Legislator Case Law & Legislation
2-19-5417/24 AI generated

2-19-5417/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-5417/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo OÜ, e-post: mario@kentmanni.ee ) 1.1 Tartu Maakohtu 08.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4238 algatati Väljaotsa OÜ saneerimismenetlus.

Legislator headnote

AI generated

2-19-5417/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1 p 4 alusel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Keywords

AI generated
bait pricing trade negotiations common flat-rate scheme for farmers common organisation of agricultural markets set-off in bankruptcy arbitration clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-19-5417

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

13. mai 2020 Tsiviilasja number 2-19-5417 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind AS Baltic Agro vs Väljaotsa OÜ võla 18 985,62 euro ja viivise nõudes

33 978,03 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised, esindajad

Menetluse liik

Hageja: AS Baltic Agro (registrikood 10344249)

Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo OÜ, e-post: mario@kentmanni.ee )

Kostja: Väljaotsa OÜ (registrikood 11618708)

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige M T (e-post: xxxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kompromissiga tunnistavad AS Baltic Agro ja Väljaotsa OÜ, et:

1.1 Tartu Maakohtu 08.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4238 algatati Väljaotsa OÜ saneerimismenetlus.

1.2 AS Baltic Agro haginõude põhiosa 18 985,62 eurot on võetud Väljaotsa OÜ saneerimismenetluses kavasse ja seda tunnustatud ning AS Baltic Agro hääletab saneerimiskava poolt. Tartu Maakohus ei ole tänaseks päevaks saneerimiskava kinnitanud.

1.3 AS Baltic Agro viiviste nõude oli hagiavalduse kohaselt seisuga 31.03.2019.a 1132,91 eurot ning nõude aluseks oleva 30.11.2017.a põllumajandustarvikute hoiuja müügilepingu (Leping) p

2-19-5417

6.4 kohaselt arvete tähtajaks mittetasumisel kohustub Väljaotsa OÜ tasuma AS-le Baltic Agro viivist kuni 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast kuni võlgnevuse likvideerimiseni.

1.4. AS Baltic Agro on kandnud hagiavaldusega kaasnevalt menetluskulusid (riigilõiv ja õigusabikulud).

2. Kinnitada AS Baltic Agro ja Väljaotsa OÜ vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1 Väljaotsa OÜ tasub AS-le Baltic Agro põhivõlgnevuse 18 985,62 eurot vastavalt tsiviilasjas nr 2-19-4238 22.04.2020 koostatud saneerimiskavale. AS-l Baltic Agro puuduvad Väljaotsa OÜ vastu muud hagiavalduse aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded.

2.2 Juhul kui Väljaotsa OÜ suhtes koostatud saneerimiskava Tartu Maakohtu poolt ei kinnitata või saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt või saneerimiskava tühistatakse või muul alusel, mille tagajärjel jääb Väljaotsa OÜ käesoleva määruse resolutsiooni p 2.1 märgitud kohustus täitmata, muutub sissenõutavaks kogu käesoleva määruse resolutsiooni p 2.1 märgitud põhivõlgnevus (või selle jääk), kompromissilepingu p 2.1.2 (käesoleva määruse resolutsiooni p 1.2) märgitud viivis ning kooskõlas Lepingu p. 6.4 kuulub arvestamisele põhivõlgnevuselt tagasiulatuvalt alates 01.04.2019 viivis 0,2% päevas kuni võlgnevuse likvideerimiseni (hagiavalduse p. 1.4).

2.3 Kõik võlgnetavad summad (põhivõlgnevus, võimalikud viivised) tuleb tasuda AS Baltic Agro arveldusarvele nr xxxx (Xxxx).

2.4 Juhul, kui Väljaotsa OÜ teeb AS-le Baltic Agro käesolevast kokkuleppest tulenevaid makseid viivituses olles ja need maksed ei kata täies ulatuses kogu Väljaotsa OÜ võlga AS Baltic Agro ees, loetakse kõigepealt makstuks viivised ja alles lõpuks põhivõlg. Kui laekuvad summad kõiki kohustusi ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

2.5 Käesoleva kompromissi allkirjastamisega loevad AS Baltic Agro ja Väljaotsa OÜ kõik omavahelistest õigussuhetest tulenevad õigused ning kohustused täies ulatuses ja lõplikult asendatuks kompromissis fikseeritud õiguste ja kohustustega, kinnitades, et AS-l Baltic Agro ja Väljaotsa OÜ-l puuduvad üksteise suhtes lisaks kompromissis kokkulepitule mistahes muud (ning täiendavad) nõuded ja selliste nõuete olemasolul loetakse need ilma täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks.

2.6 Riigilõivust 50% ehk 500 eurot hüvitab Väljaotsa OÜ AS-le Baltic Agro hiljemalt 31.12.2020, tasudes selle arvelduskontole nr xxxx (Xxxx).

2.7 AS Baltic Agro kannab oma õigusabikulud tulenevalt hagiavalduse esitamisest ise.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-5417.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada AS-le Baltic Agro ½ riigilõivust, so 500 eurot arvelduskontole nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2-19-5417

ASJAOLUD AS Baltic Agro esitas 08.04.2019 Harju Maakohtule hagi Väljaotsa OÜ vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 22.04.2019. Pooled esitasid 13.05.2020 kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg

1 p 4 alusel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1000 eurot ja on taotlenud tagastada pool tasutud riigilõivust. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus taotluse ja tagastab hagejale 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula