2-20-108360/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-108360

Tsiviilasi

LED House OÜ hagi La Prima Pizza Vanalinn OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1611,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LED House OÜ (registrikood 10194229, asukoht

Kadaka tee 3/1, 10621 Tallinn; e-post: x);

Hageja lepinguline esindaja: L K (x, e-post: x);

Kostja: La Prima Pizza Vanalinn OÜ (registrikood

14600595, asukoht Müürivahe tn 2, 10146 Tallinn);

Kostja seaduslik esindaja: X X (asukoht xxx, e-post: xxx,

xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt La Prima Pizza Vanalinn OÜ hageja LED House OÜ kasuks

põhinõue 471,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 276,11 eurot.

3. Mõista kostjalt La Prima Pizza Vanalinn OÜ hageja LED House OÜ kasuks välja

viivis põhinõudelt (471,98 eurot) määras 0,5% päevas alates 16.04.2020 kuni

põhinõude (471,98 eurot) täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 195,87 euro

ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja La Prima Pizza Vanalinn OÜ kanda.

4.2 Mõista kostjalt La Prima Pizza Vanalinn OÜ hageja LED House OÜ kasuks välja

menetluskulud 335 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (335 eurot) tuleb La Prima Pizza

Vanalinn OÜ-l tasuda LED House OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-20-108360

2 (3)

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude

ulatuses, st mitte üle põhinõude summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1

2-20-108360

3 (3)

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas

on tehtud otsus kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot,

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 138 eurot ja õigusabikulud hagi koostamise eest

414 eurot, kokku 777 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu

kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja

kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu

kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot.

 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele

(sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole esitanud kohtule

TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 90 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu 335 eurot (225+20+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 335 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik