2-20-1147/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

14.05.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-20-1147

X Xi ja X X Xi hagi

X Xi vastu elatise nõudes

Hageja I nõude osas 2 628 eurot

Hageja II nõude osas 2 682 eurot

Hageja

I:

X

X

(isikukood

x)

Hageja II: X X X (isikukood

x)

Hagejate lepinguline esindaja: x (e-post

x)

Kostja: X X (isikukood x)

Kostja lepinguline esindaja: Katrin Kiisk

(e-post

katrin@litigante.ee)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7. Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista X Xilt X Xi kasuks X Xi

ülalpidamiseks igakuine elatis summas 177,50 eurot alates 01.02.2020 kuni X

Xi täisealiseks saamiseni, s.o kuni 27.08.2023.

Käesoleva otsuse p-s 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda hiljemalt

iga kuu 5.

kuupäevaks x arvelduskontole nr x (Swedbank

AS), selgitusega „ lapsele, X X, elatis ja kalendrikuu, mille eest elatis

tasutakse“.

Välja mõista X Xilt X X Xi kasuks X X Xi

ülalpidamiseks igakuine elatis summas 177,50 eurot alates 01.02.2020 kuni X X

Xi täisealiseks saamiseni, s.o kuni 01.03.2029.

Käesoleva otsuse p-s 4 väljamõistetud elatis tuleb tasuda hiljemalt

iga kuu 5.

kuupäevaks xxx arvelduskontole nr xxx (Swedbank

AS), selgitusega „ lapsele, X X X, elatis ja kalendrikuu, mille eest

elatis tasutakse“.

Elatise kohustuse tasumisel võtta arvesse menetluse ajal tasutud elatist.

Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejate vanemad koos ei ela. Hageja Xe igakuised

kulud on 420 eurot. Hageja X Xi igakuised kulud on 385 eurot. Kostja hagejatele elatist ei tasu.

Kostja peaks tasuma hagejatele elatist vähemalt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärale.

Hagejad paluvad 1. kohustada X X`i tasuma alaealisele lapsele X Xile elatisraha igakuiselt alates

01.02.2020 kalendrikuus, summas 292 eurot, vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimummäärast 50%, kuni täisealiseks saamiseni 27.08.2023, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni kandes elatise üle hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks x Swedbank

arveldusarvele nr. x, selgitusega lapsele, X X, elatis ja kalendrikuu, mille eest elatis tasutakse; 2.

kohustada X X`i tasuma alaealisele lapsele X X Xile elatisraha igakuiselt alates 01.02.2020.a.

kalendrikuus,

summas

eurot,

vastavalt

Eesti

Vabariigi

Valitsuse

kehtestatud

miinimummäärast 50%, kuni täisealiseks saamiseni 01.03.2029, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni kandes elatise üle hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks x Swedbank

arveldusarvele nr. x, selgitusega lapsele, X X X, elatis ja kalendrikuu, mille eest elatis tasutakse.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejate ema ja kostja

vahel oli kokkulepe, et hagejad ja nende ema jäid elama kostjale kuuluvasse korterisse, millise

korteri igakuiseid laenutagastusmaksete eest pidi tasuma kostja ja hageja ema pidi tasuma korteri

kommunaalteenuste, laste toidu ja riiete ning muude kulude eest. Lisaks lepiti kokku, et kostja

tasub kõikide eluasemega kaasnevate sideteenuste eest, s.o. tele ja internetiteenused ja hageja I

trennikulud ja telefoniarve.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa (dtl. 66). Seega on hagejatel õigus saada kostjalt

ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning et hagejad elavad oma ema

juures. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust.

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Asjaolu, et hagejate vanematel on kostja väidetel olnud teistsugune kokkulepe elatise tasumiseks,

ei välista hagejate 22.01.2020 esitatud nõuet tulevikku suunatult, s.o. alates veebruarist 2020 saada

ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Vaidlust ei ole, et hagejad ei ela veebruari teisest

poolest kostjale kuuluvas korteris, mille kulusid varasemalt kostja kandis ning pooled ei vaidle, et

kostja ei ole andnud hagejatele ülalpidamist perioodiliste maksetena alates veebruarist, nagu

sooviksid seda hagejad, mistõttu ei ole põhistatud ka kostja väide, et selliselt saaks igal juhul

lugeda täidetuks ülalpidamiskohustust veebruarikuust 2020 seaduses sätestatud

elatise

miinimummäära ulatuses või hagejate vajadustest lähtudes.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning

last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks

eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla

PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg

1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hagejate

igakuised vajadused.

Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 420 eurot ja hageja II kulud on

kokku 385 eurot. Hagejate väide, et nad on vajadused hagiavalduses märkinud väiksemad vaid

seetõttu nagu hagejate emal ei jätkuks kõigi laste vajaduste katmiseks ei ole veenev, sest hagejad ei

ole põhistanud, missugused nende vajadused on jäänud väidetavalt rahuldamata seetõttu, et nad pole

saanud kostjalt ülalpidamist hagejate nõutud ulatuses (t.l. 7). Samas ei ole kohtul põhjust kahelda,

et hagejate väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kuluvad hagiavalduses märgitud summad, s.o.

hageja I ülalpidamiseks kulub eluasemekuludele 50 eurot, toidule 160 eurot, tv ja internetile 15

eurot, apteegi- ja hügieenitarvetele 35 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot; kooliasjadele ja

üritustele 25 eurot; ning hageja II ülalpidamiseks kulub eluasemekuludele 50 eurot; toidule 150

eurot; apteegi- ja hügieenitarvetele 25 eurot; riietele ja jalanõudele 50 eurot; kooliasjadele ja

üritustele 25 eurot.

Kostja on palunud arvestada, et hageja I tegelikeks sidekulud on igakuuliselt 20 eurot (kohus on

ümardanud 19,98). Kuna vaidlust ei ole, et hageja I sidekulusid kannab kostja vahetult (t.l. 47-52),

siis tuleb kahtlemata hageja I ülalpidamiskulude sidekuludeks arvestada kostja poolt tegelikkuses

makstud 20 eurot, mitte hagiavalduses märgitud 15 eurot, s.o. sidekulud on 5 eurot suuremad, ja

seda hoolimata sellest, et kostja kannab vaid ühe lapse sidekulud. Vaidlust ei ole, et hageja II

suhtes ei ole märgitud ülalpidamiskulude hulka tema sidekulusid.

Kohus nõustub kostjaga, et hagejate ülalpidamiskulude hulka kummalelegi hagejale 60 eurot

taskuraha arvestamine, ei ole selline vajalik kulu, mida saaks iseenesest arvestada

ülalpidamisekulude koosseisu. Taskuraha andmine lastele lihtsalt kulutamiseks on kohtu arvates

pigem vanemate võimalus lapsi premeerida, mitte vanamate kohustus anda lastele ükskõik millises

ulatuses kulutamiseks raha. Seega ei loe kohus põhjendatuks hagejate ülalpidamiseks taskuraha

andmist suuremal määral kui 30 eurot, millises summas taskuraha andmist peab kostja mõistlikuks

lapse vajaduseks.

Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja I igakuised vajadused on 395 eurot (420+5-30) ja

hageja II igakuised vajadused 355 eurot (385-30). Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud

määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist

võrdsetes osades ja pooled ei vaidle, et laste vanemad peavad andma neile ülalpidamist võrdsetes

osades, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra,

sest hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS §-s 101 lg 1 sätestatud elatise

miinimummäär.

Kostja on palunud mõista välja elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ka tulenevalt oma

majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on peale hagejate veel kolmas laps ja kostja

peab üleval pidama oma kolmanda lapse ema (t.l. 56-57, 88). Kohus peab vajalikuks märkida, et

kostja kolmanda lapse ema ülalpidamiskohustuse täitmine ei prevaleerida alaealiste laste

ülalpidamiskohustuse ees, kuid kahtlemata tuleb kohtul arvesse võtta kostja ülalpidamiskohustuse

täitmisel kostja kolmanda lapsega, et ka tema hagejatele elatise väljamõistmisel ei osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on

nõus hagejaid üleval pidama võrdses ulatuses hagejate emaga hagejate tegelikest vajadustest

lähtuvalt, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kui kohus peaks hagejate kasuks välja mõistma

elatise hagejate tegelikest vajadustest lähtuvalt, nagu kohus on eelpooltoodult tuvastanud, sest see

on mõjuv põhjus, et mõista kostjalt välja elatise alla PKS §-s 101 sätestatud elatise

miinimummäära, et kostja kolmas laps osutus varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.

Riigikohus on lahendis 2-16-118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või

piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Veenev on kostja väide, et tema ajutine

sissetulekute vähendamine (t.l. 89-98), võimaldab tal siiski täita hagejate ülalpidamist hagejate

tegelikest vajadustest tulenevalt, seetõttu pole asjakohased hagejate väited, nagu kostja võiks

varjata oma sissetulekuid või andma ülalpidamist oma kõigile lastele kostja kinnisvara arvelt.

Kostja on välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on

selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna

alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi

võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt

vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad

saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuigi kohus on

eelnevalt tuvastanud, et on olemas mõjuv põhjus, et kostja tasuks hagejatele elatist alla

miinimummäära tulenevalt hagejate tegelikest vajadustest, mis on miinimummäärast väiksemad,

siis kohtu arvates ei ole muud kohtu ette toodud asjaolud sedavõrd veenvad, sh kostja ajutine

sissetuleku vähenemine, et arvata, et see ei peakski muutuma, mistõttu hagejate vajadused peaksid

olema ja jäämagi kaetud riiklikest lastetoetustest, mis oleksid käesolevajal ajal kummagi hageja

suhtes 60 eurot. Hagejate võimalikud täiendavad kulutused, mida hagejad ei olnud hagiavalduses

välja toonud või täiendav taskuraha andmine 30 eurot kummalegi hagejale, saaksidki võiksidki

kohtu arvates olla rahuldatud just hagejatele makstava lastetoetuse arvelt.

Kuna hageja I igakuised vajadused on 395 eurot, siis kostja peab sellest võrdselt hageja I emaga

kandma

poole, s.o. 197,50 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja katab

vahetult hageja I

ülalpidamiskuludest igakuuliselt 20 eurot telefoni eest, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja I

kasuks hageja I ülalpidamiseks igakuuliselt alates 01.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni

177,50 eurot.

Kuna hageja II igakuised vajadused 355 eurot, siis kostja peab sellest võrdselt hageja II emaga

kandma poole, s.o. 177,50 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks hageja II

ülalpidamiseks igakuuliselt alates 01.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 177,50 eurot.

Kuna kostja on tasunud menetluse kestel hagejatele elatist märtsikuu ja aprillikuu eest kokku 300

eurot, ja hoolimata asjaolust, et hagejad ei ole aru saanud, missuguses summas elatist on märtsikuu

eest kummalegi hagejale tasutud, siis on kohtu arvates kahtlemata põhjendatud kostja poolt elatise

kohustuse täitmisel arvesse võtta, et osaliselt on kostja poolt ülalpidamiskohustus täidetud (t.l. 63,

85-86).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel

kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et

otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hagejate ema X

arveldusarvele iga kuu 5. kuupäevaks vastavalt selgitusega „X X, elatis ja kalendrikuu mille eest

elatis tasutakse“ ja „X X H, elatis, kalendrikuu, mille eest elatis tasutakse „. Kohus ei pea aga

võimalikuks märkida elatise resolutsiooni, et kohus mõistaks kostjalt elatise välja kuni hagejate

täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni, sest on üldteada, et isik saab

täisealiseks 18. aastaselt.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 29-46, 53-55, 71-73, 87),

millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega

elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik