2-19-20793/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. mail 2020 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20793

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 713,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);

volitatud esindaja M. Š.

Kostja: V. S. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. S.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista V. S.ilt 12 387,01 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivis 3383,38 eurot

põhinõudelt 8622,28 eurot alates 16.03.2018 kuni 29.12.2019, sissenõudekulu 35 eurot ning

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis alates 30.12.2019 kuni põhinõude

8622,28 euro tasumiseni viivise määraga 0,06% päevas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud V. S.i kanda.

2. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 990 eurot.

3. Välja mõista V. S.ilt menetluskulud 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. PlusPlus Capital AS (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi V. S.i (edaspidi kostja) vastu

paludes mõista kostjalt hageja kasuks väljas võlgnevus kompromissisummas 12 387,01 eurot

s.h põhinõue 8622,28 eurot, enne 07.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 3764,73

eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivised põhinõudelt 8622,28 eurot alates 16.03.2018

kuni 29.12.2019 summas 3383,38 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Mõista kostjalt hageja

kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude

8622,28 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud

viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 30.12.2019.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja sõlmisid kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx, 07.01.2018 (edaspidi

ka kompromissileping või leping). Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaenu lepingust

nr. xxx, 04.03.2015, mille alusel kostja võlgnes hagejale 8622,28 eurot ja viiviseid 3954,04

eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled

lepingu, millega hageja loobus osaliselt viiviste 189,31 euro nõuetest kostja vastu ning

võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 12 387,01 eurot.

Kompromissilepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud

ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused

võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda

võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma graafiku järgi igakuiste maksetega 15.

kuupäevaks. Osamakse suuruseks leppisid pooled kokku 300 eurot. Esimene osamakse

toimub 15.02.2018. Kostja kohustus tasuma kompromissisumma 60 osamaksega.

3. Lepingu p. 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 20 eurot esimese

osamaksega. Kostja ei ole ühtegi makset teinud. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku

leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub

kompromissisumma

seni

tasumata

osa

koheselt

sissenõutavaks.

Kostja

rikkus

kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et kui ta vähemalt kahe graafikujärgse

maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kompromissisumma jäägi

tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks

muutunuks 15.03.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates.

4. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma

võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt.

Viivist hakati arvestama 15.03.2018 osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla

kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai

selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.

5. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132

lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3

järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus-või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

6. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 12 387,01 eurot. Hageja on

volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale

teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis ta kompromissilepingu 07.01.2018, mis oli pühapäev ja

ühtlasi tema sünnipäev. Hageja esindaja tungis ette teatamata kostja vanemate koju (xxx) ja

kuna ta oli plaaninud tähistada oma sünnipäeva, viibis ta ka ise seal. Kompromissilepinguga

tal tutvumiseks aega ei antud ja selgitusi ei jagatud, vaid nõuti kohest allakirjutamist. Hageja

esindaja kostja palvele lahkuda, ei reageerinud, samuti ei võimaldatud tal helistada oma

elukaaslasele. Kostja on seisukohal, et lepingut, mis sõlmiti tema kodus kasutades ära

sünnipäeva ning tema hetkeseisundit, andmata võimalust kellegagi konsulteerida ja

võimalust dokumendiga tutvuda, ei saa lugeda seaduspäraseks. Sisuliselt pressiti temalt

allkiri välja. Samuti leiab kostja, et alkoholi tarvitanud inimeselt allkirja võtmine ei ole

seaduslik, mistõttu ta soovib, et kohus tühistaks kompromisslepingu.

8. Täiendavalt toob kostja esile, et 07.01.2018 kompromisslepingut allkirjastades oli tema konto

olnud mitu aastat arestitud ja tal ei oleks olnud võimalust osamakseid tasuda, inkasso firma oli

sellest teadlik, kuid eiras seda. Kuna maksmata on maksegraafiku alustamistasu, siis seaduse

järgi maksegraafik ei kehti.

9. Samuti väidab kostja, et hageja poolt esitatud dokumendides puudub täpne info, kui suur osa

võlgnevusest moodustub põhiosa ning kui suur on intress ja viivis, millest ta soovib täpset

ülevaadet. Panga poolt saadud laen oli ligikaudu 5000 eurot, kuid tagasi nõutakse 17 000

eurot, tagasinõutav summa on õigustühine, kuna viivised ja intressid ületavad laenu põhiosa.

Kostja on nõus tasuma laenu põhiosa igakuisete osamaksetena.

Kohtuotsuse põhjendused

10. VÕS § 578 lg 1 ja 2 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse,

et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

11. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

12. Kompromissilepingu/võlatunnistusega nr xxx on tõendatud, et hageja omandades Bigbank

AS-ilt kostja vastu 04.03.2015 väikelaenulepingust nr xxx tuleneva võlanõude, sõlmis

kostjaga 07.01.2018 kompromissilepingu. Lepingu p-st 1 nähtuvalt võlgnes kostja

väikelaenulepingu järgi hagejale põhivõlana 8622,28 eurot ja viiviste võlana 3954,04 eurot.

13. Lepingu punktis 2 ja selle alapunktides loobus hageja osaliselt viiviste nõudest summas

189,31 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kompromissisumma 12 387,01 (8622,28 + 3764,73)

eurot graafiku järgi igakuiste maksetega 300 eurot kuus 15. kuupäevaks kokku 60

osamaksega, esimese osamakse tähtpäev oli 15.02.2018.

14. Lepingu p. 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 20 eurot esimese

osamaksega. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu

kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni

tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Vaidlus puudub, et kostja makseid ega lepingu

sõlmimise tasu tasunud ei ole, seega rikkus kostja kompromissilepingut, kohustus muutus

VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks 15.03.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates ning

kostja võlgneb hagejale kompromissisumma 12 387,01 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 20

eurot.

15. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

16. Kostja on taotlenud kohtult tehingu tühistamist, kuna ta allkirjastas lepingu alkoholijoobes

olles. Tehingu kehtetust reguleerivad TsÜS 5.-s peatüki sätted, millest tulenevalt ei ole

alkoholijoobes tehingu tegemine tehingu tühisuse ega tühistamise aluseks. Isiku

otsusevõimetust reguleerib TsÜS § 13 lg 1, millest tulenevalt on tühine tehing, mille isik tegi

vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti

hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille

põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et kostja võis alkoholi tarvitamisest tulenevalt olla

tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Samuti ei ole kompromissilepingu tühisuse aluseks

asjaolud, et lepingu allkirjastamisel oli kostja konto arestitud, mistõttu tal ei oleks olnud

võimalust osamakseid tasuda ja hageja eiras seda teadlikult või asjaolu, et tasumata jäi

maksegraafiku alustamis tasu. Lepingu p-s 1 on esile toodud, et kostja võlgnes

väikelaenulepingu järgi hagejale põhivõlana 8622,28 eurot ja viiviste võlana 3954,04 eurot,

järelikult sai kostja sellega kompromissilepingut sõlmides tutvuda.

17. Järelikult on tehing kehtiv ja kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista

kompromissisumma 12 387,01 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 20 eurot.

18. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal VÕS § 101 lõike 1 p 6

alusel õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lõike 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1, § 94 ja TsMS §

367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

19. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja hakkas

viivist arvestama 15.03.2018 osamaksele järgnevast päevast 16.03.2018 kuni 29.12.2019

alljärgnevalt: võla põhisumma 8622,28 eurot x viivitatud päevade arv 654 x 0,06% =

3383,38 eurot. Kuna poolte vahel sõlmiti uus leping, siis seda arvestades ei ületa viivise

summa põhivõla summat.

20. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132

lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirjaeest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis

toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 12 387,01 eurot. Võlanõude kirjadega on

tõendatud, et hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja

PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kostjale kolm võlateatist aadressile xxx. Kostja ei ole

väitnud, et ta ei oleks võlakirju kätte saanud. Seega on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel hagejal

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

21. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista võlgnevus kompromissisummas 12 387,01 eurot, millest põhinõue on 8622,28 eurot,

enne 07.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 3764,73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20

eurot, viivis põhinõudelt 8622,28 eurot alates 16.03.2018 kuni 29.12.2019 summas 3383,38

eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivis alates 30.12.2019 kuni põhinõude 8622,28 euro tasumiseni määraga 0,06% päevas.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 750 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

24. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu

summas 420 eurot, menetluskulu nimekirja järgi on esindajal kulunud asjas tööaega

dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus on

seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud kostjalt välja mõista

menetluskulu 2 tunni ulatuses, s.o 200 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 240 eurot.

25. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

26. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata

summalt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/