CC kanda.

3. 12.05.2020

esitasid

pooled

ringkonnakohtule

taotluse

kompromisslepingu

kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-19-122404.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kompromiss tuleb

kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised

käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kolleegiumi hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi

kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus

lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

5. Pooled on avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest.

6. Pooled on loobunud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots