1-19-8689/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8689 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Marge Voogma Kriminaalasi V.I

süüdistuses KarS § järgi üldmenetluses Süüdistatav V.I , isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht OÜ L, kehtivad kriminaal- , it ei ole ja väärteokaristused puuduvad tõkend kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaa Mart Sikut kokkuleppel t

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 § p 1, 180 lg 1, 306, 315, 318, 319 kohus 313,

otsustas:

Tunnistada V.I süüdi KarS § alifitseeritav KarS § 424

424 (alates 01.11.2017 kv

lg 2 ja ) järgi karistuseks mõista 1 ( ) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. üks

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.I ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -

Määrata V.I katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-

s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas – ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.I-d äitumiskontrolli k ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab V.I-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.04.2020.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus seaduse § 127 alusel on V.I

6 (kuueks kuuks. Liiklus ) kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel jätta V.I õigusabikulud tema enda kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § välja mõista V.I-lt

179 lg 1 p 2 alusel menetluskuluna sundraha 876 ( eurot riigituludesse. kaheksasada seitsekümmend kuus)

KrMS § 175 lg 1 p välja mõista V.I-lt

3 alusel menetluskuluna arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku 109 (

) eurot riigituludesse. ükssada üheksa

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada V.I-l tasuda menetluskulud kokku eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

985 (üheksasada kaheksakümmend viis) jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 83 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 82 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300,

viitenumbriga 99920700016294 ning selgitusega: „V.I , 1-19-8689, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕEND - CD plaat häirekeskuse 14.10.2017 kõnesalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde.

E SIKAEBAMISE KORD DA Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 27.04.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Täisotsus tehaks alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. e avalikult teatavaks 12.05.2020.

V.I-d süüdistatakse selles, et tema 14.10.2017 kella 14:30 paiku xxxx juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit registreerimismärgiga , olles alkoholijoobes. V.I xxxx xxxx ei tulnud alkoholijoobe tõttu toime sõiduki juhtimisega ning tagurdas riivamisi otsa xxxx maja ette pargitud M S xxxx xxxx, millega ule kuuluvale sõiduautole registreerimismärgiga põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida V.I lahkus sündmuskohalt ning sõitis enda elukohta . V.I-l tuvastati vereproovi xxxx uuringuaktiga nr 1923T etanoolisisaldus veres 3,16 +/-0,06 mg/g kohta. Sellise käitumisega rikkus V.I liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg

1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega V.I , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi). Kuna 14.10.2017 oli V.I-l kehtiv karistus KarS § 424 järgi, siis palus prokurör viia süüdistusse sisse parandus, et alates 01.11.2017 on V.I tegevus kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED, TÕENDID

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et tunnistajate M S, T N iste K Ü, ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad te isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kohus leiab, et süüdistus on põhjendatud.

Kohtuistungil kuulati ära K Ü, kes andis ütlusi, et tema isiklikult V.I-d ei tunnistaja

tunne. Elab ta xxxx

. 14 oktoobrit 2017 tuli ta poole kolme ajal päeval toast välja oma kaksikutega, hakkas neid vankrisse sättima ja siis kuulis auto kimamist. Neil on seal 30 ala, see oli ikka korralik kimamine, Xxxx xxxx xxxx suurel tänava poolt mööda tuli hõbedane kiirusel ja järsku pani pidurit. Möödus tänava otsast xxxx ja siis pani pidurit, siis ta tagurdas, napilt tagurdas tema autost mööda ani uuesti pidurit, siis võttis uuesti hoo üles ja läks . P mööda tänavat üles tänava poole. Tema oli sel hetkel oma hoovis ja sealt nägi seda xxxx xxxx sündmust pealt. Talle jäi mulje, et see hõbedane tänava otsast mööda, siis xxxx pani xxxx pidurdas, siis tagurdas ja siis keeras xxxx. Tema nägi autos ühte meest, kes oli autoroolis kuidagi pooleldi magavas olekus, lösakil või, nii ei sõideta. Seda oli kohe aru saada, et oli purjus, näost tulipunane, see auto oli ilmselt eelnevalt juba kuskil võsas käinud, sest oli puulehti täis Ta nägi, kuidas auto sõitis, see ei sõitnud sirgelt, vingerdas. See ei olnud kaine . inimese nägu, ei olnud eriti adekvaatne, lühikesed juuksed ja vanus üle 30. See toimus nii kiiresti, ta ei sõitnud aeglaselt, ta tegi kõik manöövrid väga kiiresti ja väga järsult. See auto pani mööda tänavat üles, siis ta toimetas oma lastega, siis kuulis pidurdamist ja siis xxx

järgmine hetk kuulis pauku kuskil 3 maja edasi, et mingi mats käis ja siis ta vaatas, et pani minema juba. Seal on ainult eramajad ja vahed on väga väikesed. Tunnistaja sai aru, et, selline hääl oli kui autot kokku sõidavad. See võttis uuesti hoo üles ja keeras kaks xxxx

Xxxx tänavalt paremale, edasi ta ei näinud. Siis ta sai oma lapsed ilusti vankrisse ja jalutas sinna auto juurde, nägi, et autoomanik oli juba väljas. T rääkis autoomanikule, mida ta nägi unnistaja ja siis läks edasi. Ta ei mäleta, kuid keegi tuli ja ta andis oma telefoninumbri ning siis talle helistati ja kutsuti andma tunnistusi.

Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja M S et xxxx, kus elab , kes andis ütlusi, sündmus toimus tema naise vanaema. 14.10.2017 läks naise vanaema juurde, vist oli kella 3 ajal pärastlõunal, täpselt ei mäleta. Ta parkis auto ära ja hakkas tuppa minema ning enne kui tuppa jõudis kuulis täpselt sellist heli, et keegi on autole otsa sõitnud ja kuna teisi autosid ei olnud, siis sai kohe aru, et see on tema auto. Läks kiiresti sinna enda auto juurde ägi auto kõrval teist . N halli autot ja ta nägi ainult autonumbrit. Tunnistaja kinnitas, et see hall xxxx lahkus sealt ja rohkem ta ei jõudnud tuvastada a korrutas seda autonumbrit, et häirekeskusele helistada ja seda numbrit . T mäletada. Oli vist mingi ning tähed oli mingi täht veel. Kui häirekeskusele xxxx xxxx ja helistas, siis kindlasti mäletas. See hall auto tuli kõigepealt tänavalt ja liikus mööda xxxx xxxx tänavat tänava poole ja tänava keskel kuskil peatus, tagurdas tema autole xxxx xxxx külje pealt sisse ja siis sõitis otse tänavale. Ta nägi, et ta sõitis tänava poole. edasi xxxx xxxx Aga seda, kuidas ta tema autole otsa sõitis, seda ta ei näinud, kui heli kuulis, siis nägi, et ta oli küljega tema auto vastas ehk siis tema autoga vastassuunas, mis tähendab seda, et pidi tule ma xxxx tänavalt. Kui see auto oli lahkunud sündmuskohalt, siis ta helistas häirekeskusesse, teavitas juhtunust, ütles autonumbri ja rääkis asjaoludest. Nägi, et mingi aja pärast tuli üks naisterahvas lapsevankriga, 2 last oli ja mingi aja pärast saabus ka tema elukaaslase ema. See lapsevankriga naisterahvas oli eelnevalt näinud mingit autot, mis oli sõitnud ja kihutanud õuealal. Politsei helistas talle mingi aja möödudes samal päeval, ütlesid, et leidsid auto üles ja väidetava juhi ka. Tema ise seda autojuhti ei näinud. Tema auto tehti korda, maksis kasko omavastutuse ära. Kas süüdlane on kahju hüvitanud, seda ta ei tea. Ta lisas oma ütlustele ka skeemi sündmuskoha ja halli xxxx liikumistrajektoori kohta.

Kohtuistungil kuulati ära s ütlusi, et töötab Ida prefektuuris tunnistaja T N, kes andi

koerajuhina. 14.10.2017 tuli peale lõunat info läbi häirekeskuse, et võimalik alkoholijoobes juht oli teinud avarii ja põgenenud, see oli kuskil seal tänaval. Tema oli tööl koos Xxxx A Liga. Nemad reageerisid, sest olid sealkandis. Siis tuli info häirekeskusest, et see auto, kes avarii põhjustas, võib olla tänava aadressil. käis ka läbi, öeldi, et hall Xxxx Automark xxxx. Öeldi aadress, oli tänav ja kui sinna läksid, siis jõudsid teised patrullid ka kohale samal Xxxx ajal xxxx ja hõbedane oli aias. Läksid kõik aeda sisse ja autol olid avariitunnused esitiival. Vaatasid autot kõigepealt ja katsusid kapotti, see oli soe, auto oli värskelt sõitnud. Teine patrull läks majja sisse vaatama, tema jäi majahoovi, et keegi kuskilt aknast välja ei hüppaks. Kui patrull läks sisse, siis mingi aja oli vaikne, keegi välja ei jooksnud, siis ta läks ka vaatama, majas oli üks naisterahvas ja V.I . Naine oli rahulik ja püüdis V.I-d keelitada, et ta läheks kaasa. Sai aru, et see on V.I elukaaslane, rohkem seal kedagi ei olnud. V.I oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega ja kui patrull soovis, et ta kaasa tuleks politseijaoskonda asjaolude selgitamiseks, siis ta käitus suht agressiivselt, lõpuks patrull pani ta vist raudu, välja nad teda õieti ei saanud, tema võttis ühest käest ja siis patrulli mehega toimetasid ta välja politseiautosse ja pärast jaoskonda. Patrulli omad seletasid rahulikult, et mis juhtus, milleks on vaja aga purjus inimene oli kotkaks joonud ennast seal ja ju oli põhjust ka, miks ei tahtnud tulla. Joobe tuvastamisega ei olnud nõus, ta ei olnud ühegi asjaga nõus. Siis läksid haiglasse ja seal võeti verd. Puhuma ta nõus ei olnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringu akti koostas tema. Palju aega on möödas, ta tõesti ei mäleta, kuidas haiglas läks, igatahes vereproovi nad said. Võis nii olla, et ta keeldus ka proovi allkirjastamast haiglas. Tema Xxxx naval selle auto juures, millele otsa tä sõideti, ei käinud. Seal käisid teised politseinikud.

Kohtuistungil kuulati ära , kes andis ütlusi, et on V.I abikaasa. E tunnistaja A R

lab Xxxx ja abiellus xxxx aastal. 14.10.2017 olid alles kokku kolinud ja elasid V.I-ga Xxxx tänaval koos kuskil kuu või kaks. Tol päeval, kui see sündmus toimus, ta läks hommikul lapsele järgi. Laps oli isa juures, see ei ole V.I laps, see on tema ja esimese mehe oma. Tal buss pidi 9.10 minema xxxx ja siis umbes pool 9 või 8 ta lahkus kodust. V.I läks koos temaga kodunt välja. V.I pidi sõber L juurde minema pead parandama, sest reedel käisid ja sealt läksid edasi sõbra juurde. Nad tulid öösel koju kella 4 või 5 paiku ja V.I xxxx magas ainult 1,5 tundi. Kui V.I sinn L a juurde läks, siis ta ei olnud kaine. Ta ise võttis natukene, ta ei joo palju. Läksid koos välja, aga V.I läks sõbra juurde, kes elab bussijaama taga ja tema läks bussi peale xxxx bussijaamast. V.I pidi teda ootama, et ta tuleb tagasi kell

12 lapsega ja siis pidid koos koju minema. Helistas V.I-le enne kui bussi peale läks, kell

12.15 või 12.10, aga ei saanud teda kätte, mobiil oli väljas kogu aeg. Siis ta läks koju lapsega, tulid kiiresti, sest vihma sadas. Tulid koju, vaatas, kedagi ei ole, ainult suurem tüdruk oli, siis jättiski väiksema lapse suurema tüdrukuga. Suurem tüdruk jäi sinna Xxxx majja oma tuppa magama kui nemad kodust ära läksid. Kui ta ei saanud V.I kätte, siis helistas tüdrukule, et võib olla V.I juba ise tuli koju, ta mõnikord tuleb taksoga koju. Tütar käis all ja vaatas, et - V.I-d ei ole. Tütar ütles, et ei viitsi vaatama minna, kas V.I auto on kodus, tal mäng pooleli. Hommikul, kui ta kodust ära läks, siis V.I auto halli värvi jäi koju. Temal juhilube ei xxxx ole ja tema selle autoga ei sõitnud. Enne kella ühte jõudis koju. Buss on kuskil pool üks bussijaamas, sealt tuleb kõndida 10-15 minutit, kui kiiruga minna ei ole pikk maa. Tuli koju, V.I-d polnud, autot polnud, siis läks välja, niikuinii pidi minema välja. Läks linna xxxx, ostis asjad, mis tal vaja ja tuli koju enne kella 3, ta ei jõudnud isegi kella vaadata. Vaatas, et V.I magas toas ja auto ka seisis õues, ei tea, millal ta tuli. Võttis jope ära, mõtles, et paneb teed endale ja siis politsei tuli, tulid sisse ja küsisid, kas a ütles et ja, siis küsisid, on V.I auto. T kus ta on, ta ütles, et magab toas. Nad läksid ja äratasid V.I ja siis hakkasid teda välja viima. Kui politsei V.I üles ajas, siis V.I oli ikka veel purjus. V.I viidi ära ja siis teda kutsuti politseiautosse ütlusi andma, võeti temalt seletused. Tookord kõik, mis kirja sai, on peaaegu õige, sest kui aus olla, siis ta pole neid lugenudki. Isegi, kui nad kella küsisid, siis ta vaatas auto kella, tal oli kõik sassis, ta rohkem mõtles, et lapsed ei näeks ja V.I läks sokkidega. Kui V.I tuli öösel, siis ütles, et räägivad, et tema nagu sõitis, aga tegelikult ta ei sõida kui on purjus. Kui politsei ära läks, siis vaatas autos ringi, võttis võtme ära ja viis koju. Autovõtmed olid seal keskel, kahe istme vahel on karp ja seal sees. Võtmed olid mõnikord seal, mõnikord jättis niisama rooli kõrvale.

Avaldati tunnistaja 14.10.2017 kell 14.55 antud ütlused „Täna 14.10.2017 läksin kella 08:30 paiku laste järele. Koju jäi minu tütar A L koos elukaaslase V.I-ga . V.I oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kodu hoovis oli V.I-le kuuluv sõiduk reg. märgiga xxxx, Umbes kell 12:15 helistasin tütrele, kes ütles, et V.I on kodust lahkunud ning sõidukit ka kodus ei ole. Koju jõudsin umbes kell 13:20 ning V.I-d ega sõidukit kodus ei olnud. Asusin koheselt otsima, kus V.I on, kuid ei leidnud teda kuskilt. Umbes kell 14:00 jõudsin koju ning nägin, et auto on hoovis ja V.I magab. Nägin, et sõidukil on vigastatud parempoolne külg, mis hommikul oli veel terve. Otsustasin, et lasen V.I-l magada ning küsitlen teda kui ärkab. Siis tuli järsku politsei, kes viis V.I kaasa.“ Selgitab, et tütar oli kodus, asi oli selles, et ta jäi ilma temata, seda mõtles oma mõttes. Seda, et jutt läheb loogiliselt edasi, et kui ta 12:15 helistas tütrele, siis tütar ütles, et V.I on kodust lahkunud, et seda mõtles nii, et mitte lahkunud. Ta ei tea, kuidas sai ülekuulamisse kirja see, et tütar ütles, et sõidukit kodus ei ole. Ta ei tea isegi, kas ta seal üldse ütles seda või ei öelnud. Kellaajad on õiged, no umbes, sest ta ei vaadanud kella, ta pidi bussi peale minema. Seda võib isegi kontrollida, mis kell buss xxxx läheb, 12:20 või 12:15. See kellaaeg on õige, sest see on bussi järgi. Kell 14 ei saa õige olla, sest politsei tuli peale kahte. Väidab, et jõudis kodus olla umbes 5 minutit enne, kui politsei tuli, jõudis jope ära võtta, vaatas, et V.I magab ja läks kööki, ta isegi ei jõudnud üles minna lapsi vaatama. Ülekuulamise protokolli all on kirjas, et ütlused on kirja pandud tema sõnade järgi, ette loetud, õiged. Selle on ise omakäeliselt eesti keeles kirjutanud. Eesti keeles ta valib sõnu, mis on tema jaoks kergemad. Kui ta tuli lapsega koju, siis autot ei olnud, aga kui tuli poest ja tuli politsei, siis V.I magas ja auto oli kodus.

Kohtuistungil ku tunnistaja T K ulati ära , kes andis ütlusi, et tunneb V.I-d kooliajast, käisid koos kutsekoolis. Nad on V.I-ga pigem tuttavad, iga päev ei käi läbi. 14.10.2017 sündmustest sai teada sel päeval kui ta V.I-le helistas. Teema oli selles, et ta oli V.I autost huvitatud. Ta tahtis V.I autot mingi hetkel ära osta aga ei saanud hinnas kokkuleppele. Tema tuli Tallinnast töölt , ta jõuab iga laupäev kuskil poole kahe paiku xxxx tavaliselt koju. Hommikul tuleb laevast, laev jõuab kell 10 hommikul Paldiski sadamasse, pool 11 on Tallinnas, teeb oma dokumendid ära ja siis ongi kuskil pooleteise tunni pärast xxxx. Ta käis Sõmeru tee ääres olevas Circle K tanklas kuulutuse peale au üügi tehingut T tegemas, tahtis naisele autot soetada aga tehing jäi katki. See võis olla peale kahte, kella täpselt ei ütle, aga tuli . Tal on juba üle 10 aasta üks ja sama graafik, et kell 10 jõuab laev xxxx sisse, pool kaksteist on Tallinnas, pool kaks on xxxx. Tookord ta sai selle auto müüjaga poole kahe ajal kokku ja tal läks kuni pool tundi ning peale seda veel tankis. Kellaaega ta täpselt öelda ei oska, aga enne poolt kahte see olla ei saanud, pigem hiljem ehk natuke peale kahte. Neste tanklas veel tankis enda väikest autot ja hakkas koju minema ja siis ta nägi Xxxx tänaval, et keegi kodanik kakerdab tee ääres. Võttis hoo maha ja kui lähemale jõudis, siis nägi, et V.I. Pidas kinni ja nägi, et V.I on nii purjus, et ta on endale ja teistele ohtlik. Pidas kinni ja küsis, et kuhu läheb. Nii palju ta temast aru sai, et koju. Kutsus ta endale autosse, ta ise elab nagunii seal lähedal. V.I jäi küll nõusse, aga ta ei taibanud seal ööd ega mütsi tookord. Läks ja sõitis V.I-le hoovi ja viis ta koju. tänavast, kust ta V.I peale Xxxx võttis, V.I koduni on maksimaalselt 2 kilomeetrit, rohkem küll ei ole. Kui jõudis

V.I maja ette, siis V.I kakerdas autost välja ja läks hoovi. Tema sõitis autoga tagurpidi tagasi. Ta ei näinud V.I-d sisenemas kuskile koridori või majja. V.I-l oli ta sõitis V.I maja ette ja pani V.I maha xxxx ja sel ajal kui sinna, siis xxxx seal, kus tema seisma jäi, ei olnud. Ta ei jõudnud V.I-ga sellest rääkida, kus ta auto on. Tal sealt läkski lamp põlema, et kas nüüd müüski maha, et tegelikult oli tal hirmus kahju ja sellepärast ta helistas V.I-le paar päeva hiljem, et küsida, kus tal see auto on, kas müüs maha ja siis V.I rääkis, et teda süüdistatakse mingisuguses avariis, et ta olevat teinud avarii ja küsis tema käest, et kui ta teda koju tõi, et kas auto oli. Ta ütles, et kurat ei olnud autot, et sellepärast ta helistabki, et kus auto on, tahaks osta nagu. Seda, et auto on saanud kannatada liiklusõnnetuses, ta küll ei mäleta, et V.I oleks rääkinud ja seda ta ei teadnud. Ta arvab, et see kõne võis olla esmaspäeval, sest tal oli auto otsimisega tuli takus. Ta arvab, et V.I ei oleks suutnud joobest tingituna sinna autosse ronidagi. V.I mingil hetkel küsis, et kas ta on nõus tulema seda rääkima, mida tema teab. See jutuajamine oli vist detsembris või novembris 2019. Vahetult peale sündmusi politseist küll helistati, siis tookord ta ei saanud aegu klappima, sest oli kogu aeg tööl ja siis öeldi, et ei olegi vajalik. V.I teadis koguaeg tema olemasolust ja sellest, et ta teab asjast. Teab, et V.I hoidis oma autot seal maja kõrval sissesõiduteel tavaliselt, ega tal seal väga mujal hoida ei ole. Väga tihti ta V.I juures ei käi, aastas mõne korra, aga kui on last magama jalutanud, siis on mööda kõndinud käruga.

Kohtuist v 14.10.2017 hommikul ungil kuulati ära süüdistata V.I . Ta andis ütlusi, et tõusis üles, tal oli paha olla, sest nad käisid eelmisel õhtul sõbra juures, kuna sõbral oli soolaleiva pidu ja edasi suundusid baari. Tarvitasid alkoholi. Naine oli tal ka kaasas. A nad siis veel abielus ei olnud aga täna juba on. Koju jõudsid siis kui baar kinni pandi, varahommikul kella 3-4 ajal. Tal oli nii halb olla, et ta ei suutnud magada. Naine pidi laupäeval lapsele järgi minema, sest eelmisel õhtul viisid lapse A eksmehe juurde. Kodus oli veel A naise tütar , tema jäi koju kui nad ära läksid.

Naine läks lapsele järgi ja ta otsustas nii kauaks sõbra L L juurde minna, see võis olla kella 8.45 paiku hommikul kui ta sinna jõudis. L L elab Xxxx tänaval, ta maja numbrit ei tea, kuid xxxxi vastas ehk siis suure xxxxu taga, esimene telliskivist maja. Kuskil 8.30 hakkasid liikuma, naisel oli buss 9 ajal. Tema kodust L juurde läheb 15 20 minutit. Võtsid juures viina, oli vist 1 pudel kahe peale aga lõpp kadus - L tal käest ära. Mäletab, et kuulasid muusikat ja kuskil poole või kolmveerand kahe paiku ta avastas, et kell on nii palju, et ta pidi ju naisega kokku saama.

Naine pidi tegelikult poole ühe ajal läbi tulema, teda kaasa võtma ja koju minema. Kuna ta telefoniga kuulasid muusikat, siis oli aku tühi ja ta ei saanud naisega suhelda. Ta ehmus selle peale, et nüüd läheb koju ja naine hakkab jälle riidlema, et kokkulepped olid teised, aga ta ei ole veel ikka koju jõudnud. Naine ei saanud teda ka kätte, sest telefon ei vastanud. Kuskil kolmveerand kahe paiku läks välja, tegi viimased suitsud ja hakkas minema väikse xxxx poole, sest tahtis poodi minna, aga mingil hetkel ta otsustas ringi ja keeras kahe maja vahelt läbi xxxxi poole tagasi.

Sealt ta läkski ainult sinna maja otsani, see on tänava tee, kus on ülekäigurajad, kuskil seal Xxxx vahel, täpselt ei orienteerunud. Ta nagu kõike ei mäleta, mingi tume auto jäi tema juures seisma ja ta ei saanud alguses arugi, kes temaga suhtleb, mis inimene. Küsiti, et kus lähed, ütles, et läheb koju, et tal on väga paha olla ja siis öeldi, et viskab ära. Ega ta ei saanudki aru, et tegemist K T, et elab samas kandis. Midagi , ta ütles küll oma nime, ähmaselt mäletab, et vahepeal meenus, istus autosse ja mõtles, et kus teda ikka viiakse.

T K on muidu talle tuttav inimene kooliajast. Ta ise ostis selle auto kevade -olla suve paiku K tahtis, et ta auto l ja võib talle müüks, aga ta ei olnud nõus, kuna ta ise ostis selle liisinguga ja tal olid summad nii suured, et nad ei saavutanud kokkulepet. Tal ei ole õrna aimugi, millal ta tuppa jõudis. Ta seostab nii palju, et kui L L juurest välja läks kolmveerand kahe paiku, sealt jala ta läheb, natuke ümber maja, see võis olla peale kahte, veerand kolm, midagi sellist. Purjus inimene ei taju aega. Ta ei pannud üldse seda tähele, kas auto oli maja juures või mitte, ta ei mõelnudki millelegi, tahtis ainult saada tuppa ja siis ajas oksendama ka veel, kuuri ette veel oksendas ka.

Peale oksendamist läks pool käpukil tuppa, seda ta kuidagi mäletab. Tema autoga ei sõitnud, ta ei olnud võimeline. Ta on varem alkoholijoobes autot juhtinud ja on selle eest karistada ka saanud. Pilt tuli uuesti ette, kui ta tegi silmad lahti ja öeldi, et politsei on. Ta ei saanudki aru, miks politsei tema toas on, mis on juhtunud. Ta ei mäleta isegi, mis talle öeldi seal, lihtsalt karjuti. Tema muidugi purjus inimene, kes poole une pealt üles tõuseb, väga unine ja ei saa aru, hakkas vastu karjuma, et miks te siin olete ja mida teete.

Ta ei olnud nõus puhuma, sest ta ei saanud aru, mille eest tal käed raudu pannakse ja minema viiakse, mis õigusega, keegi midagi ei selgitanud, muidugi ta hakkas vastu. Selle peale tal pandi käed raudu ja lohistati majast välja, sokis lörtsi ja lume sisse. Öeldi, et ta sõitis autoga ja siis viidi teda kainestusmajja. Pühapäeva hommikul kell 5 sai koju. Pühapäeval oli tal väga paha olla, et ta isegi ei mäleta, kas käis pühapäeval õhtul väljas vaatamas, vist ei käinud, ta ei mäleta, tal oli nii paha tol päeval. T helistas, kas siis oli esmaspäev või teisipäev, täpselt ei mäletagi.

Ta helistas ja küsis, et kas ta on auto maha müünud. Ta küsis, et miks seda küsib ja siis ütles, T T et ta tõi teda koju, et oli nii purjus. Ta ütles, et ei ole maha müünud, siis ütleski, et kus su T auto tol päeval oli ja ta ütles, et ta ei tea, teab ainult seda, et teda süüdistatakse avariis alkoholijoobes. Autovõtmeid hoiab keskkonsoolis, tavalises topsihoidjas. Tavaliselt liigub kogu aeg edasi-tagasi, siis ta ei hakkagi autouksi lukku panema. Auto oli tal tavapäraselt maja ees, uksed lukust lahti. Selle autoga sõitis ainult tema, naisel ei olnud lubegi.

Kuna on tupik tänav, siis saabki majani sõita, sealt ei saagi edasi sõita, siis läheb juba hoovi. Selle suure autoga on hoovi väga raske sõita. Põhimõtteliselt on võimalik sõita, aga ta ei ole sinna sõitnud mitte kunagi.

Kaitsjale, kes tal praegu on, ütles, et on inimene, kes seda õhtut mäletab, kuna tema ei teadnud sellest midagi. Miks ta varem ei rääkinud seda, ta ei tea. Prokuratuuri ta sellise taotlusega ei pöördunud, kuna ta ei tea neid asju kõike, ta küsis ka advokaadilt nõu, et kuidas ta peab neid asju tegema, tal ei ole varasemat kogemust. Ta alguses küsisin e käest, et kas ta on nõus, siis T rääkis advokaadile, et peab kindlalt tulema, et ta uurija juures ei käinud, et tema ütlusi ei T ole. Tema selgitas T Kule, mis 2017 toimus, et see oligi see, kui ta küsis, kas ta on auto maha müünud, siis ta ju rääkis talle, et ta ei ole seda maha müünud, et see on tal ikkagi olemas. Tema ütleski, et kui asi peaks minema nüüd edasi, siis T peab tulema kindlasti, sest tema ütlused on tähtsad, sest tema ise tollest päevast eriti midagi ei mäleta. Seda tema sai e käest

T teada, et autot ei olnud hoovis, sest ta ise ei mäletanud seda. Politseis kui teda üle kuulati, siis ta ütles seda, et tõi teda koju, aga seda kas autot nägi või mitte, seda ta ei öelnud, sest ta ei T T olnud selles veendunud. Ta sai sellest küll paar päeva hiljem teada ja ütlusi ta käis pärast seda andmas aga tema jättis selle nii, et kui kutsutakse välja, siis tema räägib ise nendest T asjadest, miks tema peab teiste eest rääkima. Lga on ta ka suhelnud, et pilti kokku panna. Tema Xxxx xxxx xxxx ja xxxx. tänavat üldse ei kasuta sõitmiseks, tema tuleb , mööda

KIRJALIKUD TÕENDID Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust

: Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti, skeemi ja fototabelitega – vaatlus on läbi viidud 14.10.2017 kell 14.43-15.00 xxxx ees ning on koostatud ka skeem. Kirjas on osalejate ja nende sõidukite andmed ning sõidukitel fikseeritud vigastused. Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus on, et xxxx tagurdas riivamisi otsa pargitud xxxx ja lahkus sündmuskohalt. Vaadeldud ja fotografeeritud on mõlemat sündmuses osalenud sõidukit, s. o xxxx registreerimismärgiga registreerimismärgiga xxxx ja xxxx xxx ning xxxx omanikku V.I-d . on deformeerunud terve parem külg ja purunenud parempoolne xxxx tahavaatepeegel. Xxxx on paremal küljel näha värvikahjustusi, vasak esinurk deformeerunud, taga parem tuleklaas purunenud ja udutule latern purunenud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll - on koostatud 14.10.2017 ja isik, keda kontrolliti, oli V.I , kellel kontrolliti alkoholijoovet indikaatorvahendiga kell 15:05. Isik keeldus puhumast. Joobe tunnustena on tuvastatud silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, teadvusel, käitumist iseloomustab rahutus, ärritumine, omamehelik ja ründav käitumine. Märkused viimase 24 tunni sündmuste mäletamise kohta: ei - vasta küsimusele.

Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokol koostatud 14.10.2017 kell 16:25 l – V.I toimetatud kainenemisele kell 14:55 Xxxx majast kahtlustatavana alkoholijoobes avarii põhjustamises. Isik keeldus joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga. Isik alkoholijoobes ja agressiivne, keeldus korraldusele tulla politseijaoskonda joobe tuvastamiseks. Isik vabastati 15.10.2017 kell 04:17. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri uuringuakt nr 1923T Rakvere Haigla EMOs on V.I-lt – – proov võetud 15:45. Isik keeldus proovi allkirjastamast. EKEIs tuvastati etanoolisisaldus veres 3,16 +/-0,06 mg/g kohta. Koopiad patrullilehtedest 14.10.2017 tööl olnud patrullide töö kohta – Patrull koosseisus M. K ja D. T Xxxx on teataja M S xxxx sai väljakutse 14.40. . Sõiduautole reg. nr külje pealt otsa sõidetud. Kahju tekitaja oli V.I , kes juhtis mootorsõidukit reg. nr xxxx. Kahju tekitaja leitud Xxxx. Isik oli agressiivne ning silmnähtavas alkoholijoobes. V.I toimetati haiglasse ekspertiisi verd andma, hiljem edasi kainenema. Patrull koosseisus T. N ja A. L sai väljakutse 14.38. xxxx avarii. Sõiduk lahkus. Sõiduk

xxxx avastatud Xxxx. Majas naisterahvas osutas meesterahvale V.I , sõiduki kasutajale ja ütles, et tema sõitis. Ukse ees märjad (värsked) jalatsijäljed. V.I keeldus indikaatorvahendisse puhumast, tõenduslikust samuti keeldus, toimetatud EMO vereproovi võtmiseks ja pärast seda toimetatud kainenema. Patrull koosseisus S. U ja E. N Xxxx leitud s/a kell 14:38 väljakutse lahendamise aitamine. xxxx, kus oli ka V.I . . Tunnistajana üle kuulatud A L 13.03.2019 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 18E- ekspert LÕX0043 – on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud andmetest ja kahtlustatava V.I ütluses fikseeritud andmetest lähtuvalt tarvitas V.I 14.10.2017.a hommikul 0,5 l mahuga pudelist 40,0 vw% kangusega viina kahepeale (oletatavalt umbes 250 ml viina), et tal tekiks vere etanooli kontsentratsioon (3,16±0,06 mg/g), k=2 14.10.2017.a kell 15.45, kuna ta oli enne umbes 250 ml viina manustamist alkoholijoobes eelneval päeval manustatud vähemalt

250 ml kangest alkoholist. Eksperdiuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus

- Lähtuvalt V.I ütlusest, et ta tarvitas 14.10.2017. a. hommikul mootorsõiduki juhtimise eelselt 0,5 l mahuga pudelist viina sõbraga kahepeale, siis arvutuslikult võis V.I tarvitada umbes 250 ml 40,0 vw% kangusega viina (kahtlustatava ülekuulamise protokollist: … Meil oli kahe peale üks 0,5 l viina pudel võtta. … ). 250 ml 40,0 vw% kangusega viina sisaldab 78,9 (250x0,4x0,789=78,9) g puhast etanooli.

- Kasutades alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks erinevat terviseseisundit arvesse võtvat Widmarki valemit ning lähtudes V.I võimalikust kehamassist 74 kg (kahtlustatava ülekuulamise protokollist: … Kaaluks oli mul paar aastat tagasi 82 kg, nüüd olen ma kõhnemaks läinud, võin olla kuskil 74 kg raske. …), siis 74 kg kehamassiga mehel tekib 78,9 g puhta etanooli tarbimisel alkoholi kontsentratsioon veres 1,33 1,62 – ‰ (78,9x100/0,66x74000=0,1615% ehk 1,62‰; 78,9x100/0,8x74000= 0,133% ehk 1,33‰). Kuna esineb märkimisväärne erinevus 14.10.2017 kell 15.45 võetud V.I vereproovist määratud alkoholi kontsentratsiooni (3,16±0,06 mg/g), k=2, ja 74 kg kehamassiga mehel umbes 250 ml viinast tekkima pidanud arvutusliku vere alkoholi kontsentratsiooni 1,33–1,62‰ vahel, siis ei saanud V.I-l 14.10.2017.a kell 15.45 võetud vereproovist määratud vere alkoholi kontsentratsioon (3,16±0,06 mg/g), k=2, olla tekkinud hommikul tarvitatud umbes 250 ml viinast, vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba enne 250 ml viina tarvitamist vere alkoholi kontsentratsiooniga vähemalt 1,48 mg/g (3,16- 1,33=1,83; 3,16-1,62=1,54; 3,1-1,33=1,77; 3,1-1,62=1,48; 3,22-1,33=1,89; 3,22-1,62=1,6) (kahtlustatava ülekuulamise protokollist: … Eelmine õhtu käisime A tema sõbranna juures, kus mina tarvitasin viina. …).

- Vere alkoholi kontsentratsiooni (3,16±0,06 mg/g) saavutamiseks pidi 74 kg kehamassiga V.I tarvitama rohkem kui 480 ml 40,0 vw% kangusega viina [minimaalseim tarvitatud alkoholi kogus: (0,31x0,66x74000)/100=151,4 g puhast etanooli, mis vastab 151,4/(0,4x0,789)=479,73 ehk ~480 g viinale]. Seega, kui V.I tarvitas 14.10.2017.a hommikul umbes 250 ml viina, siis tõenäoliselt oli ta tarvitanud eelmise päeva (13.10.2017.a)

õhtul vähemalt 230 ml viina. Kuna peale eelmise päeva alkoholi tarvitamise lõppu toimus mõningane vere alkoholi kontsentratsiooni vähenemine kiirusega 0,12–0,30 mg/g tunnis, siis pidi eelmisel päeval tarvitatud viina kogus olema suurem kui 250 ml.

- Ekspertiisiks esitatud andmetest ja kahtlustatava V.I ütluses fikseeritud andmetest lähtuvalt tarvitas V.I 14.10.2017.a hommikul 0,5 l mahuga pudelist 40,0 vw% kangusega viina kahepeale (oletatavalt umbes 250 ml viina), et tal tekiks vere etanooli kontsentratsioon (3,16±0,06 mg/g), k=2 14.10.2017.a kell 15.45, kuna ta oli enne umbes 250 ml viina manustamist alkoholijoobes eelneval päeval manustatud vähemalt 250 ml kangest alkoholist. Asitõendi vaatlusprotokollid koos stenogrammi, andmebaasi väljatrüki ja CD-plaadiga – tunnistaja M S helistas Häirekeskusele 14.10.2017 kell 14:35 ja kell 14:42. Kõne sisu on analoogne tunnistaja kohtus antud ütlustega. Tunnistaja on häirekeskusele rääkinud, et tal sõideti autole praegu külje pealt sisse , auto läks minema, number oli Xxxx xxxx. Auto oli hõbedane xxxx. Tema auto on xxxx xxxx. Keeras Xxxx -lt paremale xxxx - tn tn le. Üks pealtnägija ütles, et see autojuht oli täitsa purjus ja alkoholijoobes ja et ta on väga ohtlik siin linna vahel. Väljatrükk liiklusregistrist juhiloa andmete kohta – V.I-l on olemas kehtiv juhiluba ja mootorsõiduki juhtimise õigus, juhiluba on välja antud 17.08.2019 ja kehtib kuni 16.08.2029. Karistusregistri väljatrükk– hetkel isikul kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kuid teo toimepanemise ajal oli tal kehtiv karistus KarS § 424 järgi.

Käesolevas asjas on vaidlusküsimus selles, kas V.I sõitis alkoholijoobes 14.10.2017 sõiduautoga , mille numbrimärk oli ja põhjustas liiklusõnnetuse. xxxx xxxx

OBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSSEIS KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb selle hindamisel, kas V.I on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, eelkõige lähtuda üle kuulatud isikute poolt antud ütlustest ja kirjalikest tõenditest ning hinnata nende usaldusväärsust ja elulist usutavust.

V.I kinnitab ise, et oli alkoholi tarvitanud aga alkoholijoobes tema autot ei juhtinud. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse KarS § 424 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on antud kriminaalasjas usaldusväärselt tõendatud Joobeseisundi tuvastamise saatekiri uuringuaktiga nr 1923T, kust – on näha, et EKEIs tuvastati etanoolisisaldus veres 3,16 +/-0,06 mg/g kohta. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvates pidi vere alkoholi kontsentratsiooni (3,16±0,06 mg/g) saavutamiseks 74 kg kehamassiga V.I tarvitama rohkem kui 480 ml 40,0 % kangusega viina.

Seega, kui V.I tarvitas 14.10.2017.a hommikul umbes 250 ml viina, siis tõenäoliselt oli ta tarvitanud eelmise päeva (13.10.2017.a) õhtul vähemalt 230 ml viina. Kuna peale eelmise päeva alkoholi tarvitamise lõppu toimus mõningane vere alkoholi kontsentratsiooni vähenemine kiirusega 0,12–0,30 mg/g tunnis, siis pidi eelmisel päeval tarvitatud viina kogus olema suurem kui 250 ml. V.I pidi olema alkoholijoobes juba enne 250 ml viina tarvitamist vere alkoholi kontsentratsiooniga vähemalt 1,48 mg/g ehk auto juhtimise ajal oli kindlalt tegemist nn kriminaalse joobega.

Ekspertiisiaktis kasutas ekspert alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks Widmarki valemit, mida kasutatakse vere etanooli kontsentratsiooni määramiseks väga paljudes riikides. See on klassikaline meetod, kus arvestatakse inimese sugu, joodud alkoholi kogust, puhta etanooli sisaldust, kehamassi. Kasutatakse kahte koefitsienti 0,66 ja 0,8, et ära katta erinevad inimeste tüübid ja tervislik seisund. Ekspertiisis võtab ekspert aluseks isiku enda ütlused, mis puudutavad joodud alkoholi kogust ja kangust, tunnistajate ütlused, kirjalikud dokumendid, mis kirjeldavad joobeseisundile viitavaid tunnuseid.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt.

Seega tuleb selle hindamisel, kas V.I juhtis mootorsõidukit ajal, mil talle kuuluva autoga sõideti otsa maja ette pargitud autole, eelkõige lähtuda tunnistajate ütlustest ning Xxxx tuleb väga hoolikalt hinnata tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et V.I ei ole antud sündmuse suhtes andnud usaldusväärseid ütlusi, et tema ei ole sel päeval üldse sõiduautot juhtinud. Kohus leiab, et kuna A R on eeluurimisel andnud teistsuguseid ütlusi, siis kohus ei loe tema kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks, vaid leiab, et V.I abikaasa on muutnud oma ütlusi abikaasale soodsamas suunas, väites, et ei tea täpselt millistel asjaoludel V.I sel päeval kodust lahkus ja koju mis kell ja tagasi jõudis.

Kohus jätab V.I abikaasa e ütlused tõendikogumist välja. A R

Kohus leiab, et tunnistaja T Ku ütlused, et ta tõi V.I 14.15 koju ei välista, et V.I sel päeval oma sõiduautoga ei nud. T K sõit u ütlused, et tema ei näinud sõiduautot hoovis, ei tähenda, et sõiduautot elamu juures tegelikult ei olnud.

Kriminaalasjas on et kell 14.35 helistas M S tõendamist leidnud, häirekeskusesse ja teatas, et tema autole sõideti just otsa. Samal ajal nägi seda hõbedast K Ü xxxx ka tunnistaja , kelle kirjeldus roolis olevast isikust on väga sarnane süüdistatava V.I-ga . Roolis oli üle 30. aastane lühikeste juustega mees. Juht oli silmnähtavalt joobes, näost tulipunane ja rooli taga lösakil. vingerdas ja oli eelnevalt kusagilt võsast läbikäinud, sest oli puulehti täis (seda Xxxx kinnitavad ka autost tehtud fotod). Politsei sai väljakutse 14.38 ja läks kohe ka kohale ning leidis Xxxx maja juurest alles sooja kapotiga auto. Patrullilehest nähtuvalt majas olev naisterahvas osutas meesterahvale V.I-le kui sõiduki kasutajale ja ütles, et tema sõitis. Ukse ees olid märjad (värsked) jalatsijäljed. Kell 15.05 puhus V.I indikaatorvahendisse. Sündmuskohta on vaadeldud kella 14.43 kuni 15.00.

V.I enda ütluste kohaselt jõudis ta koju ca 14.15 ehk siis ca 30 minutit enne politseid, mida kinnitab ka tunnistaja K, kes väidab, et kella 14 paiku viis V.I koju ja siis autot ei olnud seal, kus tavaliselt auto seisab. Kohus leiab, et T K võis mitte tähele panna, kus auto seisis ning tema ütlusi tuleb hinnata koos teiste tõenditega.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates, nõustub prokuröri arvamusega kohus , et ei ole eluliselt usutav, et tundmatu isik tuli ärandas võõra auto, sõitis sellega tükk aega ringi, siis tuli varguse piirkonda tagasi, rihtis ära kõrvaltänavas seisva auto ning siis viis ärandatud avariilise auto tagasi samasse kohta, kust ta selle võttis ning pani võtme tagasi sinna karpi, kust ta need võttis. Kusjuures kurjategija viis auto tagasi täpselt samal ajal kui jõudis koju V.I ning saabus ka politsei. Samuti ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et kurjategija mäletas täpselt seda kohta, kust ta auto võttis.

Vaadates sündmuskohast joonistatud skeeme ja kõrvutades neid tunnistajate ütlustega ning kõnele lisatud Delfi kaardiga tänavate ja majade, kus juures sündmused toimusid, asukoha kohta (Xxxx ja Xxxx asuvad paralleelsetel tänavatel ühes ja samas kohas), et purupurjus V.I sõitis kogemata valesse tänavasse ja hakkas enda arvates tagurdama oma hoovi aga kui võõras auto ette jäi, siis sai sellest aru ja kihutas minema ning sõitis kiiresti enda koju ja teeskles politsei saabudes magamist. Pärast aga saades aru, millise jamaga ta hakkama on saanud, kooskõlastas ütlused oma abikaasa ja sõbraga, et pääseda kriminaalvastutusest ja kahjude tasumisest. Samuti vähendab oluliselt kohtus antud ütluste usutavust see, et alles pärast kriminaalasja kohtusse saatmist, olles näinud kõiki tõendeid, tuldi välja versiooniga sõbrast, kes tahtis justkui autot osta ja siis sattus paanikasse, kuna autot maja juures ei olnud ja see sõber käidi siis alles 2 aastat hiljem välja võimaliku tunnistajana. Süüdistatav ja tema kaitsja ei taotlenud isiku ülekuulamist tunnistajana ei menetluse kestel ega ka koheselt ka pärast toimiku materjalidega tutvumist. Jättes menetluse ajal õigeaegselt esitamata nn alibi, võtsid süüdistatav ja tema kaitsja võimaluse seda kontrollida ehk kuulata üle tunnistaja. Isik peab üldjuhul tõendama aktiivseid kaitseväiteid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks, mida aga antud asjas õigeaegselt ei tehtud. Leian, et sellise kaitsetaktika eesmärk oli alles kohtus lasta tunnistajal anda tunnistused, et siis jõuab V.I enda ütluseid nende järgi kohendada. Samuti oli sellist taktikat kasutades aega piisavalt ka süüdistataval ja tunnistajatel oma ütlusi eelnevalt kooskõlastada ning A Re eeluurimisel antud ütluste ümberlükkamiseks ning põhistamiseks seada kahtluse alla tema eesti keele oskus ja arusaamisvõime. Seega kuriteo objektiivn on tõendamist leidnud, et V.I tegevuses on tuvastatud e süüteokoosseis KarS § 424 järgi Süüteo toimepanemise ajal oli V.I-l

. kehtiv karistuse KarS § 424 järgi, seega pani V.I oma sellise teoga 14.10.2017 toime süüteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSSEIS V.I-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V.I tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Ta oli teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega kuriteo subjektiivne on tõendamist leidnud, et V.I tegevuses on tuvastatud süüteokoosseis KarS § 424 järgi klusseadus sätestab, et alkoholijoobes loetakse olevat

. Lii mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. V.I

V.I-l tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr 1923T etanoolisisaldus veres 3,16 +/-0,06 mg/g kohta ehk 3,10 mg/g kohta. V.I teadis teo toimepanemise ajal, et tal on kehtiv karistus KarS § 424 järgi. See on tõendamist leidnud, et V.I täitis subjektiivse ga süüteokoosseisu KarS § 424 lg 2 järgi.

KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § näeb karistusena ette

424 lg 2 kuni nelja aastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Vangistuse keskmine määr on KarS § 424 järgi 1 a 6 k vangistust Seejärel . tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07).

Kohtualuse V.I tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. V.I-l ei ole kehtivaid karistusi, hetkel tuleb ta lugeda isikuks, kes on varem kohtulikult ja väärteokorras karistamata, kuid teo toimepanemise ajal oli tal kehtiv karistus KarS § 424 järgi. Kohus leiab, et põhikaristusena tuleb kohaldada V.I-le vangistust keskmises määras, milleks on 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades V.I poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta oli varem kriminaalkorras karistatud samasuguse süüteo eest aga ka teo toimepanemisest möödunud aega, võib tema puhul kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist, kuna talle reaalse vangistuse määramine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud ning ka karistus ei pea olema väga pikaajaline. Kuna tegemist on raske liiklussüüteoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, siis tuleb pidada otstarbekaks kohaldada V.I suhtes täiendavate kohustustena katseajal mitte tarvitada alkoholi, mis on täiendavaks abinõuks, et kallutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. V.I suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise Lisaks tuleb õiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

13 märgitakse, et Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-122- lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Tagamaks samalaadsete süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust pean vajalikuks V.I suhtes kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse - äravõtmist pooleks aastaks.

MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on V.I menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alus kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja el joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku 109 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. KrMS § 180 lg 1 alu ätta V.I

sel j

õigusabikulud tema enda kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimalda V.I-l b kohus tasuda menetluskulud kokku 985 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust el kuul tuleb tasuda vähemalt 83 eurot ning järgneval selliselt, et esimes üheteistkümnel kuul vähemalt 82 eurot.

ASITÕENDID - CD plaat häirekeskuse 14.10.2017 kõnesalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2020 kohtuotsu Viru Maakohtu 20. aprilli 2020 otsus sega jäeti muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 12.11.2020 kohtumäärusega jäeti V.I kaitsja vandeadvokaat

Mart Sikuti kassatsioon menetlusse võtmata.

20.04.2020 kohtuotsus 1-19-

8689 jõustus 12. novembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega.