3-19-1814/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1814

Haldusasi

QQ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2019

rahvusvahelise kaitse seisundi kehtetuks tunnistamise

otsuse nr 7001510219-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

elamisloa

pikendamise taotlus uuesti läbi;

YY, XX ja CC kaebused Politsei- ja Piirivalveameti

13.09.2019 rahvusvahelise kaitse seisundi kehtetuks

tunnistamise otsuste nr 7001510220-1, 7001510221-1,

7001510223-1

tühistamiseks

ning

Politsei-ja

Piirivalveameti kohustamiseks pikendada kaebajate

elamisload rahvusvahelise kaitse alusel

Menetlusosalised

Kaebajad – QQ, riigi õigusabi korras määratud esindaja

v.adv abi Aldo Vassar;

YY, XX, CC, volitatud esindaja Liina Laanpere

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Grete Raidma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

QQ

apellatsioonkaebus;

YY,

XX

ja

CC

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta QQ ja YY apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7.

jaanuari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1814 muutmata osas, millega jäeti QQ ja YY

kaebused rahuldamata.

3-19-1814

2(16)

2. Rahuldada XX ja CC apellatsioonkaebused ja tühistada Tallinna Halduskohtu 7.

jaanuari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1814 osas, millega jäeti XX ja CC kaebused

rahuldamata.

3. Rahuldada XX ja CC kaebused, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2019

otsused nr 7001510221-1 ja 7001510223-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit

XX ja CC elamisloa pikendamise taotlusi uuesti läbi vaatama.

4. Jätta QQ apellatsiooniastme riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning

ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 20.06.2016 otsusega nr 7001510219-1 QQ-le

pagulasstaatuse ja elamisloa kehtivusega kuni 20.06.2019.

2. QQ esitas 04.04.2019 PPA-le elamisloa pikendamise taotluse rahvusvahelise kaitse alusel.

3. PPA luges 13.09.2019 otsusega nr 7001510219-1 QQ pagulasseisundi välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 48 lg 1 p 1 alusel lõppenuks (p 1), tunnistas

pagulasseisundi kehtetuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p 2), luges rahvusvahelise kaitse

seisundi kehtetuks alates 13.09.2019 (p 3) ning jättis elamisloa pikendamise taotluse

rahvusvahelise kaitse alusel rahuldamata (p 4).

PPA tuvastas, et QQ-ga seotud asjaolud on muutunud, võrreldes pagulasstaatuse andmise

ajaga. Kuigi Bagdadis võivad jätkuvalt toimuda terrorirünnakud ning tervishoiusüsteemis

esineb vajakajäämisi, ei ole üldine julgeoleku- ning humanitaarolukord peale ISIS-e langemist

selline, et võiks QQ-le kui täisealisele meessoost isikule ja temast tulenevate asjaolude kaudu

tema perekonnale tuua kaasa tõsiseid tagajärgi, mis kvalifitseeruks rahvusvahelisele kaitsele.

Saraya al-Salam (endine Mehdy armee) ja Asa’ib Ahl al-Haqq on nüüdseks täielikult riiklike

3-19-1814

3(16)

vägede alla integreeritud üksused, kes alluvad peaministrile. Samuti ei nähtu kogutud

päritoluriigi informatsioonist, et üksnes nimetatud üksuste tegutsemisest võiks QQ-le

kaasneda tagakiusu oht. QQ vahejuhtumid Iraagis võisid varem olla seotud välisriigi ettevõtte

(aastatel 2008–2012) ja Iraagi valitsusasutuse heaks töötamisega (aastatel 2012–2014), mis ei

meeldinud riigis tegutsevatele relvastatud rühmitustele. Praegusel ajal on selge, et kuigi QQ

väljendab jätkuvalt kartust relvastatud rühmituste ees kui välisriigi või valitsusasutuse heaks

töötanud isik, on tema poolt nimetatud tuntumad relvastatud rühmitused ümber

organiseerunud poliitilisteks parteideks ning arvatud julgeolekuga seotud riiklikesse

üksustesse, kelle peamiseks eesmärgiks on võitlus ISIS-ega. PPA poolt kogutud

informatsiooni põhjal on välisettevõtete ja Iraagi valitsusasutuste heaks töötanud isikud

Iraagis endiselt ohus piirkondades, mis on ISIS-e kontrolli all või kus mässuliste grupeeringud

on väga aktiivsed. QQ ei ole pärit ISIS-e poolt okupeeritud aladelt, vaid on eluaeg elanud

Bagdadis, kus julgeolekuolukord on stabiliseerunud. Kuigi QQ sõnul olevat ta riigiasutuses

töötanud ema Soomes varjupaika taotlenud, pöördus viimane Iraaki tagasi. Eelnev annab

kinnitust, et Iraagis ei esine tagakiusu isikutele, kes on riigiasutustes töötanud. Samuti ei nähtu

päritoluriigi informatsioonist, et Iraagis esineks QQ-le ohtu asjaolust, et ta kunagi töötas

välisriigi ettevõttele või valitsusasutusele. Seetõttu ei ole QQ-ga seotud endised asjaolud enam

piisavad, kvalifitseerumaks pagulasstaatusele VRKS § 4 lg 1 järgi. QQ-ga seotud asjaolud ei

ole ka pelgalt usulise kuuluvuse alusel enam piisavad, kvalifitseerumaks pagulasstaatusele

VRKS § 4 lg 1 alusel. QQ on Iraagi kodanik, valdab araabia keelt, tal on olnud Iraagis

kehtivad isikut tõendavad dokumendid ning teda on koduriigis ees ootamas nii ema kui teisi

tuttavaid. Kuivõrd QQ saab kasutada IOM-i abi koduriiki tagasipöördumisel ning tal on Iraagi

kodakondsus, on Iraaki tagasipöördumine nii praktiliselt kui ka õiguslikult võimalik. QQ on

mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr 1-18-5913 süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemises. Kuigi toimepandud tegu oli

toimepanemise hetkel kehtiva KarS-i järgi teise astme kuritegu, on praegusel hetkel tegu

esimese astme kuriteoga. Seetõttu ei loe PPA taotlejale mõistetud kuriteos määratud karistust

iseseisvaks rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise asjaoluks, küll on aga tegemist

kaaluka asjaoluga koosmõjus päritoluriigis muutunud olukorraga.

QQ-l puudub täiendava kaitse vajadus Iraagi üldise olukorra tõttu. PPA on tuvastanud, et QQ-

ga kaasneb oht avalikule korrale. Täidetud on VRKS § 43 lg 1 p-s 3 sätestatud faktilised

eeldused.

4. PPA andis 20.06.2016 otsusega nr 7001510220-1 YY-le pagulasstaatuse ja elamisloa

kehtivusega kuni 20.06.2019.

5. YY esitas 04.04.2019 PPA-le elamisloa pikendamise taotluse rahvusvahelise kaitse alusel.

6. PPA luges 13.09.2019 otsusega nr 7001510220-1 YY pagulasseisundi lõppenuks VRKS

§ 48 lg 1 p 5 alusel (p 1), tunnistas pagulasseisundi kehtetuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p

2), luges rahvusvahelise kaitse seisundi kehtetuks alates 13.09.2019 (p 3), ning jättis elamisloa

pikendamise taotluse rahvusvahelise kaitse alusel rahuldamata (p 4).

PPA poolt kogutud päritoluriigi informatsiooni kohaselt on ISIS-e võim Iraagis langenud

määral, et see ei ohusta YY. ISIS-l puudub võimalus madala profiiliga tsiviilisikute

hirmutamiseks

või

ründamiseks.

PMU-d

(populaarsed

mobilisatsiooniükused,

rahvakaitseüksused) arvati Iraagi julgeolekujõudude sekka 2016. a-l. YY kui valitsusasutuse

ja tema abikaasa puhul välisriigi ettevõttes ja mittesoovitavaks kuulutatud valitsuse liikme

heaks töötanud inimese suhtes on ära langenud rühmituste poolt tulenev tagakius. Vaatamata

sellele, et YY on sunniit, on tal Bagdadis võimalik jääda täiesti silmatorkamatuks. YY-l ei

olnud varem pelgalt sunniidiks olemise tõttu koduriigis tagakiusu ohtu. YY on viibinud

3-19-1814

4(16)

rahvusvahelise kaitse saajana Eestis ajal, mil Iraagis on tema ja ta perekonna suhtes leidnud

aset muutused, mida saab pidada pagulasseisundi lõppemise aluseks VRKS § 48 lg 1 p 5

mõistes. YY-l puudub täiendava kaitse vajadus Iraagi üldise olukorra tõttu.

7. PPA andis 20.06.2016 otsusega nr 7001510223-1 XX-le pagulasstaatuse ja elamisloa

kehtivusega kuni 20.06.2019.

8. XX vanemad QQ ja YY esitasid PPA-le 04.04.2019 elamisloa pikendamise taotluse

rahvusvahelise kaitse alusel.

9. PPA luges 13.09.2019 otsusega nr 7001510221-1 XX pagulasseisundi lõppenuks VRKS

§ 48 lg 1 p 5 alusel (p 1), tunnistas pagulasseisundi kehtetuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p

2), luges rahvusvahelise kaitse seisundi kehtetuks alates 13.09.2019 (p 3), ning jättis elamisloa

pikendamise taotluse rahvusvahelise kaitse alusel rahuldamata (p 4).

PPA on jõudnud taotleja isa ning ema rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise menetluste

käigus seisukohale, et nende perele ei saa koduriiki naastes sunniidiks olemise või välisriigi

või Iraagi valitsuse heaks töötanud inimestena osaks tagakius. Seega ka taotlejal ei ole enam

tagakiusu ohtu vastavalt tema sotsiaalsesse gruppi kuuluvusele või isa olukorrale ning ta ei

vaja enam pagulasstaatust. XX pöördumine oma päritoluriiki on kooskõlas tema õiguste ja

parimate huvidega. XX-l ei ole koduriiki naastes ohtu elule, tervisele ega arengule. XX saab

üles kasvada keskkonnas, mis jagab tema kultuuriidentiteeti, keelt ja väärtusi.

10. PPA andis 20.06.2016 otsusega nr 7001510223-1 CC-le pagulasstaatuse ja elamisloa

kehtivusega kuni 20.06.2019.

11. CC vanemad QQ ja YY esitasid PPA-le 04.04.2019 elamisloa pikendamise taotluse

rahvusvahelise kaitse alusel.

12. PPA luges 13.09.2019 otsusega nr 7001510223-1 CC pagulasseisundi lõppenuks VRKS

§ 48 lg 1 p 5 alusel (p 1), tunnistas pagulasseisundi kehtetuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p

2), luges rahvusvahelise kaitse seisundi kehtetuks alates 13.09.2019 (p 3), ning jättis elamisloa

pikendamise taotluse rahvusvahelise kaitse alusel rahuldamata (p 4). PPA põhjendused

kattusid XX otsuse põhjendustega.

13. QQ esitas 26.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.09.2019 rahvusvahelise

kaitse seisundi kehtetuks tunnistamise otsuse nr 7001510219-1 tühistamiseks ja PPA

kohustamiseks vaadata elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-19-1814).

14. YY, XX ja CC esitasid 26.09.2019 kaebused PPA 13.09.2019 rahvusvahelise kaitse

seisundi kehtetuks tunnistamise otsuste nr 7001510220-1, 7001510221-1, 7001510223-1

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pikendada kaebajate elamislubasid rahvusvahelise

kaitse alusel (haldusasi nr 3-19-1816).

15. Tallinna Halduskohus liitis 01.10.2019 määrusega haldusasjad nr 3-19-1814 ja 3-19-1816

ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-19-1814 ning võttis haldusasja nr 3-19-1814

menetlusse.

16. QQ kaebuse seisukohad

PPA on päritoluriigi informatsiooni analüüsinud ja käsitlenud valikuliselt. Arusaamatuks jääb

põhjus, mille alusel väidab PPA, et päritoluriigis on olukord stabiliseerunud seetõttu, et

kaebajat ohustavad relvastatud üksused on nüüd integreeritud riiklike vägede alla ning nende

peamiseks ülesandeks on nüüd ISIS-ga võitlemine. PPA jätab tähelepanuta enda poolt

eelnevalt välja toodud info, mis kinnitab vastupidist.

3-19-1814

5(16)

ÜRO hinnangul on Iraagi politseis ressursi, treeningute ja tõendite kogumise võimekuse

puudulikkus. Iraagis jätkuvad inimõiguste rikkumised, näiteks ühinemis- ja sõnavabaduse

rikkumine ning naiste õiguste rikkumine. Šiiitide relvastatud rühmitused tegutsevad

ulatuslikult Bagdadi linnas. PPA jättis arvesse võtmata enda poolt välja toodud asjaolu, et

Bagdadi tervishoiusüsteem ei ole tasemel. Haigekassa puudub ning raviteenuste eest tuleb

haigetel ise tasuda. PPA ei ole piisavalt põhjendanud, miks kõiki eeltoodud asjaolusid (sh

kaebaja tapmisega ähvardamine, relvastatud rünnak, kaebaja autosse pommi paigaldamine

ning kaebaja maja põlema panemine) ja ohtusid arvesse võttes on olukord vaidlusaluse otsuse

tegemisel muutunud sellises ulatuses, et kaebajal ja tema perekonnal on võimalus nende

päritoluriiki naasta ning seal turvaliselt ja rahulikult oma elu jätkata.

PPA

on

rikkunud

haldusmenetluse

seaduse

(HMS)

§

lg-s

sätestatud

põhjendamiskohustust. Pelgalt tuginedes andmekogudelt saadud infole, ei saa olematuks

muuta kaebaja ja tema pere tagakiusu ohtu ning lükata ümber kaebaja seniseid selgitusi ja

ütlusi, mida PPA on muu hulgas eluliselt usutavaks ja järjepidevaks pidanud, ning mille alusel

on PPA lugenud 20.06.2016 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuks.

Väär on PPA järeldus, et kaebaja ema hiljuti Soomest Iraaki naasmine kinnitab Iraagis

julgeolekuolukorra stabiliseerumist, sellest ei saa automaatselt tuletada tagakiusu aluse

äralangemist.

Kaebaja kvalifitseerub pagulase staatusele VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kaebaja on rahvusvahelise

kaitse menetluse käigus andnud ütlusi ja selgitusi selle kohta, et tema suhtes esineb usuline

tagakius ning tema elu ja tervis on ohus seetõttu, et ta töötas välisriigi ettevõtete hüvanguks.

Kaebaja on korduvalt selgitanud, et ta töötas XXX XXX Briti ettevõttes B ja hiljem U-s. XXX

töötamise ajal kannatas ta ründamiste ja tapmisähvarduste all, sh sai ta 2009. a-l telefonikõne,

kus teda ähvardati tapmisega olemasolevas töökohas töö jätkamise korral. Ähvardajaks oli

tuntuim šiiitide relvastatud rühmitus Mehdy armee ja Asa’ib Ahl al-Haqq. Kaebaja jätkas tööd

veel 3 aasta jooksul ning lahkus ettevõttest pärast 2012. a-l toimunud tulistamisintsidenti, kui

kiirteel töölt koju sõites langes ta relvastatud rünnaku ohvriks. Politsei uurimine ei tuvastanud

teo toimepanijat. Varem on PPA arvestanud šiiitlike rühmituste tegevusmustreid ning pidanud

tõenäoliseks, et rühmituste huviorbiiti sattunud isikuid võis tõenäoliselt oodata Bagdadis

kättemaks või tagakius tegevuse lõpetamiseks. PPA on 13.09.2019 otsuses nentinud, et kuigi

sunniitidest araablastel on Bagdadis võimalik jääda täiesti silmatorkamatuks, on oht suurem

inimestele, kelle nimi on tagaotsitavate nimekirjas või kes on pärit piirkonnast, kus toetati

ISIS-st. Kaebaja on juba kord langenud kõnealuste rühmituste huviorbiiti, mistõttu ei ole

nende integreerumise tõttu riigiga ning ISIS-e võimu languse tõttu tagakiusu oht kaebaja

suhtes kadunud.

PPA on rikkunud VRKS § 18 lg-st 2 tulenevat kohustust vaadata tema taotlus läbi

individuaalselt. PPA ei ole keskendunud kaebaja olukorrale ja on jätnud analüüsimata kaebaja

isiklikud takistused kodumaale naasmiseks.

Kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulasena, kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks. Kaebaja

puhul esineb tõsine oht tema elule ja tervisele eelkõige tema tapmisega ähvardamise,

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise võimaluse tõttu. Kaebaja vastu on juba toimunud relvastatud

rünnakud. Lisaks on šiiitide poolt põlema pandud kaebaja maja. Bagdadi linnas esineb

endiselt juhuslikku vägivalda ja kaebajale võib saada osaks suur kahju. Samuti on nii PPA kui

kaebaja toonud välja, et ka teistes Iraagi piirkondades esineb kriise, diskrimineerimist ja

tagakiusu, mis näitab, et ka teistes linnades ei ole turvalisus tagatud. Eeltoodu tõttu on Iraagis

ka riigisiseselt ümberpaiknemine raskendatud. Kaebaja päritoluriiki saatmine tooks kaasa

3-19-1814

6(16)

tema väärkohtlemise usulistel põhjustel, mistõttu oleks tema Iraaki väljasaatmine vastuolus

inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kaebaja suhtes ei kohaldu

VRKS § 48 lg 1 p 5, kuna kaebajat tuleb tunnustada pagulasena.

17. YY, XX ja CC seisukohad.

Vaidlustatavad otsused ei ole õiguspärased, kuna on vastuolus VRKS § 46 lg-ga 11,

lastekaitse seaduse § 21 lg-ga 1 ning lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 3 lg-ga 1. PPA on

valesti leidnud, et kaebajatel esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 5 sätestatud pagulasseisundi

lõppemise asjaolu.

PPA on laste huvisid võtnud arvesse pinnapealselt ega ole piisavalt analüüsinud otsuse mõju

laste õigustele. XX on 7-aastane tüdruk ning CC on 10-aastane poiss, kes käivad Eestis koolis.

Kaebajate elamislubade pikendamisest keeldumise lõplikuks tagajärjeks on kaebajate

eemaldamine neile tuttavast ja turvalisest keskkonnast Eestis ning nende saatmine

kodakondsusjärgsesse riiki Iraaki, mille julgeoleku- ja humanitaarolukord on endiselt

ebastabiilne.

YY otsuses hindab PPA Bagdadi tervishoiusüsteemi kui viletsat, viidates 2017. a-l toimunud

rünnakutele tervishoiuasutuse või arstide suunal. Haigekassa puudub ning raviteenuste eest

tuleb haigel ise tasuda. ÜRO Pagulasameti (UNHCR) 2019. a maikuus avaldatud raporti

kohaselt kahjustas või hävitas ISIS-e vastane konflikt tõsiselt paljusid tervishoiuasutusi ja

vaatamata investeeringutele ei ole riik veel suutnud sõjaeelset taset saavutada. Riiklikud

tervishoiuasutused on sageli halvasti hooldatud, suureks probleemiks on ravimite ja

tervishoiutöötajate puudus.

PPA ei ole hinnanud piisavalt laste juurdepääsu haridusele. UNHCR-i arvamuse kohaselt on

varasemates konfliktipiirkondades veerandil lastest õppimisvõimaluse kättesaadavus piiratud

või puudub üldse, paljud koolihooned on kahjustatud või hävitatud, teiste olukord on aga

pärast aastatepikkust konflikti ja investeeringute puudumist tõsiselt halvenenud. Üleriigiliselt

puudub koolidel põhivarustus ning juurdepääs elektrile ja veele. Lisaks kannatavad koolid

ülerahvastatuse ning kvalifitseeritud õpetajate, õpikute ja õppematerjalide puuduse all.

Aastatepikkune konflikt Iraagis on süvendanud eluasemepuudust. Vähemate ressurssidega

elanikud on sageli sunnitud hõivama ebastandardseid ja ülerahvastatud ruume, kus on

puudulik või olematu juurdepääs põhiteenustele, omandiõiguse puudumise tõttu ei ole kaitset

väljatõstmise eest. Hinnanguliselt elab mitteametlikes asulates 3,3 miljonit inimest ehk 13%

elanikkonnast,

peamiselt

Bagdadi

ja

Basra

piirkondades.

Ümberasustamise

ja

tagasipöördumise

piirkondades

on

üürihinnad

märkimisväärselt

kasvanud,

paljud

tagasipöördujad ei saa endale majanduslikult seda lubada ning on sunnitud riigisiseselt uuesti

ümber asuma. Kaebajatel puuduvad majanduslikud vahendid, et tagada endale päritoluriigis

inimväärikas eluase, kus oleks juurdepääs põhiteenustele nagu puhas vesi ja elekter.

Sõjaline konflikt põhjustas Iraagis vaesuse kiire kasvu, suurima osa vaesuses elavatest

inimestest moodustavad lapsed. Paljude tagasipöördujate väljakutseks osutub juurepääs

tööhõivele, mis omakorda mõjutab nende juurdepääsu toidule, tervishoiule, haridusele,

eluasemele ja muudele teenustele. Töötus on eriti kõrge naiste hulgas. Ligikaudu kahel

miljonil inimesel on probleeme toidu kättesaadavusega, nendest enamus (77%) on naised,

lapsed ja eakad. Päritoluriigi informatsiooni taustal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et

tagasipöördumine Iraaki oleks alaealiste kaebajate parimates huvides. LÕK art 3 näeb ette, et

igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste,

kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. PPA

ei ole menetluse käigus laste huvisid esikohale seadnud, vaid on neid analüüsinud ainult

3-19-1814

7(16)

perekonna terviklikkuse seisukohast lähtudes. Samuti oleks laste huvide ja õigustega

vastuolus see, kui Iraaki saadetakse tagasi nende ema YY. Laste parimates huvides on pereelu

jätkamine Eestis, kus neil on võimalik elada turvalises keskkonnas, omades ligipääsu

arstiabile, haridusele, eluasemele, toidule ja baasteenustele.

PPA on vääralt leidnud, et nende suhtes esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 5 sätestatud

pagulasseisundi lõppemise asjaolu. Iraagis ei ole toimunud piisavalt olulise ja püsiva

iseloomuga muutusi, et nende pagulasseisundit võiks lõppenuks lugeda. Vaatamata sellele, et

Iraak kuulutas võitu ISIS-e üle, on ISIS-e võitlejad endiselt riigis olemas ning 2019. a-l nähti

taas rünnakute arvu kasvu. Iraagis on toimunud arenguid paremuse poole, aga toimunud

muudatus ei ole fundamentaalne, tõhus ja püsiv, et kaebajate tagakiusuhirmu alus oleks

lakanud olemast.

18. PPA palus jätta kaebused rahuldamata.

QQ sai 20.06.2016 pagulase staatuse seoses asjaoludega, et ta on sunniit ja ta oli töötanud

rahvusvahelises/välismaises firmas. Tagakiusajaks tuvastati otsuses eelkõige Mehdi armee ja

Asa´ib Ahl al-Haqq. PPA on vaidlustatava otsuse p-s 3.1 põhjalikult selgitanud päritoluriigi

situatsiooni ning analüüsinud seda vastavalt kaebaja olukorrale.

PPA on vaidlustatava otsuse p-s 3.1 „Välisettevõtete või Iraagi valitsuse heaks töötanud

inimesed“ õigesti viidanud, et päritoluriigi informatsiooni Iraagi valitsuse heaks töötanud

isikute ohutuse osas kinnitab asjaolu, et kaebaja ema, kes töötas 16 aastat Iraagi riigiasutuse

jaoks, on naasnud Soomest Iraaki, kus ta on tänaseks kaks aastat elanud. PPA hinnang ja

järeldus on loogiline. Vaidlustatava otsuse p-s 1.3 „Sunniidid Iraagis“ on piisava

põhjalikkusega analüüsitud sunniitide olukorda Iraagis. Kaebaja nimi ei ole PPA teada

tagaotsitavate nimekirjas. Samuti on kaebaja pärit Bagdadist, mis ei ole piirkond, millele

omistatakse ISIS-e toetust. Seega ei puuduta kaebaja poolt väljatoodud päritoluriigi

informatsioon otseselt kaebajat.

PPA on vaidlustatava otsuse p-s 5 käsitlenud täiendavat kaitset. PPA on võtnud arvesse QQ-

ga juhtunud asjaolusid. QQ enda väitel ei olnud ähvardused ja rünnakud suunatud konkreetselt

temale, vaid üldiselt sunniitidele ja riigi heaks töötavatele isikutele (otsuse p 1.3). Olukord on

Iraagis oluliselt ja püsivalt muutunud ning kaebajat ei ohusta enam 2016. a-l määratud

tagakiusajad. Kuigi päritoluriigi informatsiooni järgi esineb Iraagis juhuslikku vägivalda, ei

ole see sellisel tasandil, et võiks automaatselt tähendada täiendava kaitse vajadust. Asjaolu, et

tervishoiusüsteem on vilets, ei tähenda, et see puudub või see oleks täiendava kaitse aluseks.

Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on Iraagis riiklik tervishoiusüsteem, mille parendamiseks

teevad Iraagi ametivõimud koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), et töötada

välja riiklikku tervisepoliitikat, rahastamissüsteeme ning sotsiaalkindlustust.

Vaidlustatavas otsuses ei ole päritoluriigi informatsiooni, mis kalduks teemast kõrvale või

oleks ebaoluline. QQ ei ole välja toonud, milline informatsioon täpsemalt ei ole seotud

kaebaja olukorraga. Paljasõnalised ja põhjendamata on QQ etteheited, et PPA ei ole

analüüsinud kaebaja isiklikke takistusi kodumaale naasmiseks. PPA on QQ ära kuulanud

(06.05.2019 ja 19.07.2019 intervjuud) ja tema vastuväiteid käsitlenud (vaidlustatava otsuse p

7).

Isiku pagulasena tunnustamine on deklaratiivne, mitte konstitutiivne akt. See tähendab, et

pagulaseks olemine ei sõltu riigi otsusest isikut pagulasena tunnustada. Kui isiku

rahvusvahelise kaitse vajadus on lõppenud, siis lõppeb ka pagulasstaatus. Selles osas puudub

riigil kaalutlusõigus (Euroopa Kohtu otsused C-391/16, p-d 86, 89; C-373/13, p 63). Lapse

parima huvi põhimõtet ei saa kasutada kui alust, miks võiks alaealisele isikule või nende

3-19-1814

8(16)

pereliikmetele, kes ei kvalifitseeru enam pagulaseks, jätta pagulasseisundi. Vastustaja ei

nõustu XX, CC ja QQ etteheidetega, et PPA on hinnanud laste huvisid pinnapealselt. PPA on

vaidlustatavate otsuste (otsused nr 7001510221-1 ja 7001510223-1) p-des 3 “Elamisloa

pikendamisest keeldumise põhjendus” kaalunud ja selgitanud, mille alusel PPA leiab, et

vaidlustatavad otsused on kooskõlas laste parimate huvidega. Lisaks on PPA hinnanud ja

kaalunud süvitsi päritoluriigi informatsiooni laste isa otsuse nr 7001510219-1 p-s 3.1 ja ema

otsuse nr 7001510220-1 p-s 3.1.

XX, CC ja QQ ei ole pärit konflikti- või mõnest vaesemast piirkonnast, vaid Iraagi pealinnast

Bagdadist. QQ on 06.05.2019 vestlusel väitnud, et tema emal on Bagdadis oma maja, mille

mahamüümisel nad ostaksid Eestisse maja. Ema on elanud seal 2 aastat. Seega on

põhjendatud alus arvata, et maja on piisavalt korralik, et pakkuda perekonnale inimväärikat

eluaset. Samuti on QQ väitnud, et kui Eestis sotsiaaltoetustest jääb väheks, aitavad teda tema

ema ja õde, kes elavad Iraagis. Seega võib järeldada, et Iraagis on kaebajatel piisav

toetusvõrgustik ning nende Iraagis viibiv perekond saab ka rahaliselt neid toetada.

PPA ei näe vajadust täiendavaks kaitseks.

19. Tallinna

Halduskohus

jättis

07.01.2020

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud otsustes toodud

seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2).

QQ kaebus

Kohus ei nõustunud kaebajaga, et PPA ei ole seostanud vaidlustatavas otsuses välja toodud

Iraaki puudutavat informatsiooni kaebaja olukorraga. Aluseks võetud raportid loovad

ettekujutuse olukorrast riigis. PPA on informatsiooni aluseks võttes järeldanud, et kaebajale

tulenev võimalik oht on vähenenud sellisel määral, et kaebajal ei ole ohtlik kodumaale naasta.

Kaebaja hinnang, et Iraaki naasmisel tema võimalik kius jätkub, ei haaku päritolumaa

informatsiooniga. Suure tõenäosusega ei mäleta väidetavad ähvardajad mitme aasta möödudes

kaebaja olemasolu, eriti arvestades, et poliitiline olukord on riigis olulises osas muutunud.

VRKS § 48 lg 1 p-s 5 sätestatud alusele ei ole lubatud tugineda olukorras, kus režiimi muutus

ei ole kaasa toonud inimeste suhtumise muutumist või tulenevalt tagakiusamise viisist ei saa

isikult oodata, et ta soovib anda end päritoluriigi kaitse alla. Vastustaja tõi otsuses välja, et

kaebaja ise ei ole Iraagis otseselt tagakiusamise ohvriks langenud. Kaebaja elukoha vahetus

läheduses alguse saanud tulekahju ja elukoha hävimine ei olnud otseselt seotud sellega, et

kaebaja oli konkreetselt sihikule võetud kui sunniidi usulahu esindaja, vaid mälestusüritus

kujunes vandaalitsemiseks, mida politsei ei suutnud hallata. Kaebaja selgitas 06.05.2019 PPA-

le täiendavalt, et lahkus Iraagist tapmiste ja pommitamiste tõttu, et tagada lastele parem,

turvalisem tulevik. Samuti kirjeldas ta veel kord maja süütamisega seotud sündmusi ning

selgitas, et tema kodutänavas toimus rongkäik, mille käigus pandi palju maju põlema. Samas

tõi kaebaja välja, et ei mäleta sündmust detailselt. Kaebaja hilisematest ütlustest ei tulene, et

ähvardused oleksid ellu viidud või rünnakud oleksid suunatud konkreetselt kaebaja vastu.

Kaebaja kinnitas, et tema koduga seonduv on pigem õnnetus, kuna kodu asus meeleavaldajate

liikumise trajektooril. Kaebaja kinnitas ka ise, et teda pole pärast Iraagist lahkumist enam

ähvardatud. Puudub tõenäosus, et kaebaja naasmisel Iraaki viiakse väidetavad ähvardused

ellu. Iraagi olukord on võrreldes kaebaja saabumisega Eestisse mõnevõrra muutunud.

Bagdadis, kus kaebaja enne Iraagist lahkumist elas, toimuvad küll rahutused, kuid need on

üldjuhul sellised, mis aitavad ühiskonda uuesti üles ehitada, s.o soovitakse kõrvaldada

korruptsiooni ning taastada toimivat tervishoiusüsteemi. Ametnikud teevad koostööd

erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, et taastada Iraagi majandus jne. Põhjendatud

on ka PPA viide sellele, et kaebaja ema, olles varem töötanud riigiametis, naasis ohutult

3-19-1814

9(16)

kodumaale. Eelnev lükkab ümber kaebaja seisukoha, et endistel riigiteenistuses töötanud

isikutel on Iraagis endiselt ohtlik.

QQ mõisteti Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr 1-18-5913 süüdi KarS § 141 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toime panemises. Kohtuotsus jõustus 26.09.2018. KarS 31.08.2018

redaktsiooni järgi pani kaebaja toime teise astme kuriteo, mistõttu ei kohaldu VRKS § 49 lg 3

p 2. Samas avaldab kaebaja toime pandud kuritegu mõju avaliku korra kaitsele. Oluline on

PPA argument, et praegusel ajal on kaebaja toime pandud kuritegu kvalifitseeritav esimese

astme kuriteona, mis iseloomustab seda, et esineb jätkuv oht avalikule korrale. PPA-le antud

ütlusi aluseks võttes ei ole kaebaja teinud järeldusi toimepandud kuriteo raskusest, mistõttu ei

ole välistatud korduva kuriteo toimepanemine.

Vastustaja on analüüsinud, kas kaebajal võiks olla täiendava kaitse vajadus ning jõudnud

õigesti järeldusele, et vastav vajadus puudub. Päritoluriigi info kohaselt on avaliku korra

tagamisel pärast võimu vahetust olnud probleeme, kuid miski ei osuta, et riigis valitseks

üldine vägivald või muu julgeolekuoht, mis õigustaks täiendava kaitse andmist. PPA

13.09.2019 otsuse põhjendused on selles osas piisavad. Lisaks on välistatud kaebaja

tunnustamine täiendava kaitse saajana, kuna kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ning võib

ohustada avalikku korda (VRKS § 22 lg 3 p 4).

YY, XX ja CC kaebused

YY peamised rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud sunniidina olid seotud abikaasaga, kes

oli töötanud välisriigi ettevõttes ja mittesoovitavaks kuulutatud valitsusliikme heaks. Kohtu

hinnang abikaasaga seotud asjaoludele on asjakohane ka YY puhul.

YY 06.05.2019 PPA-le antud ütlused on vastuolulised. Vastuseks PPA küsimusele, mida

sunniidiks olemine kaebajale tähendab, vastas kaebaja, et ta ei ole väga usklik. Ramadani peab

ta üksnes põhjusel, et see on kohustuslik ning peab seda tegema. Lisaks viitas kaebaja, et

sunniitidest ning šiiitidest moslemitel ei ole erinevusi. Erinev on üksnes palvuse ajal käte

liigutamine. Eelnev viitab, et Iraaki naasmisel puuduvad kaebaja tagakiusamise põhjused

usulistel kaalutlustel, kuna välisel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja on sunniit.

Tagakiusu puudumisele usulistel põhjustel viitab ka asjaolu, et kaebaja sõnul tuli ta

Euroopasse üksnes laste tuleviku pärast, kuna siin on turvaline.

Oluline on ka see, et YY ei ole Eesti ühiskonda integreerunud. Eesti inimestega kaebaja

suhteid ei ole loonud, suhtles üksnes oma eesti keele õpetajaga ning töötukassa ametnikega.

Kaebaja soovib eesti keelt omandada vaid selleks, et saada hakkama igapäevaeluga. Isiklikus

plaanis kaebaja edasisi tulevikuplaane Eestis ei nimetanud.

Kohus ei nõustunud, et YY-l võiks olla iseseisev pagulasena tunnustamise alus (kuulumine

perevägivallaga ähvardatud naiste sotsiaalsesse gruppi). YY kinnitas PPA-le, et ta suhted

abikaasaga on väga head ning ta ei karda oma abikaasat. Kaebaja ei usu, et tema abikaasa

oleks naisterahvast seksuaalselt rünnanud, vastasel juhul ta lahutaks. Vajadusel aitab abikaasa

lapsi hoida ning ilusa ilmaga käiakse väljasõitudel. Probleeme lahendab kaebaja abikaasaga

omavahel ning kaebaja ei soovi, et keegi sekkuks nende suhtesse. Eelnevast ei ole võimalik

teha järeldust, et YY abikaasa võiks teda diskrimineerida. Välistatud ei ole vägivallajuhtumite

esinemine, kuid kohtul puuduvad selle kohta kaebaja enda kinnitus või vastavad tõendid.

PPA on alaealiste laste otsustes hinnanud laste huvisid. PPA on välja toonud, et lapsed elavad

kahe vanemaga perekonnas. Laste sugulased, sh vanavanemad elavad Iraagis. Laste parimates

huvides on kokku jääda oma vanematega, mis ühtib Euroopa Pagulasameti antud

juhendmaterjalidega direktiivide ühetaoliseks kohaldamiseks liikmesriikides, kus rõhutatakse,

3-19-1814

10(16)

et perekonna ühtsus on üks osa lapse õigustest ja huvidest. Lastele oleks isast ning YY-le

abikaasast eraldi elamine traumeeriv. Viimane tõi küll välja, et sai igapäevase elukorraldusega

hakkama ajal, kui abikaasa viibis kinnipidamisasutuses, kuid tema jutust kogumis saab

järeldada, et abikaasa tugi on talle vajalik.

PPA on arvestanud sellega, et lapsed on sündinud Iraagis ja elanud Eestis suhteliselt lühikest

aega. Laste emakeel ja kodune keel on araabia keel. PPA on päritoluriigi informatsiooni

aluseks võttes kindlaks teinud, et Iraagis on põhiharidus kohustuslik ja üldine haridustase on

viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. Kuigi Eestis saadav haridus võrreldes Iraagi

haridusega on parem, siis arvestades kõiki asjaolusid koos, on lastel parem elada koos

vanematega tuttavas keskkonnas. Iraaki naasmisel oleks lastel kergem uuesti keskkonda

integreeruda, kuna tegemist oleks tuttava kultuuriruumi ja keskkonnaga. Lisaks ilmestab

kaebajate soovimatust Eestis haridust omandada asjaolu, et kaebajad lahkusid Saksamaale

septembris 2019, kui Eestis algas kool.

PPA on hinnanud päritoluriigi informatsiooni alusel laste võimalust saada meditsiinilist abi

ning leidnud, et elanikele on tagatud võimalus kasutada riiklikku arstiabi. Iraagi

tervishoiuministeerium teeb koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga, et töötada välja

riiklikku tervisepoliitikat, rahastamissüsteeme ning sotsiaalkindlustust. PPA võttis laste

otsuste tegemisel õigesti arvesse ka üldist olukorda Iraagis ning leidis, et vaatamata

mõningatele rahutustele ei ole olukord riigis, eriti kaebajate varasemas elukohas Bagdadis

selline, mis välistab Iraaki naasmise.

PPA oleks pidanud vanemalt lapselt küsima arvamust Iraaki naasmise kohta ning vajadusel

kaasama menetlusse vastavad lastekaitseorganid. Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega,

mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Asjaolu, et vanem laps mäletab Iraagis toimunud

sündmustega seonduvat, ei tähenda, et sarnased sündmused võivad korduda. Pere

koosolemine võimaldab lastel hirmud ületada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

20. QQ palub 05.02.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2020

otsus kaebajat puudutavas osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kohus on analüüsinud kaebaja väiteid lakooniliselt ja ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja näol ei

ole enam tegemist pagulasega. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja ütlustega päritoluriigi

kohta. Direktiivi 2011/95/EL kohaselt peab asjaolude muutumine olema olulise ja püsiva

iseloomuga. Isegi kui üleüldine julgeolekuolukord Iraagis on paranenud, ISIS-e osakaal

oluliselt vähenenud, PMU-d ümber korraldatud ja valitsuse kontrolli alla antud, on olukord

riigis endiselt ebastabiilne. PPA ja kohus on keskendunud statistilistele andmetele ja

üleüldisele olukorrale Iraagis, kuid rohkem peaks analüüsima kaebaja isiklikke takistusi

kodumaale naasmiseks.

Kuna kaebaja ema vastu ei korraldatud relvastatud rünnakut, on ta emal veidi turvalisem riiki

naasta ning pelgalt mõne muu kaebaja päritoluriigis tagakiusu ohvriks sattuda võiva isiku

naasmisest päritoluriiki ei saa automaatselt tuletada tagakiusu aluse äralangemist.

Olukord ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel muutunud sellises ulatuses, et kaebajal ja tema

perekonnal oleks võimalus päritoluriiki naasta ning seal turvaliselt ja rahulikult elu jätkata.

Kohus ja PPA on õigusvastaselt leidnud, et kaebaja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud

kriteeriumidele, mistõttu elamisloa pikendamise taotlus on jäetud põhjendamatult rahuldamata

ja pagulasseisund on õigusvastaselt kehtetuks tunnistatud VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel.

3-19-1814

11(16)

Kaebaja on tõesti süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr 1-18-5913 KarS §

141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Toimepanemise ajal oli tegemist teise

astme kuriteoga, mistõttu ei kohaldu VRKS § 49 lg 3 p 2.

Juhul kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks.

Kaebajal esineb põhjendatud tõsine oht elule ja tervisele. Kaebaja on selgelt väljendanud

hirmu tagasipöördumise ees Iraaki, kuna päritolumaal ei ole olukord täielikult stabiliseerunud

ja eksisteerivad teda tappa üritanud rühmitused.

21. YY, XX ja CC paluvad 05.02.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 07.01.2020 otsus kaebajaid puudutavas osas ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

PPA ja halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajate suhtes esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 5

sätestatud pagulasseisundi lõpetamise asjaolu. Iraagis ei ole toimunud piisavalt olulise ja

püsiva iseloomuga muutusi, et nende pagulasseisundit võiks lõppenuks lugeda (direktiivi

2011/95/EL art 11 lg 2). UNHCR on kinnitanud 2019. a maikuus avaldatud raportis, et

olukord Iraagis ei õigusta pagulasseisundi lõppemise sätete kohaldamist, ning kutsus riike üles

hoiduma iraaklaste sunniviisilisest tagasisaatmisest, muu hulgas Iraagi ebakindla olukorra

ning elatise ja põhiteenuste piiratud kättesaadavuse tõttu. Pärast nimetatud raporti avaldamist

on olukord Iraagis veelgi halvenenud. PPA otsus rikub kaebajate õiguspärast ootust

turvalisusele ja Eesti riigi kaitsele.

PPA ei ole viinud läbi korrektset laste parimate huvide hindamise menetlust. Juhul kui lapse

vanus ärakuulamist võimaldab, ei ole ilma last ära kuulamata ja lastekaitseorganeid kaasamata

võimalik läbi viia korrektset menetlust, mis lähtuks konkreetse lapse huvidest. Perekonna

ühtsus on vaid üks mitmest olulisest aspektist, mida lapse huvide hindamisel ja

väljaselgitamisel analüüsida tuleb. Lisaks on oluline analüüsida, kas pere ühtsus on primaarne

olukorras, kus laste isa on kriminaalkorras karistatud vägivaldse kuriteo eest. YY on

tunnistanud, et peres esineb perevägivalda ning laste isa on ähvardanud kinnipidamisasutuses

viibides enda ja oma pere ära tappa. Sellises olukorras on lapse ära kuulamata jätmine ja

lastekaitseorganite mittekaasamine PPA poolt rikkumine, mis võis kaasa tuua sisult ebaõigete

otsuste tegemise.

Kohus ei saa lapse parimate huvide hindamisel lähtuda lapsevanemate läbimõtlemata

valikutest (lahkumine Saksamaale septembris 2019). Lapsel on iseseisev õigus haridusele.

Arvestades, et XX käis Eestis lasteaias ning CC käis Eestis koolis, oleks nende parimates

huvides jätkata haridusteed Eestis. Asjaolu, et kaebajad ei viibi hetkel Eestis, ei ole määrav,

kuna pere lahkus hirmust väljasaatmise ees ning Dublini määruse alusel on Saksamaa

kohustatud pere tagasi Eestisse saatma.

Kohus ei võtnud arvesse tänapäevast olukorda Iraagis, sh Bagdadis, kuhu perekond peaks

naasma.

Aastatepikkune

konflikt

on

süvendanud

Iraagis

valitsevat

kroonilist

eluasemepuudust. Vähemate ressurssidega elanikud on sageli sunnitud elama ebastandardsetes

ja ülerahvastatud eluruumides, kus põhiteenustele pole juurdepääsu. Tagasipöördumisel Iraaki

ei oleks lastele kättesaadavad inimväärsed elutingimused, millega oleks tagatud nende

põhilised inimõigused. Kohus ei ole menetluse käigus laste huvisid esikohale seadnud, vaid on

neid analüüsinud pinnapealselt ja perekonna terviklikkuse seisukohast lähtudes. Laste

parimates huvides oleks nende elamislubade pikendamine Eestis, kus neil on võimalik elada

turvalises keskkonnas, omades ligipääsu arstiabile, haridusele, eluasemele, toidule ja

baasteenustele.

3-19-1814

12(16)

22. PPA palub 11.03.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

PPA seisukoht QQ apellatsioonkaebusele

Asjaolu, et kaebaja töötas 2008–2012 lääne organisatsiooni heaks ja teda seetõttu 2012. a-l

maanteel rünnati, ei ole enam päritoluriigis toimunud muutuste tõttu põhjendatud tagakiusu

kartuse aluseks. EASO on juuni 2019 raportis selgitanud, et rünnakuid taoliste profiilidega

inimeste vastu ei ole enam läbi viidud ning seega ei peeta põhjendatuks rahvusvahelist kaitset

sellise põhjuse tõttu. Kohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebaja tööautosse

pandud pomm 2014. a-l ei olnud mõeldud talle kui autojuhile, vaid „soovimatu“

Haridusministeeriumi direktorile, kes töötas UNESCO projektiga, ning kaebaja maja ei

pandud 2015. a-l sihilikult põlema, vaid see juhtus meeleavalduste käigus. Seega ei saa

kasutada nimetatud juhtumeid näidetena, miks relvastatud rühmitused peaksid kaebajat

mäletama. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on PMU-d 2016. a-st ümber korraldatud ja

ametlikult riigi julgeolekuaparaadi osa, ning nende tegevus on suunatud ISIS-ga võitlemise

vastu. PPA ei ole päritoluriigi informatsioonist tuvastanud, et nimetatud šiiitide rühmitused

oleksid rünnanud sunniitidest ametnikke või nende jaoks töötavaid inimesi. Seega ei ole ka

asjaolu, et kaebaja on sunniit, rahvusvahelise kaitse vajaduse aluseks. Taotleja isiklikke

asjaolusid tuleb hinnata päritoluriigi informatsiooni valguses. PPA on järginud kohustust

vaadata taotlus läbi individuaalselt ja erapooletult.

Hinnang Iraagi valitsuse heaks töötanud isikute ohutuse osas tuleneb päritoluriigi

informatsioonist. Asjaolu, et kaebaja ema, kes töötas 16 aastat Iraagi riigiasutuse jaoks, on

nüüdseks Bagdadis elanud 2 aastat, on üksnes kinnitus päritoluriigi informatsiooni tõesusele.

PPA ega halduskohus ei ole väitnud, et kaebaja saadetakse Iraaki tagasi tema toimepandud

kuriteo tõttu. Kaebaja suhtumisest on näha, et ta ei kahetse oma tegu ega leia, et ta midagi

valesti tegi (19.07.2019 protokoll nr 7001930073-1, p-d 9–11). Kuna kaebaja ei tunnista süüd

ning seda on kinnitanud ka tema abikaasa, siis jätkub reaalne oht, et kaebaja võib korda saata

samalaadse kuriteo. Vastavalt korrakaitseseaduse § 5 lg-le 4 on tegemist kõrgendatud ohuga.

Seega on kaebaja näol tegemist tõelise, vahetu ja piisavalt tõsise ohuga avalikule korrale.

Kuigi olukord ei ole Iraagis täielikult stabiliseerunud, puuduvad alused, miks kaebajat või

tema perekonda peaks ähvardama tõsine oht. PPA on vastavalt VRKS-le, päritoluriigi

informatsioonile ja EASO juhistele jõudnud seisukohale, et kaebaja ei ole taolise profiiliga, et

ta kvalifitseeruks täiendava kaitse saajaks.

PPA seisukoht XX, CC ja YY apellatsioonkaebusele

Kaebajate pagulase staatuse vajadus on lõppenud. Eraldi on hinnatud Iraagi üldist olukorda ja

täiendava kaitse vajadust. Päritoluriigi informatsioonist ja UNHCR raportitest ei nähtu, et

tagakiusu oht esineks PMU-de poolt pelgalt asjaolu tõttu, et isikud on sunniidid või nad on

varem töötanud lääne organisatsiooni/valitsuse heaks. Kaebajate väide, et UNHCR kutsus

riike üles hoiduma iraaklaste sunniviisilisest tagasisaatmisest, on liiga üldine. Nimetatud

raportis kutsub UNHCR riike üles hoiduma isikute sunniviisilisest tagasisaatmisest

päritolupiirkondadesse, mida varem kontrollis ISIS, või aladele, kus ISIS pidevalt viibib.

Alaealised kaebajad on Eestis nende isa pagulasstaatusest tulenevalt. Pagulasstaatus on

lõppenud seoses oluliste ja püsiva iseloomuga muutuste tõttu päritoluriigis. Seega ei ole enam

laste isa ohustatud ning tema olukorrast ei tulene ohtu ka tema lastele.

PPA möönab, et tegi menetlusliku vea ja oleks rahvusvahelise kaitse menetluse raames

pidanud vanema lapsega läbi viima vestluse. Vestluse läbi viimata jätmine ei ole selline

3-19-1814

13(16)

menetlusviga, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Kuna tegemist on noorte lastega ehk vestluste

ajal 10-aastase ja 7-aastasega, siis on nende staatused tihedalt seotud nende vanematega.

Üksnes vanema lapse väljendatud soov mitte Iraaki tagasi pöörduda ei ole piisav väitmaks, et

tagasipöördumine ei ole laste parimates huvides ning kooskõlas laste õigustega.

Laste parimaid huvisid kaaludes on primaarne perekonna ühtsus. Seda eriti rahvusvahelise

kaitse menetluse raames, kus lapsed on võõras riigis ning kultuuriruumis. 2019. a-l läbi viidud

intervjuust ei nähtu, et kaebaja kannataks perevägivalla all. Vestlustest nähtus, et kaebaja

selgelt toetab oma abikaasat (pereisa), seda ka kriminaalkuriteo osas. Lastel on

toetusvõrgustik Iraagis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Ringkonnakohus jätab QQ ja YY apellatsioonkaebused rahuldamata, kuid rahuldab XX ja

CC apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus lahendab esmalt QQ apellatsioonkaebuse (I),

seejärel YY apellatsioonkaebuse (II), alaealiste laste XX ja CC apellatsioonkaebused (III)

ning viimaks esitab kokkuvõtte ja jagab menetluskulud (IV).

I

24. Rahvusvahelise kaitse süsteemiga nähakse mittepäritoluriigile ette kohustus pakkuda

kaitset inimestele, kes enda isikust lähtuvast põhjusest või üldisest olukorrast päritoluriigis ei

saa sellelt riigilt kaitset. Eelduslikult on vajadus rahvusvahelise kaitse järele ajutine.

Rahvusvahelist kaitset ei anta või seda ei tagata, kui see pole enam vajalik või õigustatud. See

tähendab, et isikul on pagulasseisund seni, kuni ilmnevad selle lõppemise asjaolud. Teisisõnu

lõpeb pagulasseisund niipea, kui päritoluriik on võimeline tagama isikule kaitse tagakiusamise

eest (Euroopa Kohtu otsus C-175/08, p 69).

25. VRKS § 48 lg 1 p 5 kohaldamine eeldab, et asjaolud pärituoluriigis on oluliselt muutunud

ja muutus on niivõrd püsiva iseloomuga, et pagulase tagakiusamishirmu ei saa enam lugeda

põhjendatuks. Sellised muutused peavad puudutama riigist põgenemise põhjuseid, sh

konkreetset tagakiusukartuse alust. Asjaolud peavad olema muutunud niipalju, et enam ei ole

rahvusvahelise kaitse andmise põhjuseid. Muutuste püsivust saab hinnata lühema ajaperioodi

lõikes ennekõike siis, kui need on toimunud rahumeelse demokraatliku protsessi tulemusena.

Sellest

annavad

eeskätt

tunnistust

muutused

valitsuses,

sh

julgeolekujõududes,

õigussüsteemis, armuandmine ja valimiste toimumine, pagulaste tagasisaabumine riiki. Lisaks

peab isikul olema võimalik end riigi kaitse alla anda ja see kaitse peab olema efektiivne.

Eelnev ei nõua siiski, et inimõiguste olukord päritoluriigis peab olema suurepärane.1

26. Et tuvastada oluline ja püsiv muutus, tuleb võrrelda rahvusvahelise kaitse andmise

asjaolusid otsuse tegemise aja asjaoludega. PPA andis kaebajale rahvusvaheline kaitse 2016.

a-l põhjusel, et ta oli töötanud alates 2009. a-st välisriigi ettevõtetele B ja U ning alates 2012.

a-st YYY YYY. Tulenevalt ISIS-e esile kerkimisest riigis oli kaebajal oht langeda hukkamise

ohvriks seetõttu, et ta oli töötanud välisriigi ettevõtete hüvanguks. Kaebaja usk (sunnism) ei

1 ÜRO Pagulasamet. Guidelines on International Protection: Cessation of Refugee Status under Article 1C(5)

and (6) of the 1951 Convention relating to the Status of Refugees (the „Ceased Circumstances“ Clauses, lk 4–5)

–

https://www.unhcr.org/publications/legal/3e637a202/guidelines-international-protection-3-cessation-refugee-

status-under-article.html. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Ending International Protection: Articles 11,

14,

and

Qualification

Directive

(2011/95/EU).

A

Judicial

Analysis

(lk

33–34)

–

https://www.easo.europa.eu/sites/default/files/Ending%20International%20Protection_Articles%2011_14_16%2

0and%2019%20QD%20EASO%20Judicial%20Analysis%20FINAL.pdf.

3-19-1814

14(16)

olnud iseseisvaks kaitse andmise aluseks. Otsuse tegemisel hetkel oli pagulasstaatuse andmise

aluseks kahe ajendi, usulise kuuluvuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise koosmõju esinemine.

27. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et asjaolud kaebaja

päritoluriigis on oluliselt ja püsivalt muutunud. Ainuüksi asjaolu, et Eesti Välisministeerium

palub Iraaki reisimist vältida, sest välisriikide kodanike julgeoleku suhtes puudub garantii, ei

anna alust tunnustada isikut kaitse vajajana. Samuti ei ole vaidlust selles, et Iraagis esineb

endiselt ebastabiilsust ning rahva üldine majanduslik toimetulek ei ole hea. PPA on aga

põhjalikult analüüsinud üldist julgeolekuolukorda Iraagis ja täpsemalt Bagdadis, erinevate

relvaüksustega toimunud arenguid, kaebaja sotsiaalset gruppi (välisettevõtete või Iraagi

valitsusasutuste heaks töötanud isikud) ja usulist gruppi (sunniidid) ning tagasipöördumise ja

riigisisese ümberpaiknemise võimalikkust ja järeldanud, et kaebaja ei lange Bagdadis

karistamise ohvriks seoses tema töötamisega välisriigi ettevõtetes ja riigiasutuses ega ka oma

usulise kuuluvuse tõttu. PPA on päritoluriigi infole tuginedes põhjendatult asunud

seisukohale, et ainuüksi asjaolu, kui inimesele omistatakse välisriigi heaks töötamise tõttu

kollaborandiks olemist, ei ole iseseisev tagakiusu alus.2 Iraagi olukorra paranemisele viitab

seegi, et UNHCR andmetel on 2018. a-l IOM programmi „VARRE“ abil pöördunud

kodumaale tagasi 5600 Iraagi kodanikku, neist suurem hulk Euroopast3 ning 31.12.2018

seisuga oli üle 4,1 miljoni inimese pöördunud oma kodudesse tagasi Iraagi piires.4 Vaidlus

puudub selles, et tagasi Iraaki on pöördunud ka kaebaja ema, kes samuti oli pikaaegne

riigiteenistuja. EASO päritoluriigi info kohaselt on hukkunud ja haavatud tsiviilisikute arv

alates 2017. a lõpust hüppeliselt langenud.5 Rünnakuid lääne organisatsioonides töötanud

isikute vastu ei ole enam läbi viidud ning seega ei peeta põhjendatuks rahvusvahelist kaitset

sellise põhjuse tõttu.6 Nii vaidlustatud otsuse kui ka halduskohtu otsuse põhjendused on selles

osas piisavad. Kaebaja vastupidiseid üldsõnalisi väiteid päritoluriigi teave ei toeta.

Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4).

28. Eelnevaga haakub ka PPA seisukoht, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks.

Võttes arvesse julgeolekuolukorra märgatavat paranemist Iraagis, on ebatõenäoline, et kaebaja

satuks Bagdadi naastes piinamise või ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise või

karistamise ohvriks.

29. Arutlus selle üle, kas kaebaja on ohuks avalikule korrale, võib omada tähtsust

pagulasseisundi kehtetuks tunnistamisel ja elamisloa andmise või pikendamise otsustamisel.

Kaebaja puhul oli otsuse tegemise ajaks elamisloa kehtivusaeg lõppenud. Kuna elamisloa

andmise alus oli ära langenud – kaebaja pagulasseisund oli lõppenud ning puudus ka alus

täiendava kaitse saamiseks, jättis PPA taotluse rahuldamata. Sisuliselt ei olnud avaliku

korraga seotud kaalutlused otsuse tegemisel seega määravad (vrdl VRKS § 22 lg 3 p 4 ja § 43

lg 1 p 3). Ringkonnakohus märgib siiski, et isikust lähtuva ohu tuvastamine avalikule korrale

eeldab, et lisaks seaduserikkumisele peab temast lähtuma tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine

oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (Euroopa Kohtu otsus C-373/13, p 79).

2 UK Home Office: Country Policy and Information Note Iraq: Security and humanitarian situation, November

2018 (lk 17–18).

3 UN High Commissioner for Refugees: International Protection Considerations with Regard to People Fleeing

the Republic of Iraq, May 2019 (lk 29) - https://www.ecoi.net/en/file/local/2007789/unhcr-2019-05-protection-

considerations-iraq.pdf

4 EASO Country of Origin Information Report. Iraq. Security situation. March 2019 (lk 52) -

https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/Iraq_security_situation.pdf

5 EASO Country of Origin Information Report. Iraq. Security situation. March 2019 (lk 46) -

https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/Iraq_security_situation.pdf

6 EASO Country Guidance: Iraq. Guidance note and common analysis. June 2019 (lk 61) -

https://easo.europa.eu/sites/default/files/Countr y_Guidance_Iraq_2019.pdf.

3-19-1814

15(16)

II

30. Kuna YY varjupaigataotlus tugines tema abikaasaga seotud asjaoludele, jääb samadel

põhjustel rahuldamata ka tema apellatsioonkaebus. Üksnes usulisel alusel (sunniit) ei saa

kaebajat pagulasena tunnustada. Tagakiusukartuse puudumist sellel alusel näitavad ilmekalt

isiku enda seisukohad ses küsimuses (halduskohtu otsuse p 61). Mis puudutab YY

apellatsioonkaebuses esitatud viidet, nagu kutsuks UNHCR riike üles hoiduma iraaklaste

tagasisaatmisest Iraaki, siis täpne on PPA väide, et viidatud raportis kutsub UNHCR riike üles

hoiduma iraaklaste sunniviisilisest tagasisaatmisest oma päritolupiirkonda, kui isik on pärit

piirkonnast, mida varem kontrollis ISIS või kus ISIS pidevalt viibib.7 Kaebajad on pärit

pealinnast Bagdadist, mis ei ole kunagi ISIS-e võimu alla kuulunud.

III

31. Ringkonnakohus asus 22.04.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-650 p-s 16 seisukohale, et:

„Ehkki VRKS § 46 lg 3 ning § 46 lg 9 p-d 2 ja 4 (vrdl ka VMS § 127) näevad üldnormina ette,

et kui keeldutakse täiendava kaitse saaja elamisloa pikendamisest, keeldutakse üldjuhul

elamisloa pikendamisest ka tema abikaasale ja alaealisele lapsele, teeb sellest erandi VRKS §

46 lg 11, mis sätestab, et alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda

selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. See tähendab, et

alaealise lapse puhul tuleb PPA-l eraldi vanematest võtta seisukoht, kas elamisloa andmisest

või pikendamisest keeldumine on kooskõlas lapse õiguste ja huvidega, lähtudes seejuures mh

juba viidatud direktiivi 2011/95/EL põhjendusest 18, aga ka halduskohtu viidatud Euroopa

Pagulasameti juhendmaterjalist. Toimides nii, ongi võimalik, et haldusmenetluse tulemusel

jõuab PPA järeldusele, et lastele tuleb VRKS § 46 lg-st 11 tulenevalt pikendada elamislubasid

olukorras, kus lapsevanemate elamislubade pikendamiseks ei ole VRKS sätetest tulenevalt

alust.“ Ringkonnakohus on jätkuvalt sel seisukohal ja leiab, et PPA pole XX ja CC elamisloa

pikendamise taotluste menetlemisel viinud läbi nõuetekohast laste õiguste ja huvide

kaalumist, mistõttu tuleb nende apellatsioonkaebused rahuldada ja kohustada PPA-d laste

elamislubade taotluste uueks läbivaatamiseks.

32. Õigus ja huvi olla vanematega koos on ainult üks osa laste õigustest ja huvidest.

Direktiivi 2011/95/EL põhjenduse 18 kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt 1989. a ÜRO

lapse õiguste konventsioonile direktiivi rakendamisel silmas pidama eelkõige lapse huve.

Lapse huvide hindamisel tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse eeskätt perekonna ühtsuse,

alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, turvalisuse ja ohutuse kaalutlusi ning alaealise arvamust

vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Ka Euroopa Pagulasameti antud juhendmaterjalid

direktiivide ühetaoliseks kohaldamiseks liikmesriikides toob välja, et perekonna ühtsus on üks

osa lapse õigustest ja huvidest. Lapse õiguste ja huvide arvestamine peaks olema osa

individuaalsest hindamise protsessist, mida rakendatakse kõigi laste jaoks ning laste parimate

huvidega arvestamine tähendab iga lapse suhtes konkreetsete asjaolude hindamist, konkreetse

lapse jaoks oluliste asjaolude tuvastamist ja hindamist ning nende kaalumist individuaalselt.8

Lapse huvide hindamise menetluses on lapsel õigus olla ära kuulatud, kui tema vanus ja areng

seda võimaldavad, ning samuti tuleb menetlusse kaasata lastekaitse töö spetsialiste ja

eksperte, et tagada lapse huvide igakülgne ja objektiivne kaalumine. Viidatud juhendmaterjali

lk-lt 18 on leitav joonis, millelt nähtub 11 erinevat komponenti, mida lapse huvide hindamisel

tuleb vaagida. PPA on küll välja toonud, et laste huvides on kokku jääda oma vanematega ja

7 UNHCR. International Protection Considerations with Regard to People Fleeing the Republic of Iraq. May

2019 (lk 128) - https://www.refworld.org/docid/5cc9b20c4.html

8 https://easo.europa.eu/sites/default/files/Practical-Guide-Best-Interests-Child-EN.pdf, (lk 14–18)

3-19-1814

16(16)

üldiselt hinnanud Iraagi kooli- ja tervishoiusüsteemi, kuid lapsi pole menetluses ära kuulatud

ning nende huvid on igakülgselt ja nõuetekohaselt jäänud välja selgitamata.

33. Ringkonnakohus selgitab, et lastele VRKS alusel elamislubade pikendamine ja

lapsevanematele samal ajal elamislubade pikendamisest keeldumine ei tähenda laste

eraldamist vanematest. Ka sellisel juhul säilib lapsevanematel võimalus otsustada, kas taotleda

Eestis elamisluba mõnel muul VMS-s sätestatud alustel või elada oma pereelu edasi

päritoluriigis (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-650, p

17).

IV

34. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et QQ ja YY apellatsioonkaebused

tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata osas, millega jäeti nende kaebused

rahuldamata (HKMS § 200 p 1). Ringkonnakohus rahuldab XX ja CC apellatsioonkaebused ja

tühistab halduskohtu otsuse osas, millega jäeti nende kaebused rahuldamata. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab XX ja CC kaebused, tühistab PPA

13.09.2019 otsused nr 7001510221-1 ja 7001510223-1 ning kohustab PPA-d XX ja CC

elamisloa pikendamise taotlusi uuesti läbi vaatama (HKMS § 200 p 3).

35. Kaebajad on menetlusabi korras olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. QQ

apellatsiooniastme riigi õigusabi kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi

kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

YY, XX, CC ega PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)