2-20-4651/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2020, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4651

Tsiviilasi

A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja A.L, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX

Menetlustoiming

riigi õigusabi taotluse lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Kohtumäärus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. A.L esitas 24.03.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud

taotletavate riigi õigusabi liikidena: isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja

kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku kaitsmine

väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku

esindamine täitemenetluses, isiku muu õigusnõustamine või esindamine.

2. Probleemi kirjeldusest nähtuvalt soovib avaldaja tagasi saada tema hinnangul

ülekohtuselt võetud 374,32 eurot, mida kohtutäiturid on tema pensionist võtnud ja oma suva

järgi suunanud kahele naabrile aastatel 2009-2019. Avaldaja kirjeldab, et 2008 aastal kaebasid

naabrid S ja K avaldaja kohtusse, sest ta keelas neil liiklemise mööda oma keldriteed. Avaldaja

tahtis keldrit ehitama asuda, ehituskrunt saadi 1981 Saare Kalurist. Naabrid tulid 1997 saades

maad erastamise tulemusena. Iga pere pidi ise tegema omale tee XXX maanteele, nemad jätsid

tegemata ja asusid ilma küsimata läbi avaldaja eramaa sõitma. Kui avaldaja soovis keldri

ehitusega alustada, kaebasid naabrid avaldaja kohtusse ja võitsid ning avaldajal tuli maksta

kohtukulud. Riigi õigusabi on taotluse kohaselt avaldajale väga vajalik, sest tal puuduvad

teadmised tema õigustest ja puudub kohtus esinemise julgus. Asjast taotlejale tuleneva

võimaliku kasuna on avaldaja märkinud, et ta saaks selle rahaga alustada oma keldriehitust, mis

jäi soiku 2009 kui kohus määras avaldaja 1981 ehitatud keldriteed mööda liikuma naabrid.

Keldrit on avaldajale vaja õunte, kartulite ja köögivilja hoidmiseks.

2-20-4651

3. Taotluses kirjeldatud asjaoludest võib järeldada, et avaldaja soovib tagasi saada 374,32

eurot, mida avaldaja hinnangul on kohtutäiturid tema pensionist alusetult võtnud ja suunanud

kahele naabrile aastatel 2009-2019.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et

menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt võib

kohus isiku taotlusel määrata menetlusabina, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies

ulatuses. Seejuures sätestab TsMS § 180 lg 4, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest

tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS-is sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 2 sätestab, et maakohus

otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt

võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7.

5. Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja

usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Kohus selgitab taotluse esitajale,

et riigi õigusabi taotluse esitamisel tuleb taotlejal arvestada, et avalike vahendite otstarbeka

kasutamise vajaduse tõttu peab kohus võimalikult suures ulatuses veenduma riigi õigusabi

andmise põhjendatuses.

7. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt anti A.Lle 28.02.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-2023

riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi

koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmise aluseks oli A.L 05.02.2019

taotlus sooviga, et muudetaks kohtuotsust 2-08-15361, millega määrati XXX JA XXX

kinnistute omanike kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kuna see ei vasta enam

tegelikule olukorrale, sest avaldaja on ehitanud uue tee. Samuti soovis avaldaja, et tee

kasutamise tasu muudetaks. Kohus leidis esitatud asjaolude pinnalt, et A.L soovib esitada

kohtule avaldust juurdepääsu tee määramiseks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja

ülesandeid asus täitma vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle 05.06.2019 kohtule esitatud

seisukohast nähtub, et esindaja kontrollis muuhulgas ka kirjavahetust kohtutäitur Õnne Pajuriga

ja selgitas välja, et täitmisel on Pärnu Maakohtu 21.10.2008 kohtuotsus ning võlgnetav summa

peaks olema tasutud juuniks 2019. Esindaja asus seisukohale, et menetlus riigi õigusabi

andmiseks tuleks lõpetada.

8.

22.07.2019 esitas A.L kohtule veelkord taotluse riigi õigusabi saamiseks sooviga

asjaolude muutumise tõttu muuta 21.10.2008 kohtuotsust 2-08-15361 ja nõuda omandiõiguse

rikkumise eest hüvitist. Avalda tõi asjast tuleneva võimaliku kasuna välja, et kui avaldaja saaks

tagasi need summad, mis kulusid naabritele tee ehituseks ja nede poolt kutsutud kohtutäiturite

alusetu rikastumise peale, ehitaks avaldaja lõpuks valmis oma maakeldri, mille projekt jäi

seisma 2008 vale kohtuotsusega. Kohus kontrollis riigi õigusabi andmise eelduseid ja taotleja

majanduslikku seisundit ning 25.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10944 andis A.Lle riigi

õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi

koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesandeid

täidab vandeadvokaat Kaupo Kask. Pärnu Maakohtu menetluses on A.L avaldus kinnistult

2-20-4651

avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu muutmiseks (tsiviilasi nr 2-19-18546) ja

kohtumenetluses esindab avaldajat riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaupo Kask.

9. A.L esitas 30.01.2019 kohtule kaebuse kohtutäituri otsusele täiteasjas 181/2011/1782.

Kohus jättis 11.02.2019 määrusega kaebuse käiguta ja andis avaldajale tähtaja riigilõivu 15

eurot tasumiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ei tasunud ja kohus keeldus

20.02.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-1616 kaebust menetlusse võtmast. Avaldaja esitas

04.02.2019 kohtule kaebuse lisana e-kirjavahetuse kohtutäituriga, millest nähtuvalt avaldaja

pöördus kohtutäituri poole seoses sellega, et täitur on tema pensionist võtnud igakuiselt 52

eurot. Täitur on avaldajale vastanud 05.12.2018 ja selgitanud kohtutäituri menetluses

täiteasjades 101/2011/1782 ja 181/2011/1783 täitmisel olnud nõudeid (kohustavate nõuete

menetluste alustamise tasu ja kohtutäituri tasu, täidetav lahend tsiviilasjas 2-08-15361). Samuti

on kohtutäitur selgitanud aastal 2013 lõpetatud täiteasjades 181/2010/27 ja 181/2010/33

täitmisel olnud nõudeid (kohtukulud kohtulahendi alusel tsiviilasjas 2-08-15361).

10. Eeltoodust nähtuvalt on (i) kohtutäituri tegevust kontrollinud riigi õigusabi korras

määratud esindaja (tsiviilasi asi nr 2-19-2023), (ii) avaldajale on antud riigi õigusabi tema

esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja

isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ka 25.07.2019 määrusega (tsiviilasi

nr 2-19-10944) ja riigi õigusabi korras määratud advokaat esindab avaldajat menetluses olevas

kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-19-18546) ning (iii) avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri

tegevusele, kuid loobus riigilõivu tasumisest ja seega kohus keeldus kaebust menetlusse

võtmast. Kohtu hinnangul nähtub siit, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindajad ei

ole kohtutäituri tegevuse või otsuste pinnalt kohtusse pöördumist perspektiivikaks pidanud ja

avaldaja on võimeline kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel ise oma õiguste

kaitseks kohtusse pöörduma.

11. Kohus sealgitab, et kaebused kohtutäituri tegevusele või otsusele vaatab kohus läbi hagita

menetluses ja kohtu hinnangul on avaldaja võimeline hagita menetluses ise oma õigusi kaitsma.

Hagita menetluses on kohtul kohustus kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Vajadusel saab kohus juhtida

avaldaja tähelepanu, milliseid asjaolusid on tal täiendavalt vaja tõendada. Riigikohus on

11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb

arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab

menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab

menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.

Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline

oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega

esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg

1 p 1 alusel rahuldamata.

12. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu, et avaldaja on 30.01.2020 iseseisvalt ja ilma esindaja

abita esitanud kohtule kohtutäituri tasu ja tegevust käsitleva kaebuse, kuid jättis tasumata

kohustusliku riigilõivu. Avalduse uuesti esitamisel tuleb avaldajal arvestada, et vastavalt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatule võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaja nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale

võib esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule. Esimese astme kohtu

määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa (TMS § 217 lg 2). Kaebuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne

2-20-4651

päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtule ei saa

kaevata ilma eelnevalt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebust esitamata

(TMS § 218 lg 1). Kohtutäitur Õnne Pajuri vastusest (esitatud ts asjas 2-19-1616) nähtub, et

esmased dokumendid, sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on riigi õigusabi taotluse

esitajale posti teel kätte toimetatud 30.12.2011 (so enam kui 8 aastat tagasi) ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuseid tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Seega juhul kui avaldaja soovib täituri

tegevust või otsuseid vaidlustada, tuleb esmalt pöörduda kaebusega konkreetse toimingu või

otsuse peale kohtutäituri poole ja taotleda ühtlasi kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kaebuse tähtaja ennistamise avalduse esitamisel tuleb silmas pidada, et avalduses tuleb märkida

tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud, so mõjuv põhjus, miks tähtaega ei saanud järgida.

Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil tähtaja järgimist

takistanud asjaolu ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja

lõppemisest (TsMS § 67, § 68 lg 1, 2).

13. Kui tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus, on taotlejal õigus esitada

tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

14. Vastavalt RÕS § 15 lg 8 võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale

esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.

15. Kohtute seaduse § 1251 lg-st 2 ja RÕS § 15 lg-st 2 tulenevalt võib kohtus riigi õigusabi

küsimusi otsustada kohtujurist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aalo Kukk

vanemkohtujurist