2-19-111183/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-111183

Tsiviilasi

AKTSIASELTS PUUMARKET hagi E. M.i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AKTSIASELTS

PUUMARKET

(registrikood 10363212; asukoht Väike-Männiku tn 11,

Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline

esindaja

Ferenc

Koso

(e-post

ferenc.koso@okincure.ee)

Kostja: E. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; RR järgi

viimane (kuni 13.10.2019) registreeritud elukoht XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

26.03.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.

2. Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks 26.05.2017 hageja ja

Shoolstruct OÜ (registrikood 14002008) vahel sõlmitud krediiditingimustega

müügilepingust nr 1980-PM ja 26.05.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud

käenduslepingust nr 1 tulenev põhivõlgnevus 2468,76 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1312,26 eurot.

3. Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2468,76 eurot) alates 24.09.2019 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 13.05.2020 k.a summas 1150,44 eurot.

4. Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks lisanduv viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2468,76 eurot) alates 14.05.2020 kuni põhivõla

täitmiseni määras 0,2% päevas, kokku mitte üle 5000,00 euro (st lisanduv viivis mitte

üle 68,54€).

5. Jätta menetluskulud E. M. kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-111183

2 (6)

6. Määrata AKTSIASELTS PUUMARKET põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 560 eurot ning mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks

välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. M. kohustatud tasuma AKTSIASELTS

PUUMARKET viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2);

9. Toimetada kostjale E. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. AKTSIASELTS PUUMARKET esitas 17.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Shoolstruct OÜ (endine Karsia Ehitus OÜ) ja E. M. vastu 3044,96 euro

Tsiviilasi nr 2-19-111183

3 (6)

saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 02.05.2019 koostas kohus makseettepaneku, mis

on võlgnikule Shoolstruct OÜ kätte toimetatud 28.06.2019 Ametlike Teadaannete kaudu.

Solidaarvõlgniku Shoolstruct OÜ suhtes koostas kohus 11.09.2019 maksekäsu. Võlgnikule E.

M. makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. 11.09.2018 Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetlus AKTSIASELTS PUUMARKET nõue Shoolstruct OÜ (endine Karsia

Ehitus OÜ) ja E. M. vastu 3044,96 euro saamiseks ning andis nõude E. M. suhtes üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 23.09.2019 esitas AKTSIASELTS PUUMARKET Harju Maakohtule hagiavalduse E. M.

vastu 2468,76 euro põhivõlgnevuse, 1312,26 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise

põhinõudelt alates 24.09.2019 määraga 0,2 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kokku

mitte üle 5000 euro, so käendaja vastutuse maksimaalne määr.

Hagiavalduse kohaselt 26.05.2017 sõlmis hageja ja Shoolstruct OÜ (endise nimega Karsia

Ehitus OÜ) krediiditingimustega müügilepingu nr. 1980-PM, mille sisuks oli hageja poolt

Shoolstruct OÜ-le kauba müük ja Shoolstruct OÜ kohustus kauba eest tasu maksma.

Shoolstruct OÜ jättis maksmata kauba eest kogusummas 2468,76 eurot. 26.05.2017 sõlmisid

hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos

Shoolstruct OÜ-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuna

Shoolstruct OÜ osas on tehtud samas tsiviilasjas maksekäsk, siis tulenevalt eeltoodust nõuab

hageja ainult kostjalt kui käendajalt Shoolstruct OÜ kohustuse täimist põhivõlgnevuses 2468,76

eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Hageja nõuab kostjalt ka võlgnevuse tasumisega

viivitamise eest viivist lepingu punktis 5.4. kokku lepitud määras 0,2% päevas seisuga

12.09.2019 summas 1312,26 eurot ning edasiulatuvalt alates 24.09.2019. Hageja palub kostjalt

välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 300,00 eurot (ilma

käibemaksuta).

3. Harju Maakohus 24.10.2019 keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas

hagiavalduse menetlemiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

Pärnu Maakohus võttis 02.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid

ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande

number 1588983). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 11.03.2020. Seega dokumendid loetakse

kostjale kättetoimetatuks 26.03.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg

lõppes 09.04.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostjate poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

Tsiviilasi nr 2-19-111183

4 (6)

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Kohus on ekslikult võtnud hagiavalduse menetlusse tsiviilasja hinnaga 5588,15 eurot. Hageja

on kostja vastu esitanud põhivõlgnevuse 2468,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1312,26 euro ja veel mitte sissenõutava viivise nõude määraga 0,2 % päevas kuni põhinõude

tasumiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt saab hageja maksimaalne nõue olla kostja vastu kuni

5000,00 eurot. Hageja on piiritlenud nõudeid kostja vastu käendaja vastutuse piirmääraga.

Seetõttu on ka tsiviilasja hind 5000,00 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasunud riigilõivu 91,35 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt

riigilõivu 333,65 eurot ehk kokku 425 eurot. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel, mille tsiviilasja hind on kuni 5000

eurot tasuda riigilõivu 400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot enam (91,35 € +

333,65 € – 425 €). TsMS § 150 lg 1 p1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud

osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud,

et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid

vältida.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostja vastu krediiditingimustega

müügilepingu nr 1980-PM punkt 5.4. ja käenduslepingu alusel viivisenõude määras 0,2% iga

viivitatud päeva eest.

Tsiviilasi nr 2-19-111183

5 (6)

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et seisuga 12.09.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 24.09.2019

protsendina kokku mitte üle käendaja vastutuse maksimummäära, so kokku mitte üle 5000 euro.

Kohus leiab, et kostja vastutab hageja ees eelnimetatu ning käenduslepingu alusel täies ulatuses,

mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2468,76 eurot ja

põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutnud viivise seisuga

12.09.2019 summas 1312,26 eurot.

Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 24.09.2019 kuni otsuse tegemiseni välja

kindla summana, so summas 1150,44 eurot (2468,76€ x 0,2% x 233 viivitatud päeva perioodi

eest 24.09.2019-13.05.2020 k.a) ning alates 14.05.2020 protsendina 0,2% päevas kuid kokku

mitte üle käendaja vastutuse maksimummäära, so 5000 euro (st lisanduv viivis mitte üle 68,54

euro; arvutuskäik: 5000,00€ - põhinõue 2468,76€ - sissenõutavaks muutunud viivis 1312,26€ -

kuni otsuse tegemiseni viivis 1150,44€).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas 300 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud.

Hagiavalduste kohaselt hageja esindajal on kulunud kliendiga kohtumiseks, materjaliga

tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks 1 töötund, kokku 2,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1

töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et õigusabikulude näol on hagejal kohustus

hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi

osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi summas 300 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160

eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-19-111183

6 (6)

12. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja

kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole temal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik