4-20-2055/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2055

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2055 (2316,19,010616) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuasi Väärteoasi K.P karistamises

LS §

201 lg 2 ja § 242 järgi lg 1

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 2.

jaanuari 2020. a otsus väärteoasjas nr

2316,19,010616, millega

K.P

karistati LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 120

480 eurot trahviühikut, s.o

Kaebuse esitaja K.P Isikukood: XXX; elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Menetlustoiming

Tähtaja ennistamata jätmine, kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON J -st 1 kohus otsustas: uhindudes VTMS § 118 lg 2 p

1. Jätta K.P kaebuse esitamise ise taotlus rahuldamata ja tähtaja ennistam tähtaeg ennistamata.

2. Jätta menetlusaluse isiku K.P kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 2. jaanuari 2020. a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,010616 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.P esitas Harju Maakohtusse kaebuse Politseija Piirivalveameti

24 aprill 2020 .

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 2. jaanuari 2020.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,010616 ning palus kaebetähtaeg ennistada.

Kuna esialgne kaebus oli allkirjastamata, siis esitas isik kaebuse uuesti allkirjastatult 28. aprill 2020.

4-20-2055

Kaebuses on toodud ennistamise põhjenduseks asjaolu, et ta ei teadnud jõustunud väärteootsusest midagi. Ta saabus 20.03.2020 komandeeringust tagasi Eestisse ning peatati politsei poolt kinni piirkiiruse ületamise tõttu. Sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli käigus selgus, et vaatamata esitatud asitõenditele eelneva “lubadeta sõidu” eest varem

on ta süüdi mõistetud. O ei olnud jõudnu mitte ühtegi n selles olukorrast frustreeritud, kuna temani d

emaili ega süüdimõistvat otsust. Võ ühendust politseiga kelle sõnul oli otsus kätte tt is , toimetatud. Palus politseilt ka vastavat kinnitust tagamaks seda, et tegu ei olnud temapoolse eksitusega. Paraku ei olnud politseil võimalik näidata, et antud otsus oli temani toimetatud ning o tema suhtes algatatud li šokeeritud asjaolust, et ilma igasuguse teavitamiseta oli väärteomenetlus. Otsuse sai kätte teisest jaoskonnast märtsi lõpus. Paraku ei ole täpne kuupäev kirjas.

Kohtuväline menetleja leiab, et tähtaja ennistamiseks puudub alus. ikule on väärteootsus Is saadetud e-posti aadressile xxxx 3. jaanuaril 2020 kell 11.57 ja väärteotoimikusse on lisatud väljavõte, et e-kirja edastamine on õnnestunud. Kohtuväline menetleja märgib veel, et isegi kui lugeda menetlusaluse isiku tähtaja ennistamise põhjendusi mõjuvateks, siis nähtub kaebusest, et isik sai oma otsusest teada 20.03.2020. Seega oleks ta pidanud kaebuse esitama väidetavalt

hiljemalt 02.04.2020. Kuna ka see tähtaeg on ületatud, siis tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja kaebus jätta läbi vaatamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esit - atud pärast VTMS § 114 lg s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

2. VTMS § 114 lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast. 3.

10 detsembril 2019

Väärteoasjas . koostatud väärteoprotokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja otsus on

K.P jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

10. jaanuarist 2020. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle VTMS §-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta K.P . Seega pidi olema teadlik sellest, mis ajal on otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja seda kinnitab tema enda allkiri. Samuti on v s kirjas äärteoprotokolli , et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. as nr Lisaks ka kohtuvälise menetleja 2. jaanuari 2020. a otsuses väärteoasj 2316,19,010616, on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse

4-20-2055 peale võib esitada kaebuse aakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise m menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättes Väärteootsuse aadav. koostamise kuupäev oli 2. jaanuar 2020 ja otsusesse on märgitud kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks 27. jaanuar 2020. Väärteootsusest nähtub, et K.P on otsuse kätte saanud

30. märtsil 2020 ja kinnitanud seda oma allkirjaga.

5. K.P esitas maakohtule kaebuse 24. aprillil 2020 ja allkirjastatud kaebuse 28. aprillil 2020, ja palus t. s.o pärast kaebetähtaja möödumist tähtaja ennistamis

5.1. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p st 1, § 38 lg st 1 ja KrMS § st 172 võib maakohus - - -

kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. KrMS § 172 lg 3 sätestab, et ennistamist võib taotleda

14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6.

augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotlus. on

5.2. Ennistamise taotluses väidab K.P, et ta ei teadnud, et talle on tehtud väärteootsus ja keegi pole sellest teda teavitanud. Samas on ta ise allkirjastanud väärteoprotokolli, kus on kirjas, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.01.2020. Seega on seaduses ette nähtud kohustus, et menetlusalune isik ise läheb väärteoprotokollis nimetatud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusele järgi. Lisaks on võimalus, et kohtuväline menetleja saadab otsuse menetlusaluse isiku e-posti aadressile. on Väärteoprotokolli K.P märkinud oma e-posti aadressiks xxxx. Väärteotoimikust nähtub, et kohtuväline menetleja ongi saatnud e isiku enda poolt politseile edastatud mailiaadressile xxxx 3. jaanuaril väärteootsus 2020 kell 11.57 ja e-kirja

edastamine on õnnestunud.

5.3. Ennistamise aluseks on KrMS § 172 lg 2 kohaselt äraolek või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Menetlusalune isiku väitis, et

0. märtsi saabus 2 l 2020 komandeeringus tagasi, t

ta peatati politsei poolt kiiruseületamise tõttu kinni ning alles siis sai ta teada, et eelmine väärteootsus lubadeta sõitmise eest on jõustunud. Samas, kui kaua isik Eestist ära oli ja millises riigis viibis, selle kohta ei ole kohtule Kohus , et esitatud ühtegi tõendit. rõhutab iga äraolek ei

ole automaatselt mist käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennista

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 tähenduses. Nagu kohus juba eelpool leidis pidi menetlusalune isik olema väärteo teadlik väärteomenetluse protokollile alla kirjutades

toimumisest ja ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seda enam, et välismaal viibimine ei takistas kaebuse esitamist, võttes arvesse, et kaebuse esitamine kohtule on võimal või Eeltoodud põhjustel ei ole kaebetähtaja ik ka e-posti tavaposti teel. ennistamise põhjused ei tõendatud ega ka kohtu hinnangul mõjuvad ja isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

5.4. Lisaks märgib kohus, et väärteootsuse kätte 30. märtsil 2020 sai K.P paberkujul ja on kinnitanud seda oma allkirjaga. Seega, kui isegi lugeda kaebuses toodud ennistamise

4-20-2055 põhjendusi mõjuvateks, siis väärteootsusele kaebuse esitamise viimane päev oleks olnud 14. aprill 2020. Kaebus esitati kohtule aga alles 24. aprill 2020. Selle tähtpäeva mööda laskmise kohta ühtegi põhjendust isik välja toonud ei ole. Asjaolu, et isik ei ole lugenud väärteoprotokollis ja väärteootsuses kirjeldatud kaebuse esitamise korda, ei ole ennistamiseks mõjuv põhjus.

5.5. Seega leiab kohus, et isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p- 1 st , jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse ja tagastab selle esitajale, sest kaebus esitati p -s 4 läbi vaatamata ärast VTMS § 114 lg sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu kohtunik