1-20-1851/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

12. mai 2020. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-1851 (19278001181)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi N.P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Evelin Merilaine

Süüdistatav N.P , isikukood XXX; ; elukoht: XXX XXX XXX XXX XXX XXX ; telefon ; e-post: ; emakeel: ; ; XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 29.11.2018. a otsusega nr 1-18-8385 KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel jäi - kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida määrati KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga t

äitmisele mitte pöörata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg 1 p- -st 249, kohus § st 5 ja § otsustas:

1. N.P KarS 263 lg 1 p 1 (09.09.2017 episood) ning Süüdi tunnistada § järgi karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS 65 1

1 alusel § lg ja § lg lugeda mõistetud karistus 5 (viis) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 29.11.2018.a otsusega nr 1-18-8385 karistuseks mõistetud 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega ja mõista N.P-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Mõistetud liitkaristusest arvata maha ärakantud 2 (kaks) päeva vangistust, mõistes N.P-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada N.P KarS § 263 lg 1 p 1 järgi (01.07.2019 episood) ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

2 (5)

KarS 65 2 § lg alusel suurendada mõistetud karistust N.P-le KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 11 (üheteistkümne) kuu ja 28

(kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista

N.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS 74

69 -te 1 ja 3 alusel asendada pikkune § lg 5 ja § lg

1 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistus

658 (kuuesaja viiekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

KarS 69 4 alusel N.P § lg määrata, et on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS -

§ s 75 sätestatule: - XXX;

elama kohtu määratud alalises elukohas −

- ilmu

ma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma ma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti ma territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ma , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ma ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N.P sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.

KrMS 175 lg 1 p 4, 9 ning alusel N.P-lt § , § 179 lg 1 p , § 180 lg 1 § 189 lg 2 välja mõista menetluskuluna riigituludesse:

▪ kaitsjatasu 349,20 eurot. ▪ sundraha 438 euro t;

KrMS § 180 lg 3 § 313 lg 1 p alusel määrata, et on õigus ning - de ja N.P-l tasuda menetluskulu kokku 787,20 ( temalt välja mõistetud seitsesada kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 65,60 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) v (Swedbank AS) õi EE502200221014193355 või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700018616 ning selgituse “ , menetluskulu“. N.P, otsus nr 1-20-1851

3 (5)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendis nr HK-1 asuv CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega ja pakendis nr VS-1 asuv DVD-plaat

XXX asuva kortermaja välisukse juures asuvate turvakaamerate ja koridori turvakaamerate videosalvestistega.

4. Kannatanu T. T. (e-post

XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks N.P vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.P süüdistatakse selles, et tema

- 09.09.2017 kella 04.58 paiku Tartu linnas asuva pubi juures, s.o avalikus kohas, XXX XXX tungis kallale T. T. . T. ja lõi T rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma, misjärel tekkis N.P vahel rüselus, mille käigus sai viga T ja T. T. . T. parem jalg. N.P põhjustas oma tegevusega T. T. valu ja tervisekahjustusi: nina pindmise vigastuse, huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning hematoomid ja turse parema jala hüppeliigese piirkonnas. Samuti häiris N.P oma tegevusega pubis XXX viibinud ja toimunust Häirekeskusest teavitanud kõrvalise isiku rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus N.P korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

- 01.07.2019 ajavahemikul kell 00.00 kuni 00.08, olles joobeseisundis, Tartu linnas XXX asuva kortermaja juures, s.o avalikus kohas, pärast seda, kui D. V. oli N.P-lt küsinud selgitust vastu korteriust rusikatega tagumise kohta, tungis D. V. kallale ja tõukas D. V. tugevasti kätega, mille tagajärjel D kaotas tasakaalu ja kukkus korraks kätega vastu maad, misjärel lõi N.P . V.

D. V. . V. korduvalt rusikate ja jalgadega ning seejärel surus D pikali, misjärel sekkusid sündmuskoha lähistel viibinud ja toimunut märganud kõrvalised isikud, kes kutsusid N.P-d korrale ja tõmbasid ta D pealt ära. N.P põhjustas oma tegevusega D . V. . V. valu ja tervisekahjustusi: kodarluu alaotsa murru, parema sääre marrastused ja mõlema labajala lõikehaavad. Samuti häiris N.P sündmust pealt näinud ja avaliku korra rikkumise jätkumist takistanud kõrvaliste isikute õigusrahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus N.P korrakai - tseseaduse § s 55 sätestatud

4 (5)

põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani N.P toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu KarS § 263 lg 1 p 1 (episood 09.09.2017) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.P-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda 5 kuud vangistust kaetuks N.P-le 29.11.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-8385 mõistetud 1 aasta vangistusega ning mõista N.P-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest arvata maha osaliselt ärakantud karistus 2 päeva ja liitkaristusest jääb N.P-l kanda 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 (episood 01.07.2019) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.P-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust N.P-le KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandamata osa, s.o 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista N.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada N.P-le mõistetud 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 658 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s

75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata N.P-le kohustus heastada T. T. (a/a XXX SEB) kuriteoga tekitatud varaline kahju 30 eurot hiljemalt 31.12.2020. Kriminaalmenetluse kulud on 1225.20 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 90+194.40+64.80= 349.20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on ehitustöödest teenitav ~ eurot, millest

XXX tuleb tasuda üür XXX eurot ja kommunaalkulud, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine (pool sundrahast) ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.P-lt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 349.20 eurot ja sundraha summas 438 eurot, s.o kokku 787.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 438 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 787.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et

5 (5)

kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude nende , kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. 12.05.2020 kohtuistungil esitas süüdistatav N.P kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on ta 11.05.2020 tasunud kannatanu T. T. 30 eurot kahju hüvitamise katteks. Kannatanu T. T. kinnitas telefoni teel, et 30 eurot on tema arvele laekunud. Seega jätab kohus N.P-le lisakohustuse määramata ning kuivõrd tsiviilhagi on juba hüvitatud, tuleb see jätta väljamõistmata. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluse

ks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239− K N.P süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. N.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 349,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot).

N.P taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinni tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 65,60 eurot. Kohus tades, et talle on jõukohane leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga käib N.P-le , arvestades tema sissetulekuid

ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel N.P sundrahast poole, s.o 438 eurot riigi kanda ning annab talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulu kokku 787,20 eurot ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik