1-19-6153/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

12. mai 2020 Kohtuasja number 1-19-6153 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtuasi X.V (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja X.V Teised määruskaebemenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 03.09.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6153 tunnistati X.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega tunnistati X.V süüdi KarS § 331

2 järgi ja karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti X.V-le nende kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, mil X.V oli 19.-21.05.2019. a kahtlustatavana kinni peetud, ning loeti, et karistusest jääb kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati X.V karistusaega arvestama alates 01.07.2019. a. Kohtuotsus jõustus 19.09.2019. a. Karistusaeg lõpeb 28.06.2021

2. Vangla ja prokuratuur ei toeta X.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.

3. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrusega jäeti X.V karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

4. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et X.V kuritegelik aktiivsus on olnud suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude (isiku-,

2(3) rahvatervisealaste jt süütegude) toimepanemise eest. Ta kannab mitmendat reaalset vangistust. Praegust vangistust kannab X.V mh kolme kehalise väärkohtlemise eest, mis olid toime pandud elukaaslase suhtes. Ka eelmine vangistus mõisteti talle sama kannatanu suhtes toime pandud vägivallategude eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud X.V puudulik probleemilahendusoskus, samuti halb enesevalitsus ning toimetulematus impulsiivsusega. Soodusteguriks võib olla ka alkoholi tarvitamine ning sellega kaasnev agressiivsus. Eelnevalt kirjeldatu osutab X.V kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega allutada end ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lisaks ei oska ta kontrollida oma emotsioone ega lahendada probleeme ja konfliktsituatsioone seaduskuulekaid viise kasutades. Äärmiselt negatiivne on see, et X.V ei hooli ka oma tegevuse tagajärgedest (nt kannatanule tekitatud vigastustest või sellest, et vägivallasituatsiooni näeb pealt laps, keda see ilmselgelt negatiivselt mõjutab). Sellised ilmingud viitavad kohtu hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab X.V oma endist elustiili ning paneb toime uued kuriteod.

5. Lisaks ei ole X.V veel läbinud sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine“, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Ehkki kohus ei pane X.V puhul nende läbimisest saadavale kasule väga kõrgeid ootusi – X.V on varemgi läbinud paarisuhtevägivalla vähendamise programmi, kuid on sellele vaatamata jätkanud oma varasemat käitumismustrit ning pannud sama isiku suhtes toime uued vägivallateod, – ei saa programmide mõnetist parandavat mõju siiski ka välistada ning sellest tulenevalt oleks soovitav, et kinnipeetav need enne vanglast vabanemist läbib.

6. Positiivne on see, et X.V on vanglas seniajani käitunud õiguskuulekalt. Samas ei tuleks sellelegi tuleviku prognoosimisel kuigi suurt kaalu omistada, kuna ka eelmise vangistuse kandmise ajal käitus X.V õiguskuulekalt. Ometi pani ta vabanedes toime uued kuriteod. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et X.V puhul on uute, iseäranis just vägivallakuritegude toimepanemise oht liiga suur, mistõttu ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega X.V tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.

8. Kohus on jätnud arvestamata mitmed asjaolud. X.V on kõiki ettekirjutusi järginud. Kriminaalhooldaja kinnitusel saab ta sotsiaalprogrammid läbida ka vabaduses. Vangistuses ei ole olnud X.V-le pakutud võimalust programmi individuaalselt läbida. X.V-l on vabanedes töökoht, mille kohta ta esitas kontaktisikule ka tõendi, ent viimase lohakuse tõttu läks see kaduma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(3)

10. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

11. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus X.V ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii X.V uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohus ei pidanud isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid tema ennetähtaegse vabastamise küsimusel määravaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus X.V vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et X.V suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau